Täna algas Toiduliidu kampaania "Sealiha – hea liha"

Kaubanduskeskuses T1 toimunud avaüritusel kostitasid restorani Horisont peakokk Marko Sõmer, Trafficu solist Silver Laas ja fitness-sportlane Mariliis Mia Topp osalejaid hõrkude sealiharoogadega. 

Pilt: Karli Saul

Täna algas Toiduliidu kampaania "Sealiha – hea liha"

Toimetaja: Toomas Raag

Kaubanduskeskuses T1 toimunud avaüritusel kostitasid restorani Horisont peakokk Marko Sõmer, Trafficu solist Silver Laas ja fitness-sportlane Mariliis Mia Topp osalejaid hõrkude sealiharoogadega. 

Eestlased tarbivad enim just sealiha. Üheks põhjuseks on tõsiasi, et sellest on võimalik valmistada mitmesuguseid maitsvaid ja tervislikke toite. Nii näitasidki Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp huvilistele ette, missuguseid roogasid on võimalik eestlaste lemmiklihast teha. Tippkoka juhendamisel valmisid kaks hõrku toitu – värske salat ja sealiha raamen – mida said kõik ka järele proovida.  

Toidukunsti nautimisele lisaks sai meeleolukal avaüritusel kuulata Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa ettekannet, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere kõneles lihatööstusest ning Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande rääkis seakasvatuse teemal.  

Sirje Potisepa sõnul on kampaania "Sealiha – hea liha" vajalik, et selgitada, miks on sealiha oluline osa eestlase toidulauast ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte. „Inimene on omnivoor ning liha söömist vajab ta tasakaalustatud toitumiseks. Eriti hea on sealiha süüa just praegu, sügisel-talvel, mil organism kulutab valgema ajaga võrreldes rohkem energiat," selgitas Potisepp. 

Marko Sõmer tõdes, et sealiha on hea toiduaine, olles aluseks nii Eesti kui ka mitmete teiste maailma köökidele. "Sealiha on mitmekülgsete maitseomadustega ja paljusid maailma kööke ei kujutaks ettegi ilma sealihata, näiteks Euroopas seapraed, vorstid, singid ja pateed või Aasias wokid ja raamenid. Sealiha sobib köögis paljude roogade valmistamiseks ja see on andnud inspiratsiooni ka näiteks peekonijäätise valmistamiseks, samas on see jõulupraadide ja grilltoitude näol oluline osa siinsest kultuurist," lausus ta.  

"Kui meil seostatakse sealiha tervisehädadega, siis mõelgem Hiina ja Jaapani peale, kus tarvitatakse samuti palju sealiha, kuid seda tasakaalustatakse köögiviljadega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on oluline," lisas Sõmer.   

Kokaoskusi demonstreerinud Silver Laas ütles, et sealihal on koht tema toidulaual. "Kokkan peaaegu iga päev. On ju teada, et näiteks peekon teeb kõik söögid paremaks! Kõige paremini tulevad mul välja kõikvõimalikud pastad ja salaretseptiga kartulisalat," rääkis Laas. 

Eestlastele mõeldud toitumissoovitustes on kirjas, et menüüst loomsete toiduainete välja jätmine pole soovitatav. Sealiha sisaldab eluks vajalikke toitaineid ning aminohappeid, mis aitavad organismil kasvada. Samuti on sealiha väga mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis sisaldab erineva toiteväärtusega liha. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%.  

Statistikaameti andmetel on lihatarbimine Eestis viimastel aastatel tõusnud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem söövad Eesti inimesed sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas.  

Mere: lihatööstust survestavad kõrged toorainehinnad 

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul painavad Eesti lihatööstust tooraine ja tööjõukulu kiire kasv. 

Kuigi liha tarbimine kasvab Mere hinnangul Eestis jõuliselt ja sellega koos ka müügitulud, siis niisamuti kasvavad ka kulud ja kogukasum on tublisti kukkunud. Hiinas lahvatanud seakatku tõttu on suur osa sealsetest sigadest tapetud, samas on tegu maailma suurima sealiha tootjaga. Sealiha on aga Eestis kõige tarbitum liha.

"Hiina ostab täna kokku nii sealiha kui ka muid liha liike ja on ühtlasi maailma suurim sealiha tarbija. Nüüd on vaja varem Hiina poolt toodetud kogus kusagilt mujalt kätte saada. See on kaasa toonud selle, et sealiha kokkuostuhinnad on hakanud sellel aastal kõvasti ja kiiresti tõusma," ütles Mere T1 kaubanduskeskuses peetud ettekandes. 

"Täna on Euroopa kokkuostuhinnad umbes 35 protsenti kõrgemad kui eelmisel aastal. See on positiivne uudis seakasvatajatele, sest sealiha hinnad olid kuni selle aasta alguseni väga madalal tasemel. Samal ajal olid teravilja (sööda) hinnad kõrgel. Iga toodetud liha kilo eest tuli tegelikult miinus. Praegu on võimalik seakasvatuses teenida ka kasumit," lisas Mere.

Samas tähendab Mere sõnul lihatööstustele kõrgem kokkuostuhind seda, et toorainehinnad lähevad oluliselt üles. "Näiteks vorsti tooraineks minev sealiha trimming oli käesoleva aasta september-oktoober seisuga 50 protsenti kallim kui jaanuaris. Osade tükkide ja toorainete puhul on tegemist juba tõelise defitsiidiga," nentis Mere ja lisas, et ta ei näe seda olukorda lähiajal maailmaturul muutumas ja keegi ei tea kui kiiresti olukord Hiinas taastub. "Pigem on oodata hindade kasvu."

Teise murekohana tõi Mere välja tööjõusaadavuse ja palgasurve. "See on väljakutse millega tegeleda. Selleks, et neutraliseerida nii tooraine- kui tööjõukulusid, on vajalik mahte tõsta ja vaadata eelkõige eksporditurgude suunas."

Laadimine...Laadimine...