TÄNA! Ööülikooli avalikul salvestusel kohtutakse Eesti esimese elektrioreli looja Anatol Sügisega

Anatol Sügis on isepäine ja eraklik tegelane, keda on nimetatud "ökopagulaseks ja gastronoomiliseks teisitimõtlejaks". Ta on teaduste kandidaat füüsika alal, radikaalne taimetoitlane ja rohelise eluviisi propageerija. 1959. aastal valmis Heino Pedusaare ja Anatol Sügise nelja-aastase koostöö tulemusena Eesti esimene elektriorel – varioola.

Pilt: Madli Liis Parts

TÄNA! Ööülikooli avalikul salvestusel kohtutakse Eesti esimese elektrioreli looja Anatol Sügisega

Anatol Sügis on isepäine ja eraklik tegelane, keda on nimetatud "ökopagulaseks ja gastronoomiliseks teisitimõtlejaks". Ta on teaduste kandidaat füüsika alal, radikaalne taimetoitlane ja rohelise eluviisi propageerija. 1959. aastal valmis Heino Pedusaare ja Anatol Sügise nelja-aastase koostöö tulemusena Eesti esimene elektriorel – varioola.

Tollal kõige innovaatilisemate tehniliste lahendustega ja maailmas ainulaadne, muusikute poolt kõrgelt hinnatud pill sai nimeks varioola. Säranud aastaid estraadilavadel, kuid ka ulmelistes kuuldemängudes, teatrilavastustes ja filmides, jõudis elunäinud varioola viimaks Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsiooni ning sealt muuseumi hoidlasse. Mullu deponeeriti erakordne pill helilooja Margo Kõlari eestvedamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudiosse, kus üks selle autoritest – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi grand old man ja teaduslikel alustel „lehesööjana" tuntud Anatol Sügis pühkis teise maailmasõja eelse malliga vaakumlampidelt tolmu ja puhus haruldusele uue elu sisse.

Seda, milliseid väljakutseid esitab ajalooline instrument 21. sajandi heliloojatele ja interpreetidele, saab Eesti Muusika Päevade raames kuulda-näha juba neljapäeval, 14. aprillil kell 20 Eesti Rahvusraamatukogus. Malle Maltise, Marianna Liiki, Mart Siimeri ja Margo Kõlari uudisteostega varioolale ja live-elektroonikale astuvad üles Kirke Karja, Kristjan Randalu ning autorid ise.
 
7.-16. aprillini toimuv festival Eesti Muusika Päevad kannab tänavu nimetust "Roheline heli?" ja pakub nädala jooksul kuulajale üle 60 esiettekande. LHV ja Eesti Muusika Päevade koostöös esmakordselt toimuv uue heliloomingu konkurss tunnustab ühte 2015. aastal maailmaesiettekandele tulnud teost, mille autor on eesti helilooja. Võitja kuulutatakse välja 15. aprillil Eesti Muusika Päevade raames toimuval ERSO kontserdil. Kogu festivali programmiga saab tutvuda festivali kodulehel: www.eestimuusikapaevad.ee

Eesti vanima, alates 1979. aastast peetava muusikafestivali Eesti Muusika Päevad kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. 2015. aastal tunnustati EMPi Euroopa festivalide kvaliteedimärgiga.


Festivali Eesti Muusika Päevad korraldab Eesti Heliloojate Liit, kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner.

Festivali toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Autorite Ühing, Viimsi vald, Hansaplant, Meriton Hotels, Solaris keskus jt

Laadimine...Laadimine...