Tänavu tähistatakse õpetlase ja filosoofi Abu Nasr al-Farabi 1150. sünniaastapäeva

Aastal 2020 tähistatakse Kasahstanis õpetlase ja filosoofi Abu Nasr al-Farabi 1150. sünniaastapäeva. Juubelit tähistatakse kogu maailmas UNESCO egiidi all.

Tänavu tähistatakse õpetlase ja filosoofi Abu Nasr al-Farabi 1150. sünniaastapäeva

Aastal 2020 tähistatakse Kasahstanis õpetlase ja filosoofi Abu Nasr al-Farabi 1150. sünniaastapäeva. Juubelit tähistatakse kogu maailmas UNESCO egiidi all.

Abu Nasr al-Farabi sündis aastal 870 Farabi linnas (praegune Kasahstani Turkestani oblasti Otõrar) Sõrdarja ääres Arõsi jõe suudmes. Tol ajal oli linn suur poliitika, kaubanduse ja majanduse keskus. Legendi kohaselt oli Otõrari linnas kuni selle langemiseni hiiglasuur raamatukogu, mis jäi vaid veidi alla Aleksandria omale. Selle looja arvatakse olevat al-Farabi.

Õpetlane on pärit Türgi väljarändajate hulgast, millele viitab sõna tarhan tema täisnimes. Alghariduse sai õpetlane kodumaal, seejärel õppis ja töötas al-Farabi Kesk-Aasia suurtes linnades Buhaaras ja Samarkandis.

Filosoof veetis palju aastaid Araabia kalifaadi kultuurilises ja poliitilises keskuses Bagdadis. Seal õppis ta erinevaid teadusharusid ja keeli. Bagdadis töötas ka tõlkide kool, kus uuriti ja tõlgiti Aristotelese ja Platoni teoseid. Ta tutvus seal vanakreeka filosoofide teostega ning sai üheks keskaja idamaise araabiakeelse moslemifilosoofia rajajaks, toetudes Aristotelese autoriteedile. Ida filosoofi hakati nimetama Teiseks õpetajaks peale Aristotelest.

Tema teadmised olid väga mitmekülgsed alates religioonist, matemaatikast ja filosoofiast kuni muusika ja poliitikani. Al-Farabi õpetuslik pärand on umbes 200 teaduslikku tööd, mis hõlmavad erinevaid valdkondi. Tema tuntuimad teosed on Traktaat voorusliku linna elanike vaadetest, Filosoofilised traktaadid ja Suur raamat muusikast. Õpetlase teosed tõlgiti Kesk-Euroopas heebrea ja ladina keelde.

Al-Farabi originaalteostest on tuntuimad Tarkuse pärlid, Jutustus voorusliku linna elanike vaadetest, Filosoofilised jutustused ja Suur raamat muusikast, tänu millele ta teadlaste sõnul ületas Esimese õpetaja Aristotelese.

Al-Farabi nimel on kindel koht maailma teaduse ja kultuuri ajaloos. Tema teosed, mis avaldasid olulist mõju Euroopa renessansile, on saanud sillaks Lääne ja Ida kultuuri ja filosoofia vahel.

Al-Farabi suri aastal 950 Damaskuses 80-aastasena.

Laadimine...Laadimine...