Tanel Kiik: kahjuks elab macho-kultuur edasi

"Kui räägime vaimse tervise teadlikkusest ja kättesaadavusest, siis areng on toimunud, aga näeme veel palju ebavõrdsust nii teenuste kättesaadavuses kui vanuselises küsimuses. On leibkondi ja piirkondi, kus vaimse tervise muredest saadakse hästi aru, aga kahjuks on ka neid näiteid, kus machokultuur elab edasi, vaimne tervis on igaühe enda asi ja sellele tähelepanu juhtimine on nõrkuse tunnus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Terviseedenduse konverentsil.

Pilt: Mats Õun

Tanel Kiik: kahjuks elab macho-kultuur edasi (1)

Jaanika Valk

"Kui räägime vaimse tervise teadlikkusest ja kättesaadavusest, siis areng on toimunud, aga näeme veel palju ebavõrdsust nii teenuste kättesaadavuses kui vanuselises küsimuses. On leibkondi ja piirkondi, kus vaimse tervise muredest saadakse hästi aru, aga kahjuks on ka neid näiteid, kus machokultuur elab edasi, vaimne tervis on igaühe enda asi ja sellele tähelepanu juhtimine on nõrkuse tunnus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Terviseedenduse konverentsil.

"Siin on palju ära teha teadlikkuse tõstmisel just nendes sihtrühmades, kus see on väga madal ja mis taastoodavad vaimseid probleeme, sildistamist ja eitust,“ ütles Kiik, et vaimse tervise valdkonnas on veel palju ära teha.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise üks eestvedajatest Hedvig Madissoni hinnangul on võrreldes 25 aasta taguse ajaga Eesti areng korralik, kuid minna on veel tükk maad. Kõige suurem muutus on tema sõnul toimunud suhtumises. "On hakatud avatumalt rääkima, probleemid ei jää pereringi. Tänapäeval kuulatakse rohkem kogemuslugusid ja mulle kõige olulisem muutus on see, et olen jõudnud siia laua taha,“ ütles Madisson, et eriti hea meel on näha ja kogeda, et inimestel, kel on vaimse tervise raskused, on võimalus sõna võtta nii huvikaitses kui teenuste kujundamises.

Valukohtadena tõi Madisson välja selle, et noored ei saa ilma vanema loata psühhiaatri juures käia ning teenused on sageli killustatud ja dubleeritud. "Noore jaoks abi leida ei ole kõige kergem. Soovin, et tekiks arusaadavam ja lihtsam süsteem, kust noor leiaks infot, mida on talle vaja ja jõuaks päriselt abi ja toetuseni, mis aitaks teda edasi,“ lisas Madisson.

Haigekassa juhi Rain Laane sõnul pole aga endiselt ei ajakirjanduses ega sotsiaalmeedias piisavalt palju kuulda vaimse tervise muredega inimesi ning aeg on seda muuta. Selle kitsaskoha parandamiseks soovitab Laan kõigil vaadata ETV saadet "Selge pilt“, mis arutleb vaimse tervise häirete teemadel ning peale saadet on võimalik suhelda veebikeskkonnas peaasi.ee inimestega, kus antakse nõu, kuidas mingis situatsioonis toimida või edasi minna.

Sotsiaalministri sõnul pakub vaimse tervise teema pikaks perioodiks väljakutseid, kuid olulise rolli täidab siin ka roheline raamat. "Inimesed on need, kes muutusi ellu viivad. Eestile meeldib mõelda, et oleme haridususku rahvas, aga keegi ei kujuta ette, et meil oleksid koolis ainult kehalise kasvatuse tunnid. Seega ei tohiks me mõelda ka nii, et tervishoius on võimalik tegeleda ainult füüsilise tervisega,“ ütles Kiik.

Hedvig Madissoni sõnul on kogukonnateenuste arendamine midagi, mida saab tulevikus edasi arendada. "Usun, et psühhiaatri järjekorrad oleksid lühemad kui inimesed hoolitseksid vaimse tervise eest siis kui probleemid on väiksemad ja ei laseks neil lumepallina suuremateks häireteks kasvada. Samuti peame ühiskonnana muutma oma suhtumist, märkama ja oskama küsida,“ lisas Madisson.

Noorte vaimse tervise näitajad on hirmutavad

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask jagas peagi ilmuva noorteseire aastaraamatu uuringute tulemusi, mis mõjuvad hirmutavalt.

Nimelt näitavad uuringud, et 15-aastaste noorte seas on umbes kolmandik poistest ja lausa 50% tüdrukutest kogenud enesehinnangulisi depressiooniepisoode.  Enesetapu mõtteid on esinenud üle 25% tüdrukutest ja poistel üle 10%.

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa vaimse tervise programmijuhi Dan Chisholmi sõnul kogeb üks viiest noorest inimesest raskusi vaimse tervisega. Täiskasvanute seas esineb vaimse tervise probleeme igal kümnendal inimesel.

Suitsiid on Euroopas teisel kohal noorte täiskasvanute suremuse põhjus. Globaalselt toimub aastas 800 000 enesetappu ning Euroopas 140 000.

Eesti enesetappude suremuskordaja (aasta jooksul aset leidnud juhtumid 1000 inimese kohta) on Euroopa Liidu keskmisest 1,5 korda suurem.

Naiste seas esineb depressiooni sagedamini

Sisaski sõnul on töötus suur riskitegur, kuid töötavate inimeste seas on statistika põhjal kõige suurem tõenäosus depressiooni põdeda noorel, kuni 34-aastasel naisel, kes on üksik ning kellel on põhiharidus või madalam haridustase ning madalad tööoskused ja sissetulek.

Meeleoluhäireid esineb naistel sagedamini, kuid Sisaski sõnul peab olema andmete tõlgendamisel ettevaatlik, sest see võib ka tähendada, et noored naised pöörduvad ja saavad abi rohkem.

Dan Chisholmi sõnul on madalama sissetulekuga inimestel kaks korda suurem tõenäosus kehvaks vaimseks terviseks.

Depressiooni esinemissagedus tõuseb vanusega, kuid eakate puhul paistab silma, et mida vanem on inimene, seda vähem märkab ta depressiooni märke. "See on ohumärk. Nende puhul on teiste märkamist rohkem vaja,“ lisas Sisask.

Koroonakriis mõjus inimestele väljakutsuvalt

Eriolukorra ja selle ajal uuriti inimeste enesehinnangulist stressi ja pinge talumist. Küsitluslaineid oli mitu, alustati aprillist ning lõpetati augustis. Uuringust on näha, et alates aprillist on nende inimeste hulk, kes pinget tundsid, oluliselt vähenenud. "Kohanemine eriolukorra ajal pakkus inimestele väljakutseid. Torkab silma, et just noorte seas on rohkem neid, kes tunnevad pinget. Samuti on riskigrupis tööd otsivad inimesed,“ kommenteeris uuringu tulemusi Sisask.

Täpsema statistika kogumine alles käib ning lõplikud vastused sellele, kuidas ülemaailmne pandeemia inimeste vaimset tervist mõjutasid, selguvad paari aasta jooksul.

Dan Chisholmi sõnul mõjub koroonakriis vaimsele tervisele mitmel tasandil. Otsene mõju on hirm ja ärevus, kuid inimeste vaimsele tervisele on suure mõjuga ka isolatsioonis olemine, lisaks majanduskriis ning sellega seotud töö kaotamine või palga vähenemine.

Vaimse tervise roheline raamat aitab eesmärke saavutada

"Vaimse tervise rohelise raamatu näol on tegemist laiema poliitilise dokumendiga, mis üritab võtta ühte valdkonda kokku tervikuks, kirjeldades valdkonna probleeme, hetkeseisundit ning seades pikemaid suundi,“ selgitas terviseala asekantsler Maris Jesse peagi valmiva vaimse tervise rohelise raamatu sisu.

"Hea vaimne tervis on eeldus enda realiseerimiseks ja täisväärtuslikuks pere, kogukonna ja ühiskonna liikmeks olemisel. Seetõttu ei saa alustada vaimse tervise hoidmist mitte häirega tegelemisest, vaid peame alustama oskusest hoida elus ja igapäevatöös tasakaalus rõõme ja muresid ning oskust stressiolukordadega toime tulla,“ sõnas Jesse.

Jesse sõnul on tööriistad stressiolukorras toimetulemiseks olemas nii maailmas kui meil Eestis, kuid peame neid julgemalt kasutama. "Iga inimest ümbritseb laiem ring suguvõsa ja kogukonna näol ja see on ring, kust peab tulema tugi inimesele kui endal oskustest puudu jääb või kui olukord osutub ühe inimese jaoks üksinda toimetulematuks. Märkava ja hooliva kogukonna hulka paigutan ka tööandjad. Töötaja peab tööle minnes tundma end väärtustatuna ega kartma ühepoolse survega töösuhte lõppemise ohtu. Kui on majanduslikult rasked ajad ja suurem määramatus tööelus, siis inimene ei peaks kartma töökoha kaotust, sest olemas on sotsiaalse turvalisuse võrgud, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla,“ lisas Jesse.

Jesse sõnul üritatakse rohelises raamatus nimetada ära ressursivajadused, kes vastaval tasemel saaksid inimestele suuremat tuge pakkuda ning kirjeldatakse ära professionaalsete rühmade arvulised vajadused, et kui palju Eestis võiks ja peaks olema kliinilisi psühholooge, psühhiaatreid ja vaimse tervise õdesid. "Sellise terviku omamine annab võimaluse põhjendatult argumenteerida vastavate spetsialistide juurde tulemist Eesti tervisesüsteemi,“ ütles Jesse.

Roheline raamat on kokku kirjutatud paljude spetsialistide koostöös ning toetub viimase 15 aasta jooksul peetud aruteludele kahe varasema samalaadse dokumendi koostamisel. Oma ala spetsialistid said teha kommentaare ja tähelepanekuid ametlikult augusti keskpaigani, kuid kuna tagasisidet tuli ka hiljem, siis toimub praegu täienduste tegemine. "Soovime veel lähima kolme nädala jooksul teha uue ümarlaua, et dokumendile ühiselt pilk peale heita. Sellele järgnevalt esitab sotsiaalministeerium raamatu valitsusele ja sealt edasi saame juba oodata, millised prioriteedid valib valitsus ning milliseis ressursse saame planeerida nende eesmärkide saavutamiseks,“ lisas Jesse, et dokument on veel viimistlemisel, kuid jõuab peagi valitsuse haldusesse.

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...