Tanel Kiik: laste vaimse tervise olukord tekitab muret

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul registreeriti mullu Eestis ligi 6000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu kuni 19-aastaste seas. "Nii et igal juhul laste vaimse tervise olukord on murettekitav," nentis ta.

Pilt: Pixabay

Tanel Kiik: laste vaimse tervise olukord tekitab muret (1)

Jaanika Valk

"Laste vaimse tervise olukord on murettekitav. Loodan, et jõuame lähiajal mõistliku lahenduseni, mis mitte ainult sõnades, vaid ka päriselt tagame lastele võimaluse psühhiaatri poole pöörduda, kui nende vaimse tervise seisund seda tegelikult nõuab," rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik psühhiaatrilise abi eelnõust, mille jõustumisel saaksid alaealised isikud ilma vanema nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda.

Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõud on arutatud juba peaaegu pool aastat. Eelnõu kohaselt oleks võimalik alaealistel isikutel pöörduda psühhiaatri poole ilma vanemate nõusolekuta. Tänane seadus kohustab lapsevanemalt nõusolekut saama. 

Eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise, kuid enne teisele lugemisele jõudmist käib arutelu sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul minnakse aruteludega edasi novembris, sest komisjoni liikmetel on selles küsimuses erinevad nägemused. 

Komisjoni liikmed tõdevad olukorra absurdsust

"Siin on ühel erakonnal teatud hirmud või teistsugune nägemus. Ma arvan, et see tuleb konservatiivsest maailmavaatest," ütles Mölder.

Komisjoni laua taga on käinud hulk spetsialiste ning arutelu ei näi raugevat. "Parlamendis on esimene lugemine läbitud, aga enne kui jõuame teise lugemiseni on mõistlik kõik arutelud, hirmud ja küsimused ära küsida, kui kellelgi need on," lisas Mölder. 

Komisjoni liige Liina Kersna tõdes riigikogu infotunnis, et tunneb komisjoni istungitel piinlikkust, sest vaimse tervise spetsialistid käivad komisjonis korduvalt samu põhitõdesid jagamas ning näitavad juba väsimusmärke.

Mölderi sõnul on tegemist keerulise temaatikaga, kuid komisjon on mõne punkti osas ka ühte meelt. "Komisjon on ühte meelt, et see olukord on absurdne, et need lapsed, kellel on perest tingitud probleem, mis vajab psühhiaatrilist sekkumist, peavad põhjustajalt või probleemi tekitajalt luba küsima, et ravile pääseda," ütles Mölder.

Arutelu käib Mölderi sõnul laiematel teemadel. "Räägime täna sellest, kas lubame kõikidel lastel seda samamoodi käsitleda või räägime kitsast grupist lastest, kelle vanemad neist ei hooli ja on ise probleemi tekitajad. Kui räägime laiemalt, siis ka selles võtmes, mis puudutab teavitamist, et kas ja mis võimalusel on psühhiaater kohustatud protsessi vanemaid kaasama," ütles Mölder ja lisas, et kui vanemaid ei saa kaasata, siis tuleb aru saada, missugustel tingimustel tuleks kaasata teised tugivõrgustikud.

EKRE näeb ohtu antidepressantides

Sotsiaalkomisjoni EKRE fraktsiooni esindaja Urmas Espenbergi sõnul ei sobi neile praegune algatatud täiendusseadus. Tema sõnul pakkusid nad kompromissi, olles nõus sellega, et abi saaksid need noored, kes kannatavad peresisese vägivalla all või kelle vanemad ei täida oma kohuseid, on näiteks alkohoolikud või kelle lapsed peavad olema turvakodus.

"Nemad võiksid kindlasti minna psühhiaatri juurde vastava KOV, lastekaitse või uurimisorgani suunamisega, ilma vanemate nõusolekuta," ütles Espenberg.

EKRE fraktsiooni hinnangul tahaks opositsioon, et kõik eesti noored, kes end hästi ei tunne või kellele elu või maailm ei meeldi, hakkaksid omapäi psühhiaatrite uste taga sõeluma.

Espenbergi teeb aga murelikuks psühhiaatrite õigus noortele ravimeid välja kirjutada.

"Psühhiaatrid kirjutavad välja üsna palju sõltuvust ja ebastabiilsust tekitavaid ravimeid, eriti antidepressante, mis nõuaks noore pidevat jälgimist vanemate poolt," ütles Espenberg. Ta lisas, et ei ole välistatud, et mõned noored hakkaksid rohtusid ehk teistelegi kaaslastele edasi müüma. 

Suurelt osalt on lisaks hirmudele ravimite vastu tegu ka ideoloogilise vastuolu või väärtuskonfliktiga.

"EKRE näeb oma vastutust perekonna kui terviku arengu eest. Vanemad ja vanavanemad aitavad võimalusel kasvatada nooremat põlvkonda ja hiljem abistavad noored vanureid. Koos perega on kergem lahendada ka muret noore vaimse tervise parandamiseks. Paraneminegi sõltub perekonna toest," ütles Espenberg EKRE fraktsiooni seisukohta tutvustades.

Espenbergi sõnul on nendes olukordades, kus vanemad on oma laste suhtes kriminaalselt kuritegelikult, loomulikult abi vaja. "Seda otsust võivad soovitada ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajad ja noorte abistamiseks loodud võrgustikud, koolipsühholoogid võiksid ka teha paremat eeltööd noore vaimse seisundi osas," tõdes Espenberg, et noortega tegeletakse liiga vähe. 

Sotsiaalministeerium toetab seadusemuudatust

Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme Heljo Pikhofi sõnul on tänavu võtnud endalt elu 19 teismelist, keda erialaarst oleks võinud aidata.

Minister Tanel Kiige hinnangul ei ole Riigikogus ühtegi erakonda, kelle meelest oleks laste vaimne tervis vähetähtis. Ta sõnas riigikogu infotunnis arupärimisele, et toetab sellist seadusemuudatust ise ja seda toetab ka Sotsiaalministeerium.

Kiige sõnul registreeriti mullu Eestis ligi 6000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu kuni 19-aastaste seas. "Nii et igal juhul laste vaimse tervise olukord on murettekitav," nentis ta.

Kiik ütles, et seni on vaidluskohaks olnud see, mil viisil ja kuidas on õige või ei ole õige seadust muuta. "Loodan, et me jõuame siin lähiajal siiski kokkuleppeni, mõistliku lahenduseni, mis mitte ainult sõnades, vaid ka päriselt tagab lastele võimaluse psühhiaatri poole pöörduda, kui nende terviseseisund, vaimse tervise seisund seda tegelikult nõuab," rääkis minister ja lisas, et kõigi soov on alati aga see, et lapse jaoks oleks kõige turvalisem koht tema kodu, kuigi see kahjuks alati nii ei ole.

Veel lubas sotsiaalminister, et kasvab rahaline toetus lasteabitelefonile, kuna ka pöördumiste arv on tõusnud.

Lapse vaimse heaolu määravad perekonnasuhted

Vaimse tervise rohelises raamatus on välja toodud, et enamik vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas – 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat. Vaimse tervise probleemide korral on oluline varajane märkamine ning õigeaegne abi. Varajane sekkumine võib vähendada või peatada vaimsete häirete hilisemat avaldumist, sest paljud vaimse tervise häired on ennetatavad ja mitmed ravitavad.

Lisaks geneetilisele baasile ja soodumusele mõjutavad lapsi mitmesugused vastastikuses seoses olevad keskkonnad – kodu, sõbrad, kool, kogukond, samuti ühiskonnakorraldus, teenuste olemasolu ja kättesaadavus. See tähendab, et vaimse tervise kaitsetegureid saab ja peab kujundama nende keskkondade koosmõjus.

Imiku sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu vormivad ning määravad tema haavatavuse eluteel eelkõige perekonnasuhted. Eestis tehtud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgub, et usalduslike peresuhetega ja majanduslikult heal järjel lastel on tervist toetavam elustiil ja vähem riskikäitumist. Seega on toetav vanemlus ning positiivne vanema ja lapse suhe väga olulised, olles seotud laste madalama depressioonitaseme ning vähesemate käitumishäiretega, seisab rohelises raamatus.

Negatiivsel vanemlikul käitumisel, nagu karm distsipliin, kehaline karistamine, emotsionaalne kättesaamatus, psühholoogiline agressioon, võivad olla lapse arengule kahjulikud tagajärjed. Hetkel jäävad aga ka koolipsühholoogi käed teatud laste aitamisel lühikeseks, sest ilma vanemate nõusolekuta ei saa lasta ka psühhiaatri juurde suunata.

Vaimse tervise rohelises raamatus seisab, et vajadus on tagada ebasoodsate lapseeamõjude ja traumakogemusega lastele ja noortele vaimse tervise probleemide varajane ennetus ja tuvastamine ning sekkumine samuti vaimse tervise teenuste, sealhulgas kriisiabi kättesaadavus vastavalt nende endi ja nende perede vajadustele (nt vägivalda kogenud ja seda pealt näinud laste suunamine psühhoterapeudi, loovterapeudi vastuvõtule; lähedase inimese kaotanud lastele abi leinalaagris, perest eraldatud lapsele tema traumast lähtuv psühholoogiline või teraapiline abi jne). Samas jäävad hetkel abita need noored, kelle vanemad ei ole küll kriminaalselt karistatud, kuid ei toeta lapse ligipääsu vaimse tervise teenustele.

"Sain hiljaaegu kokku ühe noormehega, kes ütles, et ta sattus psühhiaatri juurde emaga koos kui oli 16-aastane. Tema käest küsiti, kas ta on teinud enesetapukatseid ja ta ütles, et loomulikult ma oma ema juures seda ei ütle. Kui oleksin saanud üksinda minna, oleksin mure ära rääkinud. Paraku see nii on," tõi riigikogu liige Heljo Pikhof näite takistustest, millega noored võivad vaimse tervise abi otsides kokku puutuda.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...