TANKLAKETI JUHT: Rahva "vana kooli" lemmikbensiinile 98 öelge hüvasti

Järgmisel aastal ei saa tanklast enam praegu ülipopulaarseks muutunud biovaba bensiini 98. Samuti võib biodiisli tarneraskuste tõttu edaspidi kasvada diiselkütuse hind, ennustab kütuste ekspert ja aastaid kütusefirmasid juhtinud Alan Vaht.

Pilt: Scanpix
Tarbija Eesti

TANKLAKETI JUHT: Rahva "vana kooli" lemmikbensiinile 98 öelge hüvasti

Virkko Lepassalu

Järgmisel aastal ei saa tanklast enam praegu ülipopulaarseks muutunud biovaba bensiini 98. Samuti võib biodiisli tarneraskuste tõttu edaspidi kasvada diiselkütuse hind, ennustab kütuste ekspert ja aastaid kütusefirmasid juhtinud Alan Vaht.

"Kui praegu on bensiin 98 biovaba, siis järgmisel aastal, arvestades, et 98 müük on hüppeliselt suurenenud, hakatakse ka sinna lisama umbes viie mahuprotsendi jagu etanooli," märkis Alan Vaht. Tema sõnul on see vajalik, et tulla toime EL keskkonnanõuetega.

Seda, et tanklates müüdav biolisandiga bensiin 95 pole rahva hulgas just kuigi populaarne, näitab asjaolu, et hüppeliselt on kasvanud just sellesama, peagi ajaloo annaalidesse kaduva biovaba bensiini 98 müük.  Kui varem moodustas see 7-8% kogu bensiinimüügist üle kogu Eesti, siis tänaseks on bensiini 98 osakaal kasvanud 30%-le.   

Alan Vahti juhitav kütusekett müüb tanklates aga uhkelt ainult täiesti biovabasid kütuseid - ka biovaba bensiini 95 - stiilis "vana ja hea kuld". Seoses loodushoiuga kütusekettide õlule pandud kohustused täidab kütusekompanii aga biometaani müügiga gaasitanklates. Seni on tarbijad vana kooli kütuste üle – ometi on ka keegi, kes meid mõistab! - ainult õnnelik olnud. Internetifoorumites ja suhtlusvõrgustikes leidub tihti kirumist biokütuste aadressil – stiilis "milleks on meil seda vaja"?

Kaks vastuolulist keskkonnanõuet

Biokütuste jõudmisel Eesti turule kannatasid kõigepealt muruniitjate, väiketraktorite jm väikeseadmete mootorid, mille karburaatoreid biokütuses sisalduv piiritus hulganisti hukkas – kuni nende omanikud nüüdseks "loodusvaenuliku" bensiini 98 tarvitamisele massiliselt üle läksid. Biobensiin muutub sisuliselt kõlbmatuks juba vähem kui kuuajalise paagis seismisega. Biovaba bensiini 98 populaarsust tõstab veel ka asjaolu, et biokomponendi lisamine vähendab bensiini kütteväärtust umbes 3,2%. Lisaks on Eesti autopark suhteliselt vana ehk umbes 15 aastat – EL-s üks vanimatest – mis omakorda vähendab selle võimet biokütuseid tarbida.

Nii tanklaketid kui automüügiettevõtted on sunnitud klientidele selgitama, et biokütuste osas on tegemist üle-euroliiduliste nõuete, mitte kohalike ettevõtete rohepoliitikaga. Kuid praegu kütuseäris toimuv on alles õied. Eelmise aasta 1. maist moodustas biokomponendi kohustus kütuses 3,2%,  selle aasta 1. aprillist 6,4  ja järgmisel aastal,  vastavalt vedelkütuse seadusele, 10 energiaprotsenti.

"Mängu tuleb järgmisel aastal veel üks huvitav tegur, nimelt peame me tanklaketina hakkama täitma biokütuse kohustust lisaks vedelkütuse seadusele ka vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele," rääkis Alan Vaht. "See seab kohustuse tarnida turule kütuseid, mille CO2 emissioon oleks praegusest 6% vähem. Ehk siis vahe selle kahe seaduse, vedelkütuse seaduse ja atmosfääri õhu kaitse seaduse nõuetel märkimisväärne. Kui vedelkütuse seaduse järgi tuleb lisada kütusele 10% biokomponenti, siis atmosfääriõhu kaitse nõude järgi tuleks biokomponenti lisada hoopis 12-14%."

Vahti sõnul ootab tarbijaid järgmisel aastal ka ees täielik üleminek biodiislile. "Järgmisel aastal ei tea, mis saama hakkab, sest talvist külmakindlat biodiislikütust leidub turul piiratud kogustes," kõneles Vaht. "Mis Põhjamaades, näiteks Soomes, Rootsis, Eestis toimuma hakkab, ei julge ma ennustada. On spekuleeritud, et biodiislit ei pruugi kõigile jaguda. Tegemist on suure väljakutsega, sest Eesti ei ole ainus EL liikmesriik, kellel see 6% kasvuhoonegaaside vähendamise kohustus lasub." Suure tõenäosusega tõuseb seega ka diislikütuse hind.

"Sisuliselt mul on laual 100 l diiselkütust ja 100 l biodiislit ja ma tahan selle kokku segada, et nõuet, täita - aga kas mul järgmisele 100 liitrile jätkub biokütust, seda ma ei tea," kõneles Vaht.  "Aga siis ma ka ei täida 6% nõuet ja olen sunnitud maksma riigile trahvi." Tema sõnul peetakse riigiga dialoogi, et oleks võimalik suviti biokohustust täita rohkem ning talviti, seoses biodiislikütuse tõenäolise defitsiidiga, vähem.

Arvestades rüüstetööd, mida biolisandiga kütus sooritas väikemootoriga aia- või metsatööriistade hulgas, jääb ilmselt nn keskkonnavaenulik ehk biolisandita kütus ka edaspidi müügile.

"Vana bensiin" 98 on iga aiapidaja lemmik

Kui veel suve hakul olid paljudes remondikodades töömeestel käed tööd täis aiatehnika karburaatorite vahetamisega, siis nüüd on aiapidajad juba suures osas üle läinud kallimale ja biovabale kütusele 98. Samamoodi püüavad biolisandiga kütusest varasemast rohkem hoiduda paadimehed, et mitte mooririkke tõttu merehätta jääda. "Tarbija on tänaseks oma harjumusi muutnud," tõdes aiatehnika remondi asjatundja Kalev Nurmik, et meedia on väikemootorite omanikke biolisandiga bensiini 95 eest hoiatades head tööd teinud.   

Ta meenutas, et muruniidukite või saagide-trimmerite kütust hoitakse kas kuuris kanistris või tööriistade kütusepaakides üsna pikalt. Biolisandiga kütus seob aga vett ja nii tekib kanistrisse või kütusepaaki juba vähem kui kuu ajalise seismisega ehk umbes 2-4 nädalaga bensiini ja vee segu. Vesi paraku ei põle. "Seega tuleks biokütusega töötavat tööriista kasutada väga tihedasti, sest muidu võib kütuses sisalduv vesi roostet tekitada ja karburaatori düüsid jäävad kinni," rääkis ta. "Ent näiteks mullugi valitses põuaperiood, mil polnud umbes kuu aega järjest tarvis midagi niita."

 Bensiini 98 populaarsuse järsku kasvu selgitas ta väga lihtsalt: "Tarbija nõuab kütust, mis kindla peale toimiks." Täielikku üleminekut biolisandiga kütustele, kus n-ö biovaba bensiini tanklast osta enam ei saaks, ei pea ta seega võimalikuks: "Tavabensiin peaks ikkagi kasvõi kuidagi erikütusena väikemootorite jaoks ikkagi müügile jääma."  

 


 

 

Laadimine...Laadimine...