Tartu sotsiaalhoolekande juht: hoolduskindlustuse raha võiks võtta töötuskindlustusest

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles Riigikogus arutelul, et Eestis elab täna 65 000 hoolduskoormusega inimest. "Kui see hooldamine võtab üle 20 tunni nädalas, on tegemist väga olulise koormusega," nentis Kuuse, kes samamoodi nagu enne teda kõnelenud geriaater Kai Saks, tõi esile, et hooldajad on muu ühiskonna jaoks ja tööturult n-ö kadunud, kuna nad on oma muredesse kõrvuni ära uppunud.

Pilt: Scanpix

Tartu sotsiaalhoolekande juht: hoolduskindlustuse raha võiks võtta töötuskindlustusest

Virkko Lepassalu

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles Riigikogus arutelul, et Eestis elab täna 65 000 hoolduskoormusega inimest. "Kui see hooldamine võtab üle 20 tunni nädalas, on tegemist väga olulise koormusega," nentis Kuuse, kes samamoodi nagu enne teda kõnelenud geriaater Kai Saks, tõi esile, et hooldajad on muu ühiskonna jaoks ja tööturult n-ö kadunud, kuna nad on oma muredesse kõrvuni ära uppunud.

"Prognoos on, et kui vaatame tänast hoolduskoormust, siis me näeme, et lähiaastatel hooldust vajavate inimeste hulk suureneb hüppeliselt. Küsimus on, millise lahenduse me kokku lepime."

Kuuse tutvustas hoolduskindlustuse teemalise rakkerühma uurimistulemusi - see tegutses eelmise aasta lõpuni. Samuti Maailmapanga uuringut hoolduskoormuse vähendamise kohta Eestis. Kõigepealt peaks Eesti sotsiaalala eest vastutajad ära otsustama, millistel tingimustel peaksid pereliikmed oma lähedase ülalpidamisse panustama, ja millal tulevad mängu KOV, riik jne. "Kui on hooldataval olemas pere, siis nagu riigil ja KOVil roll puudub, aga see pole kindlasti nii," ütles Kuuse. Turumaht sellise teenuse osas oleks Eestis 60 mln eurot  aastas.

Tuleb leida tasakaal

Täna me kulutame hooldusele 0,6% SKPst, Põhjamaade kanti minnes on see number aga 4% SKPst, nentis Kuuse. Maailmapanga uuringust tulebki ühe olulisema punktina välja soovitus leida hoolduses tasakaal pereliikmete, riigi ja KOVide vahel. Teisisõnu, alates millistest hooldustundide arvust peaks KOV või riik oma hooldajatega appi tulema.  Lisaks soovitab Maailmapank  1. etapis suurendada kohe ja praegu hoolduse rahastust riigieelarvest: sissejuhatuseks  0,1 % võrra SKPst ehk 40-50 mln aastas. Sotsiaalmaksu põhist kindlustust Maailmapank samas Eestile ei soovitaks.

Ka Rait Kuuse jäi erinevate lahenduste välja pakkumisel, mis toimiksid n-ö reaalelus, pigem ettevaatlikuks. Nii päris Riigikogu liige Monika Haukanõmm, et kui rakkerühm ja Maailmapank ei soovita hoolduskindlustust, siis milline variant oleks Kuuse kui ministeeriumi esindaja eelistus. Kuuse nentis, et hooldusmuresid tuleb püüda lahendada inimese elukoha lähedal. See omakorda seaks lisakoormuse kohalike omavalitsuste õlule.

Töötuse vähenemise arvelt võiks raha minna hooldusele

Küll oli lahendus välja pakkuda Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhatajal Maarika Kurrikoffil. "Üks võimalus hoolduskindlustust rahastada oleks töötuskindlustusmakse, mulle tundub, et see (töötuse) probleem ei ole Eesti riigis enam nii olulise tähtsusega," rääkis Kurrikoff. "Võib-olla teha otsuseid ringi ja tõsta summasid ühest kohast teise: 1% palgast hoolduskindlustusele."

Seejuures oleks tema sõnul KOVide sotsiaaltöötajatel vaja standardi kehtestamine, et kas inimesel on madal, mõõdukas või kõrge abivajadus – kui mitu tundi nädalas abi vajatakse. See aitaks praeguses kirjus olukorras, kus sotstöötajad peavad manööverdama väga erinevate vajadustega nn klientide vahel, mingisugusegi süsteemi ja ülevaate olukorrast. See omakorda aitaks raha kulutamist kavandada.

Samamoodi peaksid riik ja KOV looma Kurrikoffi sõnul võimalusi maade eraldamiseks uute hoolekandeasutuste ehitamiseks – ka siis, kui need rajanevad erakapitalil.

 

 

Laadimine...Laadimine...