TASUTA ÜHISTRANSPORT LEVIB ÜLE KOGU EUROOPA:  Priid sõidud on inimõigus, mis hoiab asulaid välja suremast

"Kas peaksime suhtuma tasuta ühistransporti samamoodi nagu õigusesse tasuta haridusele?" küsis eelmisel nädalal Kultuurikatlas peetud rahvusvahelisel tasuta ühistranspordi konverentsil europarlamendi transpordi- ja turismikomisjoni juht Karima Delli. Endine Vilniuse linnapea Arturas Zuokas mõtles temaga ühes suunas: "Tasuta ühistransport on õigupoolest inimõigus, mida ei peaks järgitama mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades."

Pilt: Scanpix
Välismaa Eesti

TASUTA ÜHISTRANSPORT LEVIB ÜLE KOGU EUROOPA: Priid sõidud on inimõigus, mis hoiab asulaid välja suremast

Triin Oja, Virkko Lepassalu

"Kas peaksime suhtuma tasuta ühistransporti samamoodi nagu õigusesse tasuta haridusele?" küsis eelmisel nädalal Kultuurikatlas peetud rahvusvahelisel tasuta ühistranspordi konverentsil europarlamendi transpordi- ja turismikomisjoni juht Karima Delli. Endine Vilniuse linnapea Arturas Zuokas mõtles temaga ühes suunas: "Tasuta ühistransport on õigupoolest inimõigus, mida ei peaks järgitama mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades."

Mitmed esinejad rääkisid rahvusvahelisel konverentsil "Tasuta ühistransport kõigile. Unistus ja tegelikkus", et tasuta ühistransport muutub maailmas järjest olulisemaks mitte ainult linnades, vaid ka üle riigi. Järjest enam kõnelevad nii riigijuhid kui ka omavalitsustegelased sellest kui paratamatusest ning inim- või kodanikuõigusest. Bussi või metroosse astuvat inimest saab järjest vähem käsitleda kui tulu toovat klienti.


"Kas sõitja ei tohiks olla klient, vaid lihtsalt kodanik?" küsis europarlamendi komisjonijuht Karima Delli. "Kas peaksime suhtuma tasuta ühistransporti samamoodi kui õigusesse tasuta haridusele? Peagi elab enamus elanikkonnast linnades ja inimestel peab olema õigus liikuda."


"Tasuta ühistransport on õigupoolest inimõigus, mida ei peaks järgitama mitte ainult linnades, vaid ka maapiirkondades elavate inimeste puhul," leidis ka Vilniuse endine linnapea ja praegune linnavolinik Arturas Zuokas. "Kui riikide valitsused koondavad või lasevad kõik teenused tõmbekeskustesse koondada, tuleb riigil vastutasuks pakkuda tasuta ühistransporti," ütles Zuokas. "Ligipääs olulistele kohtadele nagu postkontor, pood või pangaautomaat peaks olema maakondades riigi poolt tagatud. Lennusõit ei saa siia alla mõistagi kuuluda, kuid näiteks bussitransport on inimeste eksistentsiks hädavajalik."


Samamoodi nagu Karima Delli, tõmbas ka Zuokas tasuta ühistranspordi puhul paralleeli riigi jaoks teiste kohustuslike teenuste osutamisega nagu haridus või arstiabi.

 

PARIISI ABILINNAPEA: Tasuta ühistranspordist oleneb rahva tervis ja laste tulevik


"See on suur rahvatervise teema," märkis Pariisi abilinnapea Emmanuel Gregoire tasuta ühistranspordi kohta. "Sellest sõltub meie ja laste tulevik. Tulevikus on vaja teistsuguseid lahendusi kui praegu." Pariisi puhul on tegemist ilmselt maailma suurima linnaga, kus tasuta ühistransport väga suure tõenäosusega kasutusele võetakse.


Põlis-Pariisis elab umbes 2,2 mln elanikku, terve metropol küünib aga enam kui 12 mln inimeseni, mis on ilmselt suurim rahvakogum, mis võib ühekorraga saada tasuta sõidu õiguse. Praegu on käimas tasuta ühistranspordile ülemineku võimaluste uuring, otsus langetatakse ilmselt järgmisel aastal. "Ma kasutan ühistransporti ise iga päev, kaks korda, kui sõidan hommikul metrooga tööle ja õhtul tagasi," rääkis Gregoire Pealinnale. "Mul ei ole autot. Sõidan autoga ainult vahel, kui on seda tarvis mingitel visiitidel julgeolekulistel põhjustel, või kui on tarvis linnast kaugemale sõita."


Gregoire sõnul mõjub julgustavalt, et Prantsusmaal tegutseb tasuta ühistransport busside näol juba mitmes väiksemas linnas. Põhiline eesmärk on õhusaaste vähendamine. "Nagu te teate, sureb igal aastal maailmas õhu saastatuse tõttu kolm miljonit inimest, valdavalt suurlinnades," ütles Gregoire.


Pariisis on tema väitel käimas põhimõtteline murrang: pole vaja omada, vaid on vaja ühiselt kasutada. See ei käi vaid ühistranspordi kohta, vaid puudutab ka väikeautosid.


"Piletivaba transport peaks minu arvamuse kohaselt kehtima Pariisi metropoli kõikide elanike jaoks," rääkis Gregoire.
"Tulevikus on vaja teistsuguseid lahendusi kui praegu," rääkis Emmanuel Gregoire konverentsi ettekandes. "See on suur rahvatervise teema. Sellest sõltub meie ja laste tulevik."

 

AVESTA LINNAPEA: Tasuta sõidud on meile odavamad

 

"Enne tasuta ühistranspordi kehtestamist 2010. a oli elanikkond kahanenud 50 aastat järjest, aga alates 2012. a hakkas elanikkond kasvama," märkis Rootsi linna Avesta linnapea Lars Isacsson, kelle sõnul on tasuta ühistransport saanud populaarseks autoomanikegi seas ja heitgaaside tootmine vähenes aastas 40 tonni.


Avesta on 23 000 elanikuga tööstuslinn. "Kõik algas poliitikast – 2010. a oli valimislubaduseks tasuta ühistransport noortele," rääkis Isacsson. "Kuigi alguses arvati, et ainult noorte ja laste sõidukulust vabastamine oleks odavam, selgus peagi, et kõigi elanike piletikulust vabastamine on veelgi odavam. Projekti eesmärkideks oli bussiliikluse popimaks muutmine, võrdsuse suurendamine ja reostuse vähendamine. Meil oli ka hirme – näiteks busside ülerahvastatus, mille lahendas teatud liinide lisabussid."

 

DUNKERQUE’I LINNAPEA: Tasuta ühistransport pani elanikud autodest loobuma

 

"1. septembril saab Dunkerque'i bussivõrk olema tasuta kõigile ja see on sügav paradigmade muutus ühistranspordis," rääkis Prantsusmaa linna Dunkerque’i linnapea Patrice Vergriete. "Oleme toetunud linnade kogemusele, kes on selle sammu juba teinud – nagu kas või Tallinn."


Vergriete sõnul on eesmärgiks õhureostuse vähendamine, linna keskusele uue hingamise andmine, inimeste vahetu läbikäimise tihendamine. "Tasuta ühistranspordi hind pole väga kõrge," ütles Vergriete. "Nagunii kompenseeritakse piletihinnast 90% juba linna poolt."


Linnapea tõdes, et varem oli ühistranspordi populaarsus linnas väga madal, kohati kasutas seda vaid 5% elanikest. "2015. a  septembrist on bussivõrgustik olnud tasuta nädalavahetustel ja päevadel, kui õhureostus on olnud oma tipus. See on aidanud meil näha selle mõjusid. Ühistranspordi populaarsus on kasvanud 29%-ni laupäevadel ja lausa 78%-ni pühapäevadel."
Vergriete sõnul on suhtumine muutunud: "Buss on nüüd arvestatav transpordiliik ka autoomanikele. Nädalavahetusel näeb  nüüd ka rohkem eakaid linnas liikumas.

 

TÜBINGENI LINNAPEA: Tasuta ühistransport on soodsaim viis õhku puhtamaks muuta

 

"Me peame linnades õhukvaliteeti parandama, ja tasuta ühistransport on selleks soodsaim viis," ütles Tübingeni linnapea Boris Palmer. "Kui maksab rohkem see, kes võtab autot kasutades linnas rohkem ruumi, siis on see õiglane."


Tübingen on Lõuna-Saksamaa 87 000 elanikuga linn. "Me arutame seda tasuta ühistransporti kaheksa aastat, seega juba enne, kui Tallinn selle juurutas, kuid meie arutelud olid aeglasemad kui Eestis – kahjuks," rääkis Palmer. Tema sõnul nõuaks piletivaba sõidu võimaldamine linnakassast 15 miljonit eurot aastas, mis poleks 300-miljonilise linnaeelarve juures ületamatu, kuid siiski suur summa.


Siiski võetakse tasuta ühistransport Palmeri arvates ka Tübingenis suure tõenäosusega kasutusele, sest Saksamaa seisab silmitsi õhusaaste kohtuasjaga, mille on algatanud Euroopa Komisjon ja millega seoses tuleb hakata rakendama kiireid õhupuhastusvõtteid. "Meil käivad läbirääkimised föderaalvalitsusega, et ehk nemad kataksid 9-10 miljonit eurot aastas vaja minevast 15 miljonist eurost," rääkis Palmer. "Mina olen positiivselt meelestatud ja on suur võimalus, et keskvalitsus meid toetab. Me peame linnades õhukvaliteeti parandama, ja tasuta ühistransport on selleks soodsaim viis."

 

KADRI SIMSON: Sõitja võib aastas säästa üle 800 euro

 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles maakondlikule tasuta ühistranspordile üleminekust rääkides, et 15 Eesti maakonnast tahavad tasulise piletiga jätkata kaks – Harju- ja Pärnumaa. "Aga see pole lõplik ja ümbermõtlemist mitte võimaldav lahendus – konservatiivsemad maakonnad ei pea võtma endale kohustust, mis jääb kehtima aegade lõpuni," lisas ta.


Simson ütles, et kindlasti ei ole tasuta maakondlik ühistransport ajutine: "Eesti riik kavandab eelarvet ette neli aastat, järgmisel aastal kulutatakse ühistranspordi dotatsiooniks 100 mln eurot, mille sisse kuulub nii bussi-, rongi- kui ka näiteks parvlaevaliiklus ja lennuühendused. Maakondlik ühistransport moodustab sellest summast vaid viiendiku." Kui ülejäänud maailmale on tasuta ühistransport pigem unistus, siis Eestile on see juba reaalsus ja sellel on suur kasvupotentsiaal.


Simson lisas, et meil on seljataga väljarände aastad ning suur osa tööealistest, kes ei käi tööl, elavad just maapiirkondades. "Eestis on maakondlikud bussiliinid ainuke ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas maakonnas, aastas tehakse nendega kokku ligikaudu 18 miljonit reisi. Iga kolmas inimene on valmis auto bussi vastu vahetama juhul, kui bussisõit oleks tasuta. Praegu maksavad maaliinide kuukaardid kallimal juhul lausa 72 eurot. Aastas teeb see kokku 864 eurot."


Simsoni sõnul on tal hea meel, et Eesti ei ole tasuta ühistranspordi elluviimisel kaugeltki üksi, vaid leiab järjest enam mõttekaaslasi – alates lähemast naabrusest kuni teiste mandriteni.


Kose vallavolikogu esimees ja omavalitsusi esindava Euroopa regioonide komitee liige, majandusteadlane Uno Silberg aga märkis, et "tasuta ühistranspordi džinn on pudelist välja lastud ja tagasi seda enam ei topi". Tema sõnul pole võimalik, et ühes katla osas keedetakse teistsugust suppi kui teises, ja kuna rahvas võtab ühistransporti järjest enam kui tasuta teenust, siis tagasikäiku vanale piletiga mudelile enam pole. "Küsimus on ainult, millised on teised tasuta pakutavad avalikud kaubad või teenused – näiteks peaks see olema internet," lisas Silberg. "Tasuta transport on ainult üks osa sellel pikal teel."

 

TALLINNA LINNAPEA TAAVI AAS: Tasuta ühistranspordist rohkem tahab rahvas vaid paremat ilma

 

"88% linnaelanikest on ühistranspordiga rahul," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas tasuta ühistranspordi konverentsil. "Ma ei tea ühtegi küsimust, kus nii palju rahvast oleks ühel meelel, võib-olla ainult, et meil on paremat ilma vaja."


"Tallinna jaoks on tasuta transport olnud kaheldamatult edulugu," kinnitas Aas. "Sellest räägitakse välismeedias, seda järgitakse  mitmel pool. Kohapeal on kriitikat ikka aeg-ajalt ette tulnud."


Aasa sõnul oli viie aasta eest vastuvõtt kohati üsna terav. "Algul öeldi, et see tähendab, et investeeringute jaoks enam raha ei jätku. Meid hoiatati, et bussid ja trammid jäävad vanaks ja taristu aegub. Veteranpoliitik Jürgen Ligi hoiatas meid, et bussidest saavad liikuvad soojakud. Mõned arvasid, et see eksperiment jääb väga lühiajaliseks."


Ühistransporti või selle kvaliteeti on investeeritud üle 200 miljoni euro, muuhulgas uuendatud kesklinna ja Kopli trammiteed ja avatud populaarne trammiliin lennujaama. Kui subsiidium jõuab 70%-ni, tekib Aasa sõnul küsimus, kas on mõtet piletisüsteemiga üldse vaeva näha. Teiseks tuleb liikluskorraldus: autode arv kasvab, ja ainus vastus sellele saab olla massilisem ühistranspordi kasutamine. "Ja kui inimesed saavad midagi tasuta, kasutavad nad seda loodetavasti meelsamini," ütles Aas. "Kaks-kolm bussitäit inimesi autodes tekitaks poolekilomeetrise ummiku. Kolmandaks: sotsiaalne aspekt. Bussides sõidavad vanurid, noored, madalamapalgalised."


Aas märkis, et oleme jõudnud veelgi huvitavamasse olukorda. "Riikliku tasuta ühistranspordi kõige ägedamad vastased on Harjumaa omavalitsused," nentis linnapea. "Ometi on just nemad kurtnud kõige enam tasuta ühistranspordist tulenevate eeliste üle. Kui tasuta ühistransport kehtiks kõikjal, siis Tallinna eelised kaoks. Seega sõdivad Harjumaa omavalitsused uuendusega, mis nende seisu kõige rohkem parandada võiks."

 

WALESI PROFESSOR: Tasuta kaugliinitransport tõstis reisijate arvu 58%

 

"Nädalavahetustel pakub Walesi valitsus kaugliinidel tasuta ühistransporti," sõnas Lõuna-Walesi ülikooli professor Stuart Cole ja lisas, et see kasvatas reisijate hulka 58%. "Esimesel nädalavahetusel tuli üks mees bussi ja oli hämmastunud, et ei pidanudki maksma. Ta küsis, et mis planeedile ta sattunud on!"


Kaugliinid ühendavad linnu, see on põhivõrk, mis hõlmab kõiki maapiirkondi ja linnapiirkondi, rääkis Cole. "Nädalavahetustel pakutakse kogu võrgu ulatuses tasuta ühistransporti. Piletihinna vähendamise mõju on olnud väga suur," nentis professor.
50% reisijatest on kõigi transporditeenuste lõikes üle 60-aastased. Tasuta nädalavahetuse transporti on Walesis pakutud eelmise aasta juuli algusest ning esialgu pidi projekt kestma vähemalt selle aasta 8. maini, kuid algatust pikendati vähemalt aasta võrra.
2016. a teenindati laupäeviti 87 000 reisijat, 2017. a kasvas see arv 134 000-ni. "Pühapäeviti tõusis reisijate arv nelja kuuga lausa 84%," ütles Cole. "Kokku tõusis tasuta ühistranspordi tõttu reisijate arv 58%."


Nüüd läheb kõik väga sujuvalt ja nõudlus aina kasvab, kinnitas Cole. Tema sõnul on teenust küll veidi reklaamitud, kuid enamjaolt on see populaarseks saanud tänu suust-suhu levivatele juttudele.

 

ZORY LINNAPEA NÕUNIK: Nüüd sõidab bussis peale juhi veel inimesi

 

Tasuta ühistransport tuleb odavam: kilomeetri eest maksab Poola linn Zory nüüd 80 senti, varem oli see 20 senti kõrgem, ütles Zory linnapea nõunik Anna Ujma. "Nüüd sõidab bussis peale bussijuhi veel inimesi!"


Neli aastat tagasi oli paljudel Poola teismelistel probleem – neil ei jätkunud bussipiletiteks raha. Bussid sõitsid tühjalt, aga linn pidi ikka maksma transporditeenuse eest, selgitas Ujma, miks linn 1. mail 2014 tasuta ühistranspordi kehtestas.


"Meie linn on üks vähestest Poolas, kes on rakendanud tasuta ühistransporti. Lubasime oma elanikele, et tegemist pole ajutise asjaga, vaid see kestab igavesti," rääkis Ujma. "Nad ei uskunud meid algul, kuid nüüd on see meil kestnud juba neli aastat."
Ühistransport on Zorys tasuta kõigile: nii elanikele kui ka linna külalistele.

 

ROVERETO LINNAVOLINIK: Kui ostate auto, olete juba poole saastamisest korda saatnud

 

Elektriautode kasutamine pole lahendus, kuna pool autode saastamisest tuleb autode tootmisest, kinnitas Itaalia Trento piirkonna Rovereto linnavolikogu liige ja keskkonnakomisjoni aseesimees Paolo Vergnano. "Kui ostate auto, olete juba 50% saastamisest korda saatnud."


Vergnano rääkis, et Trento piirkonnas elab 539 000 inimest ja tasuta ühistranspordi ajalugu sai piirkonnas alguse koos Tallinnaga. "Teadsime, et 2013. a sai Tallinn tasuta ühistranspordi. Meie idee algas, kui tulime Tallinna ja kuulsime, kuidas te olite sellega alustanud," lausus ta.


2014. a algatati piirkonnas kestliku liikumise eelnõu, mis võeti vastu 2017. a tänu rahva suurele toetusele. Trentinos käib praegu 80% liiklusest autodes, tulevikus on nende eesmärgiks aga nihutada kaalukauss 70%-le ühistranspordi kasuks.


Elektriautode kasutamine pole tema sõnul lahendus, kuna pool autodega kaasnevast saastusest tuleb autode tootmisest: "Kui ostate auto, olete juba 50% saastamisest korda saatnud."

Laadimine...Laadimine...