5 kommentaari

lugeja

Vasta kommentaarile

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/tana-on-juripaev-touse-vara-ara-kulla-mine-ning-noiu-endale-tervist-ja-ilu?id=77956536

huvitav küll

Vasta kommentaarile

14. mail 1343 toimus Lasnamäel Sõjamäe lahing, kus erinevatel hinnangutel kaotas Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelises heitluses elu umbes 3000 eestlast. Lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on linnaosa üks asumeid.

Huvitav, kas 14. mail Eesti peab meeles seda vabadusvõitluse lahingut, või on tähtsam Eesti Vabariiki kaitsta Afganistani, Iraagi, Liibanoni, Kosovo jm pinnal?

https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_ülestõus

ajalugu

Vasta kommentaarile

Tegelik Jüriöö ülestõusu eesmärk oli vabaneda sakslaste Liiwi ordu ja taanlaste võimu alt ja liituda Põhjalaga.
Ülestõusu juhid kartsid, et eestlaste väest ei pruugi esimesest šokist üle saanud sakslaste ja taanlaste ühisjõudude vastu piisata. Seetõttu saatsid nad saadikud Rootsi võimu all olevasse Soome Turu ja Viiburi foogtide juurde teadaandega, et kõik sakslased Harjumaal on ära tapetud. Lisaks andsid nad foogtidele teada, et eestlased on Tallinna ümber piiranud, kuid nad on nõus linna Rootsi kuningale üle andma, kui viimane sõjalist abi saadab. Seda kuuldes lubasid foogtid väe koguda ja sellega Eestisse purjetada.
Rootslased-soomlased jäid aga hiljaks...

1943. aastal tähistasid eestlased Jüriöö ülestõusu 600-ndat aastapäeva väga erinevalt.
Eesti Direktoraadis tähistati seda prof Jüri Uluotsa eestvedamisel kui võitlust Vene vallutajate vastu. Toodi näitena ära 40 juhtumit, mil Vene poolt eestlaste alasid rünnati.
Eesti Laskurkorpus tähistas Jüriöö ülestõusu aastapäeva aga lähtuvalt sakslaste permanentsest "Drang nach Ostenist" ja sellele vastuhakust.

lippur

Vasta kommentaarile

23. aprill kui veteranipäev on Eestis lipupäev

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24-06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).

P.S.
Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.

Ka kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Nendeks kohtadeks võivad olla omavalitsustele kuuluvad sotsiaal – ja munitsipaalmajad, lasteaiad, kultuuriasutused, lipo, turud, ajaloolised ehitised, mälestusmärgid, lipuväljakud.
Näiteks ajalooline Nõmme turg ja Nikolai von Glehni ausamba juurde rajatud Nõmme lipuväljak moodustavad omaette terviku, kus tähtpäevadel saab läbi viia tseremooniaid. Omavalitsuse otsusel lehvib Eesti lipp ka Rakvere ordulinnusel ja Narvas Hermanni linnusel. Kui Eesti lipp ei ole pimedal ajal valgustatud, siis tuleb see igal õhtul langetada ja hommikul uuesti heisata.

nentija

Vasta kommentaarile

23. aprill - veteranipäev

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
https://riigikantselei.ee/et/lipupaevad

Laadimine...Laadimine...