"Viimasel ajal ehitatud Tallinna tänavate vastupidavus ja kvaliteet on minu teada olnud väga hea," ütles tehnikakõrgkooli nooremteadur Sven Sillamäe. "Näiteks on hästi ehitatud Tehnika tänav, Veerenni pikendus, Ülemiste ristmiku piirkond – ja neid näiteid võib tuua veel mitmeid."
Gonsiori tänaval lõppesid 31. maiks ettevalmistavad tööd ning igasuguste sõidukite liiklus on seal 15. novembrini täielikult suletud. 24. juunini on suletud ka Gonsiori tänava ristumiskohad Pronksi, Maneeži ja V. Reimani tänavaga. Bussid 31, 53, 55, 56, 67 ja 68 sõidavad ringi mööda Pronksi, Kunderi ja Laagna tänavat. Kuna teetööd Gonsioris häirivad tugevasti liiklust ning teeremont käib samal ajal ka paljudes teistes paikades üle linna, tekitavad kõik ajutised ümberkorraldused kohalikes elanikes pahameelt.
Tallinna Teede AS-i juhatuse esimehe Jüri Lälli sõnul käivad kõik teetööd korraga suvel, sest ainult siis on Eestis võimalik teid rajada ja ehitada. Talvine asfalt tuleks muidu suvel asendada, mis tähendab topelttööd. “Teetööd väga hooajaline tegevus, mille teostamine sõltub oluliselt ilmast ning kasutatavatest ressurssidest,” selgitas Läll. “Ilma me keegi mõjutada ei saa, seetõttu on vaja püsivaid plusskraade ja sobivat ilma maksimaalselt ära kasutada. Teetöödes kasutatav materjal ei tohi olla külmunud, teatud materjalide paigaldamisel ei tohi õhutemperatuur olla alla viie plusskraadi ja teatud tööde tegemisel ei tohi tulla sademeid. See on reguleeritud paljude normide, eeskirjade ja standarditega.”
Samasugusel seisukohal oli ka firma Nordecon AS teedeehituse direktor Ain Pähkel. “Teede remontimiseks sobib Eestis ajavahemik aprillist oktoobri, vahel ka novembrini, ja sellesse aega Tallinn oma töid ka planeerib,” rääkis ta. “Väiksemad ja kiiremad tööd on linn püüdnud ära teha koolide suvevaheagadel, kui liiklusintensiivsus on väiksem. Minu hinnangul püüab linn jälgida ka seda, et ühes piirkonnas ei oleks ühel ajal palju remonte, aga alati ei ole see paraku võimalik. Linnas on õnneks tänavavõrgustik tihe ja üldjuhul leiavad liiklejad endale ruttu alternatiivsed ja kiiremad marsruudid sihtpunktidesse jõudmiseks. Tänavate uuendamine on vajalik meie kõigi heaoluks, sest loodetavasti saame juba sügisel nautida sujuvamat liiklust siledatel ja auguvabadel tänavatel.”
Olukord paraneb
Kokkuvõttes lähebki ju olukord tänavatel paremaks. Näiteks Gonsiori tänaval saavad edaspidi eelise ühissõidukid, mis lubab Lasnamäelt bussiga tulijatel ummikutes passimise asemel kiiremini tööle jõuda. Oma auto saab soovi korral jätta uude “Pargi ja reisi” parklasse Torupilli Selveri juures. Gonsiori muutub Tallinna esimeseks muutsuunalise liiklusega tänavaks, kus hommikuse tipptunni ajal pääsevad autod liikuma kesklinna, õhtusel ajal aga Lasnamäe suunas. Seegi vähendab ummikuid. Gonsiori tänav on kavas läbisõiduks avada sügise lõpus. Järgmisel suvel saab selle naaber, Kunderi tänav, 900-meetrise jalgrattatee.
Suvi sobib teetöödeks ka seetõttu, et sel ajal on linnas vähem autosid. “Kui me suudaks ka teoreetiliselt asfalditöid muul ajal teha, oleks ummikud hullemad,” ütles TTÜ teetehnika lektor Ain Kendra.
Linlastele tundub tihti, et teetöid tehakse liiga aeglaselt, rumalalt ja valesti. Teeremondi muudab pikaks asjaolu, et kõik kaevamised polegi seotud otseselt uue asfaldi panekuga. Üsna tihti kasutavad näiteks vee- ja elektrifirmad tee-ehitusel avanenud võimalust kohapealset taristut uuema vastu vahetada. Küttesüsteemegi saab uuendada vaid suviti, mil need ei tööta. “Näiteks eelmisel suvel kestnud Vesivärava remondist võttis enamiku aja just kommunikatsioonide vahetamine ja uute suurte magistraaltrasside rajamine. Teetööd moodustasid kogu tööst napilt alla veerandi,” selgitas Läll. “Samamoodi käib ehitus Gonsiori tänaval ja hakkab toimuma ka Reidi tee ehitusel. Igal tööseisakulgi on põhjus.”
Torud tee all
Suur hulk kommunikatsioone asub enamasti teede all ja nii võib teed remontides tulla ette ka ebameeldivaid üllatusi. “Näiteks on teed lahti kaevates sageli selgunud, et mõni tehnosõlm, mille sarnast teist ei ole võimalik Eestimaa pinnalt leida, on sedavõrd vananenud, et vajab väljavahetamist,” nentis Läll. “Kui seda vahetada, tuleb seda teha taas perspektiiviga, et ta kestaks seal maa sees veel aastakümneid ja samas arvestaks ka tulevaste arendustega. Selleks, et inimesed saaksid oma harjumuspärase elustandardi järgselt linnas elada ja töötada, on kõigil meil vaja vett, elektrit, soojust, sidet, kanalisatsiooni ja gaasi. Maa-aluste tööde puhul leidub tihti selliseid tegureid, mis töödega mitte seotud möödujale jäävad silmaga nähtamatuks. Keegi ei ole nimme huvitatud töödega venitamisest, sest iga sekund on raha.”
Suuremate teetööde aja täpne planeerimine on ka Kendra kinnitusel raske: “Pahatihti puudub meil täpne ülevaade sellest, mis ja millises seisus tee all on, sellest tulenevalt esineb tihti ootamatusi.”
Sildu, viadukte ja teid ehitades tuleb enne sinna liikluse pealelubamist kontrollida ka nende vastupidavust. Haabersti ringi remont on lõpusirgel ja Keila poole viiv viadukt avati juba 31. mail. Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul kontrolliti ka seal viadukti vastupidavust. “Viadukt suutis taluda 90 temast üle veetud tonni, nagu oligi projektis ette nähtud,” lausus ta.
30. augustini on plaanis remont Paldiski maanteel Zoo peatusest kuni Paldiski mnt 167 majani.
Rannamõisa tee laiendamine täiendava sõidureaga kestab plaani kohaselt juuli alguseni, mis tähendab seal tavapärasemast madalamat sõidukiirust. Liikluseks suletud hargmik Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahel peab kasutusse jõudma juba enne jaanipäeva: vastavalt graafikule lõpeb seal töö 22. juuniks. Samaks ajaks on planeeritud lõpetada remont ja kaotada madalam kiirusepiirang Rannamõisa ja Lõuka ristmikult, samuti Rimi kaupluse juurdesõidult Kaeravälja tänaval.
Uued peatused
Suvel oleks teetööde tõttu mõistlik hoiduda Tondi tänavast, kus juuli lõpuni remonditakse sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustust. 25. juulini remonditakse kanalisatsiooni K.Türnpu tänaval. Veel üks autojuhtide jaoks probleemne punkt on Narva mnt ristumine Pärnamäe teega: esimesel neist suletakse läbisõiduks kuni 30. augustini pool sõidurajast, teisel kaks kolmandikku laiusest. Lähinädalatel ei õnnestu harjumuspärasel kiirusel sõita ka mööda Merivälja teed: juuni lõpuni taastatakse seal teekatet, mis toob kaasa liikumiskiiruse vähenemise. Septembrini on planeeritud remont Puhkekodu ja Metsakooli tänaval, samuti Rummu tänava Pirita tee ristist velodroomini. Juuni lõpus on kavas lõpetada remont Valgevase tänaval. 31. juuliks peaks lõpema Põhja pst ja Kalaranna tänava ristmiku remont, hiljemalt septembriks aga Tondi tänava, Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmiku korrastamine.
“Praegu käivad suuremad asfaldi uuendamistööd Sõle tänaval, Peterburi teel ja Nõmme teel, hiljuti oli Vabaduse puiestee lõigu taastusremont,” lausus tehnikakõrgkooli nooremteadur Sven Sillamäe. “Nende teede asfaltkatted on üle kümne aasta vanad ja loomulikult vajavad uuendamist. Tallinna tänavavõrk, aga ka teede all olevad trassid on suhteliselt vanad, seetõttu tuleb neid uuendada ja nii pidevalt ka tehakse. Nõmme tee on samas halb näide – see oleks pidanud vastu pidama kauem, kui ta tänaseks on pidanud, kuid seal on probleemiks pigem aladimensioonitud konstruktsioon kui halva kvaliteediga asfaltbetoon. Tallinna linn on hiljuti põhjalikult uuendanud oma nõudeid konstruktsioonidele, mistõttu on uued tänavad oluliselt tugevamad. Viimasel ajal ehitatud tänavate vastupidavus ja kvaliteet on minu teada olnud väga hea. Näiteks on hästi ehitatud Tehnika tänav, Veerenni pikendus, Ülemiste ristmiku piirkond – neid näiteid võib tuua veel mitmeid.”
Linn laseb remontida ka kvartalisiseseid teid, rajatakse uusi peatusi Lasnamäe tervisekeskuse juurde ning Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmikule. Korda saab viadukt Varraku tänaval ja planeeritakse jalgrattateid piki Tartu ja Viljandi maanteed.
Öötöö lõhuks peresid
Pidev öösel töötamine oleks kallis, vähetõhus, elanike und häiriv ning lõhuks ehitajate peresid.
Tihti kuuleb nurinat, miks ei tehta teetöid hoopis nädalavahetusel ja öösel – see ju häiriks liiklust vähem. “Kiiremini saaks tee valmis siis, kui tööd tehtaks 24/7 mitmes vahetuses,” ütles TTÜ teetehnika lektor Ain Kendra. “Osa töid, nagu näiteks asfaldi asendamine, juba tehaksegi magistraaltänavatel ka öösel, sest muidu oleks liiklusmõju veel suurem. Üldiselt on ka teistel juhtudel katkematu töö võimalik, kuid see toob kaasa kallima hinna.”
“Nurisejad ei ela tavaliselt tööde tsoonis või selle vahetus läheduses – neilt, kes sealkandis elavad, kuuleb sageli teistsuguseid arvamusi ja nõudmisi,” lausus Läll. “Näiteks nõutakse, et pärast väsitavat tööpäeva koju jõudes peaks pärast kella viit õhtul valitsema akna taga juba vaikus. Samuti ei ole tihti põhjendatud öötöö loa vormistamine, kui tegemist on plaanipärase ehitusega. Öötöö on pea alati vähem efektiivne ning reeglina on seda ka keerulisem organiseerida ja teostada. Seepärast kasutatakse öötööd ettenägematute ja kiiret reageerimist nõudvate olukordade puhul või siis juhtudel, kui teatud tingimustest sõltuvalt lihtsalt ei ole võimalik või mõistlik päeval töölõiku ära teha. Plaanilised tööd on alati mõistlikum jätta päevasele ajale. Lisaks ei tohi unustada, et ka ehitajad on inimesed, kellel on oma isiklik ja pereelu, selle tõttu ei saa lasta neil ööpäev läbi tööd teha.”
Miks tundub teeremont liiga pikana?
*Kõik kaevamised ei ole veel teetööd, suurema aja võtab teede all oleva taristu, näiteks torude ja kaablite vahetus.
*Maa-aluste tööde puhul ei tea kunagi täpselt ette, et mis sealt välja võib tulla. Nii mõnigi leid pikendab protsessi ja mõnikord isegi ebameeldivalt palju.
*Teetöid saab teha vaid suvehooajal sobiva ilma korral ja enamasti päeval, sest öösel häiriks need rahu.
*Spetsiifilisteks töid oskavaid töötajaid pole alati kohe võtta. Hakkama peab saama just nende inimestega, kes Eestis kasutada on.
