Indrek Neivelt Hansapangast: pärast teise samba loomist oli mul piinlik, et rahvas meid uskus

"Probleem on, et meie valijaid ja pensionikogujaid ei kaitse keegi," nentis pangandustegelane Indrek Neivelt märkides, et Rootsis on pensionifondide tasud palju madalamad kui Eestis. Teine pensionisammas peaks olema Neivelti hinnangul vabatahtlik. "Igaüks teab ise, kas ta kogub madratsi alla, ostab kinnisvara või muretseb näiteks rohkem lapsi."  

Pilt: Scanpix

Indrek Neivelt Hansapangast: pärast teise samba loomist oli mul piinlik, et rahvas meid uskus

Sandra Lepik

"Probleem on, et meie valijaid ja pensionikogujaid ei kaitse keegi," nentis pangandustegelane Indrek Neivelt märkides, et Rootsis on pensionifondide tasud palju madalamad kui Eestis. Teine pensionisammas peaks olema Neivelti hinnangul vabatahtlik. "Igaüks teab ise, kas ta kogub madratsi alla, ostab kinnisvara või muretseb näiteks rohkem lapsi."  

Ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt meenutas Postimehe ja advokaadibüroo Tark majanduskonverentsil "Risttee", kuidas Hansapangas hakati 20 aasta tagasi pensioniga tegelema. "Me leppisime kokku, et meie välismaa fondidega ei tegele," ütles Neivelt.

"Siis tegime suure entusiasmiga pensioni teise samba, kõik uskusid ja tahtsid seda teha," rääkis Neivelt. "Mõned aastad tagasi numbreid vaadates oli mul piinlik, et rahvas meid uskus," selgitas ta, et numbrid ei vastanud ootustele.

Eestlased maksavad rohkem tasu

"Kuna pensionifondide juhid peavad ka ära elada saama, siis ei saa fondi tasusid alandada," selgitas Neivelt, miks pensionifondide tasud on kõrged. Uueks fondi haldustasu laoks kehtestati 1,2%, mis on ikkagi kõrgem kui põhjanaabritel. "Meil on 0,58%, kuid Stockholmis on riiklikud fondid 0,1%-ga."

"Probleem on, et meie valijaid ja pensionikogujaid ei kaitse keegi," nentis Neivelt, et huvitaval kombel ei taha sellega keegi tegeleda, kuigi see on populaarne teema. "2060. aastaks on meil ühe pensionäri kohta 1,3 töötajat. Kas keegi kujutab ette sellist ühiskonda?" tõdes Neivelt, et paraku on see riigi ametlik strateegia, mille suunas praegu liigutakse.   

2014. aastal oli olukord, et rahvastik vananes ja kahanes, meie majanduskasv oli 2 % ja keskmine palk 950 eurot, tööpuudus oli 8,3%. "Tänast olukorda vaadates oleme seisaku murdnud, sest elanike arv kasvab juba kolmandat aastat," selgitas Neivelt, et praegu on majanduskasv 3-4%, rekordiline tööhõive, keskmine palk 1300 eurot ning jooksevkonto ülejääk.

"Meil on tulnud uus põlvkond ettevõtjaid, kellel ei ole mingit lage," rääkis Neivelt. "Nad mõtlevad hoopis teisel tasemel ja palju suuremalt. Rõõm on lausa vaadata, mida kõike nad teevad ja mõtlevad," tõi Neivelt näiteks Taxify.

Demograafia ja välismaalaste intregreerimine on meie riigis tõsine väljakutse. "Ma saan aru, et see ei ole väga populaarne teema meie ühiskonnas, aga sellest me ei pääse," rääkis Neivelt. "Siinkohal saame rõõmustada, et me oleme kõrge sissetulekuga maa ja inimesed tahavad siia tulla."

Kõike ei saa pakkuda tasuta

Kolmandaks probleemiks on tasuta teenuste arvu kasv. "Me ei suuda seda süsteemi niimoodi ülal pidada, kui järjest rohkem tuleb tasuta teenuseid," ütles Neivelt, et hetkel vaadatakse inimeste tervise halvenemist, kuid ikka tahetakse kõike tasuta anda. "See tekitab suuri küsimärke, sest aastaks 2030 arvatakse, et maal on iga teine inimene ülekaaluline"

Teine pensionisammas peaks olema Neivelti hinnangul vabatahtlik. "Täna see sisuliselt on vabatahtlik, sest inimesed hakkavad aina rohkem OÜ-sid tegema ja näiteks dividendidena raha välja maksma," selgitas Neivelt.

Samuti peaks vähendama sotsiaalmaksu, mida saaks teha teise samba maksude väljajätmisel. "Igaüks teab ise, kas ta kogub madratsi alla, ostab kinnisvara või muretseb näiteks rohkem lapsi."  

Laadimine...Laadimine...