Teist korda pliimürgitusega ravile sattunud merikotkas suri

"Kotka vereringesse jõuab plii läbi jahipidamisel tarvitatava pliimoona. Plii jõuab mitte ainult kotka, vaid ka inimese toidulauale," sõnas loomaarst Madis Levits.

Pilt: Scanpix

Teist korda pliimürgitusega ravile sattunud merikotkas suri (1)

"Kotka vereringesse jõuab plii läbi jahipidamisel tarvitatava pliimoona. Plii jõuab mitte ainult kotka, vaid ka inimese toidulauale," sõnas loomaarst Madis Levits.

Pliimürgitusest terveks ravitud, seejärel Pärnumaal Tõhela kandis meedia pilkude all vabadusse lastud ning 5. detsembril taas pliimürgitusega ravile sattunud noor merikotkas suri.

Pärast terveks ravimist sai merikotkas vabaduses olla vaid kuu, siis sai ta taas pliimürgituse, sattus ravile ja suri viis päeva hiljem 10. detsembri hommikul, ütles BNS-ile loomaarst ja maaülikooli doktorant Madis Leivits. "Kahjustused olid liiga suured, tegime küll vereülekandeid ning kõike, mis vähegi pähe tuli, võimalik ja mõistlik oli, aga ei õnnestunud."

"Pliimürgitusele head ravi pole, aga tegemist on ennetatava probleemiga. Kotka vereringesse jõuab plii läbi jahipidamisel tarvitatava pliimoona. Juhin tähelepanu, et plii jõuab mitte ainult kotka, vaid ka inimese toidulauale," sõnas Levits. "Võiks ju seda ennetada, ostes mõnevõrra kallimat, kuid sama tapmisefektiga moona. Siis jääksid kotkastel need piinad ära."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts tõdes BNS-ile, et pliivaba moon on kaubandusvõrgus saadaval ja jahimehed seda ka kasutavad. "Euroopas käib diskussioon pliivabale moonale ülemineku teemal, meil seisab see veel ees," sõnas Korts. Ta lisas, et siiski on Eestis ka praktilisi samme juba astutud ja keelatud veelindude jaht pliihaavlitega.

"Inimeste seas ja kogukondades on mustrid nii tugevad, et neid pauguga murdma minna pole mõistlik ja võimalik," kommenteeris Korts võimalust kiirelt ja käsu korras pliivabale moonale üle minna. "Kui tahame edu saavutada, siis on mõistlik teha seda läbi kaasamise ja arutelu. Organisatsiooni juhina ma pigem ütleks, et oleme valmis neid asju arutama - inimesed tahavad tõestust, mitte nagu nõukaajal öeldi, et nüüd teeme nii. Inimesed tahavad asjadest aru saada."

Kortsu sõnul blokeerib süüdistav lähenemine inimesed ära ja nad ei hakka siis asja üldse arutama. "Kui ma peaksin peale lendama ja ütlema, et kasutage pliivaba moona, siis kes ma selline olen, et tulen ja ütlen. Aga kui me teeme diskussiooni, arutame ajakirjas ja lõpuks jõuame arusaamisele, siis on need asjad hoopis lihtsamad."

Ka keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks märkis BNS-ile, et veelindudele jaht pliihaavlitega on Eestis keelatud. "Samas on pliihaavel kõige tõhusam vahend, mis tekitab ulukis šoki ja uluk kukub alla. Terashaavel näiteks jätab paljud ulukid mujale piinarikast lõppu ootama," sõnas Traks. "Seetõttu on ka nii, et palju linde jääb vedelema. Enne üleminekut hoiatasid eksperdid, et kui te seda teete, peate arvestama, et paljud linnud jäävad leidmata."

Jahindusnõuniku sõnul ei taha jahimehed pliivabu kuule kasutada, sest need ei tapa nii tõhusalt kui plii. "Meil relva- ega moonatööstust pole ja välismaised relvatööstused pole veel suutnud väga häid pliivabu kuule välja töötada. Tinasüdamega mantelkuul läheb looma sees laiali, tekitab šoki ja loom sureb kiiresti. Proovitakse küll, näiteks plastsisuga, aga nii tõhusat pole veel leitud. Natuke tuleb veel kannatada. Uued kuulid oleks küll kallimad, aga plii loodusesse sattumise vältimise nimel võiks maksta," sõnas Traks.

Rääkides konkreetsest pliimürgitusse surnud kotkast, ütles Traks, et peaks uurima, kuidas plii kotka sisse sai. "Tundub, et see kotkas oli harjunud sööma vaid söödaplatsil, kuhu siis keegi vedas lastud loomade korjuseid. Tundub, et ta oli harjunud sööma inimese pakutud toitu ja see on üks suur probleem."

Traksi sõnul on kotkastele ohtlikud ka loodusfotograafid, kes saavad jahimeeste käest raipeid, viivad need välja ja siis pildistavad maiustama tulevaid kotkaid. "Seda ei tohiks mingil juhul teha. Oleme püüdnud seda ka rääkida - ärge viige inimesed raipeid söödaplatsidele. Aga paraku seda tehakse ja tundub, et jutule pole tähelepanu pööratud," rääkis spetsialist. "Nende korjustega püütakse lisasöötmist teha, ulukeid juurede meelitada ja kotkas on alati seal kohal. Tahetakse pilti teha, aga võib olla ka muud, et visatakse raibe maha ja passitakse tornis. Aga kotkas käib igal juhul söömas ja kotkas on plii suhtes väga õrn, teaised loomad kannatavad rohkem."

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõuniku sõnul pole aga esialgu pliimoona keelustamiseks seadusandlikku algatust oodata. "Ootame, millal tuleb turule pliiga võrdväärselt tappev moon. Ma arvan, et see on aastate küsimus," sõnas Traks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...