TERAPEUT KARANTIINIST: Nuputage,  kuidas päev põnevamaks muuta

Soomes tööl käinud meestel on pika kodusolekuga raske kohaneda, leiab Tallinna vaimse tervise keskuse psühholoog, pereterapeut Kei Salura.

Pilt: Scanpix

TERAPEUT KARANTIINIST: Nuputage, kuidas päev põnevamaks muuta

Õnne Puhk

Soomes tööl käinud meestel on pika kodusolekuga raske kohaneda, leiab Tallinna vaimse tervise keskuse psühholoog, pereterapeut Kei Salura.

Koroonaviiruse tõttu tekkinud eriolukord paneb peale inimeste tervise, riigi majanduse ning tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi jt valdkondade proovile ka peresuhted. Salura vastas küsimustele, kuidas mõjub inimestele pikk koduseinte vahel viibimine.

Milliseid probleeme võib tekitada see, kui inimesed peavad pikalt kodus nelja seina vahel viibima?

Kui mingi probleem on juba olemas, näiteks alkohol või kodune vägivald, siis see pingelises olukorras võimendub. Lihtsalt teatud probleemid tulevad rohkem esile, sest stressitase tõuseb. Need pered, kes on varem olnud hästi organiseeritud, on seda ka praegu ja tulevad toime. Aga need, kes olid enne düsfunktsionaalsed, on seda ka praegu.

Koduvägivalla hulk oleneb ka konkreetsetest inimestest ja konkreetsest paarist. See, kui lapsed on koolist koduõppel, võib mõnel juhul ka koduvägivalda pärssida.

Kas sunnitud kodusolemist taluvad paremini mehed või naised?

See on pigem isiksuse küsimus, kumb partneritest olukorraga paremini kohaneb – sellel ei ole soo mõttes vahet.

Üldiselt võib öelda, et halvemini kohaneb inimene, kelle muutus on suurem – see, kes on rohkem olnud ära või rohkem olnud mingisuguses teistsuguses kindlas rutiinis.

Ma arvan näiteks, et neil meestel, kes on olnud Soomes tööl, on palju raskem kohaneda kui neil, kes iga päev koju tulid.

Mida teha, et positiivset meeleolu ja vaimset tasakaalu hoida, kui pinged hakkavad kuhjuma?

Inimene pole loodud nelja seina vahel kodus istuma. Kes pole karantiinis, peaks võimalusel ikkagi välja minema. Tuleb otsida selline võimalus, selline aeg, kus liikuda – kas hilisõhtul või varahommikul või siis ka partneriga või lapsega kahekesi teha väljas üks väike ring, aga praegu muidugi mitte rohkem kui kahekaupa. Ja õnneks ei ole meil enam katkuaeg ja meil on olemas internet – oma lähedastega saab suhelda ka e-kanalite kaudu, Zoomide ja Skype’ide kaudu.

Just praegu on hea võimalus õpetada oma vanemad ja vanavanemad moodsaid suhtlemisvahendeid kasutama.

Näiteks eile õhtul meie oma perekonnaga mängisime lauamängu nii, et osa inimesi oli Tartus ja osa Tallinnas – e-vahendid annavad omavahel suhtlemiseks palju võimalusi, nuputagem need välja.

Kuidas e-õpe ja kodukontor meeleolu mõjutavad?

Need lapsevanemad, kellel on suuremad lapsed ja keerulisemad ülesanded, nagu ka need, kellel on endalgi olnud koolis raske, on praegu hädas, sest nad peavad päris palju õpetaja rolli võtma. Muidugi, kõik oleneb koolist. Mul endal on kolm last, igaüks käib  eri koolis, ja ma näen, et oleneb hästi palju õpetajast, kuidas ta on õppetöö organiseerinud ja kui palju jätab vanemale vastutust.

Kui uudistes kajastatakse praegu pigem seda poolt, et e-õpe sujub koolidel hästi, siis kas see ei mõju frustreerivalt neile, kellel see hästi ei suju?

Seda ei saa võrrelda. Me ei saa üldistades öelda, et e-kool on hästi hakkama saanud, see sõltub õpetajast – kuidas ta oskab selle õppe tööle panna ja olukorda rakendada.

Kui õpetamine jäetakse liiga palju lapsevanemale, siis on tal raske, sest vanem peab ju tööl ka käima. Konkreetsed olukorrad sõltuvad ikkagi konkreetsest perest.

Kust saada psühholoogilist abi?

• Ohvriabi infoliin 116006


• Lasteabi infoliin 116111


• Vältimatu psühholoogilise abi telefon 126, noortele 646 6666


• MTÜ Eluliin usaldustelefon 655 8088


• Psühholoogilise kriisinõustamise kriisiabi telefon  631 4300


• Abitelefon vägivalda kogenud naistele  1492


• Raseduskriisi tasuta nõustamistelefon  8002008


• Tallinna perekeskuse lapsemure telefon 655 6088


• Perearsti nõuandetelefon 1220


• Häirekeskuse kriisiinfotelefon 1247.

Laadimine...Laadimine...