Terviseamet: kliimamuutused võivad halvendada ka vaimset tervist

Ekstreemsete ilmastikuolude puhul võivad inimestel avalduda lisaks füüsilistele terviseprobleemidele ka vaimsed, mis on seotud stressirohkes situatsioonis viibimisega.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv
Ilm

Terviseamet: kliimamuutused võivad halvendada ka vaimset tervist

Toimetaja: Sandra Lepik

Ekstreemsete ilmastikuolude puhul võivad inimestel avalduda lisaks füüsilistele terviseprobleemidele ka vaimsed, mis on seotud stressirohkes situatsioonis viibimisega.

Terviseameti hinnangul võivad kliimamuutused halvendada nii vee- kui õhukvaliteeti, suurendada haiguste levikut ning lisaks füüsilisele tervisele halvendada ka inimeste vaimset tervist, vahendas BNS. 

Kliimamuutustega kohanemise Euroopa Liidu strateegia osas küsis terviseameti arvamust sotsiaalministeerium, kes saatis neile tutvumiseks sellekohase Euroopa Komisjoni algatuse.

Soojad ilmad võivad tekitada nii mikrobioloogia vohangut vees kui ka siirutajate leviku laienemist. Mõlemad on probleemsed olukorrad, mis võivad suurendada haiguste levikut. Lisaks on soojad ilmad potentsiaalselt otse ohtlikud rahvastikule.

Õhukvaliteedi halvenemine kliimamuutustest tingituna on ülemaailmne kriitiline probleem, millega tegeletakse pidevalt ja millel on tervise seisukohast suur mõju, kirjutas ameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Kristina Aidla.

CO2, mis fossiilkütuste põletamisel õhku eraldub, mõjub saastavalt nii õhukvaliteedile kui ka aitab kaasa kliima soojenemisele Ka tahm loetakse kliimamuutustega seotud saasteaineks, mis kinnitub PM2,5 osakeste külge.

PM2,5 on teadaolevalt üks ohtlikemaid igapäevaseid saasteaineid, kuna ülipeened osakesed satuvad sügavale kopsudesse põhjustades kopsuhaiguseid ning PM0,1 ehk ultrapeened osakesed, mis satuvad vereringesse, põhjustades südame- ja veresoonkonna haiguseid.

Lisaks füüsilisele tervisele on ka vaimse tervise ja keskkonnatervise seoste käsitlemine kliimamuutuste teema juures oluline aspekt. Ekstreemsete ilmastikuolude puhul võivad inimestel avalduda lisaks füüsilistele terviseprobleemidele ka vaimsed, mis on seotud stressirohkes situatsioonis viibimisega.

"Eestis veel ei ole olnud väga ekstreemseid ilmastikuoludest tingitud tagajärgi nagu ulatuslikud metsapõlengud või üleujutused nagu mujal piirkondades, kuid peaksime olema selleks valmistunud," märkis Aidla.

Juhul, kui tekib olukord, kus inimesed võivad sattuda suuremasse paanikasse, siis tuleks olla valmis lisaks füüsilisele tervisele ka inimeste vaimse tervise toetamiseks.

Laadimine...Laadimine...