Terviseamet: ohuteguriteta töökeskkonda pole olemas

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu mõjuanalüüs toob välja, et Eesti tööelu-uuringu andmetel ei puutu kaks protsenti rohkem kui viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga.

Pilt: Scanpix

Terviseamet: ohuteguriteta töökeskkonda pole olemas

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu mõjuanalüüs toob välja, et Eesti tööelu-uuringu andmetel ei puutu kaks protsenti rohkem kui viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga.

Terviseameti hinnangul ei ole olemas sellist töökohta, kus töötaja ei puutu kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga, erinevus on vaid töötajate ohuteguriga kokkupuute ajas ja selle mõjus nende tervisele, vahendas BNS.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu mõjuanalüüs toob välja, et Eesti tööelu-uuringu andmetel ei puutu kaks protsenti rohkem kui viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga.

Terviseamet esitas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta oma arvamuse neljapäeval ja seal märgib terviseameti peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtšin, et ohuteguriteta töökeskkonda pole olemas.

Samuti leiab terviseamet, et töökeskkonna riskianalüüsis muudatuste sisseviimisel – näiteks ohuteguri riskitaseme muutumisel ja uue ohuteguri ilmnemisel – peaks olema kohustus fikseerida riskianalüüsi muutmise aeg vastavalt täiendatud osale. See on vajalik, et hilisemalt tuvastada ohuteguri mõju töötajale kutsehaigestumise väljaselgitamisel ja uurimisel. Näiteks kui ettevõtte töökeskkonnariskide hindamise tulemuste alusel mõjutab töötajat tööstusmasina müra.

„Kahe aasta pärast eemaldatakse masin töökeskkonnast ning uues riskianalüüsis seda edasi ei kajastata – täiendatakse ja muudetakse varasemaid andmeid, et riskianalüüs oleks ajakohane. See võib tekitada olukorra, kus hilisemalt ei ole võimalik tuvastada ohutegurite mõju töötajale,“ kirjutas Muzõtšin.

Laadimine...Laadimine...