TERVISHOIDU PÄÄSTEV RAHASÜST: Lõikame looklevad ravijärjekorrad lühemaks!

"Silmaarstide järjekorrad on väga pikad, oleks väga tore, kui nüüd õnnestuks kiiremini arsti juurde pääseda," ütleb  vaegnägija Ago Kivilo. Valitsus eraldas tänavu haigekassale 34 miljonit eurot, et vähendada eriarstiabi, sealhulgas kirurgide ja silmaarstide järjekordi. "Vanemaealistele, kes rohkem ravi vajavad, muutub arstiabi nüüd kättesaadavamaks," kinnitab kauaaegne tervishoiujuht Sven Kruup. "Ilma rahasüstita oleks meie tervishoid vaikselt alla käinud."

Pilt: Scanpix

TERVISHOIDU PÄÄSTEV RAHASÜST: Lõikame looklevad ravijärjekorrad lühemaks!

Virkko Lepassalu

"Silmaarstide järjekorrad on väga pikad, oleks väga tore, kui nüüd õnnestuks kiiremini arsti juurde pääseda," ütleb  vaegnägija Ago Kivilo. Valitsus eraldas tänavu haigekassale 34 miljonit eurot, et vähendada eriarstiabi, sealhulgas kirurgide ja silmaarstide järjekordi. "Vanemaealistele, kes rohkem ravi vajavad, muutub arstiabi nüüd kättesaadavamaks," kinnitab kauaaegne tervishoiujuht Sven Kruup. "Ilma rahasüstita oleks meie tervishoid vaikselt alla käinud."

Ago Kivilo, kes juhib Eesti pimedate liitu, loodab, et kaeoperatsioonideks silmaarstidele eraldatav lisaraha vähendab ka üldisemalt kuudepikkuseid järjekordi silmaarstide juurde. "Silmaarsti on sageli vaja kokku 4500 nägemispuudega inimesel," märgib pikaaegne vaegnägijate juht Kivilo, kelle abikaasa samuti silmaarsti abi vajaks. Mõned nädalad tagasi soovis abikaasa numbrit silmaarsti juurde, ja sai selle aprilli teiseks pooleks.

"Kui enam kuidagi hakkama ei saa, tuleks tasulisele vastuvõtule minna, aga puudega inimestel on rahaga teadagi, nagu on," räägib Kivilo. Ta mäletab veel aegu, kui vaegnägijad elasid jõukalt, nii kummalisena kui see ka tänapäeval ei kõla. Ja siis võinuksid nad endale lubada ka kallist tasulist meditsiini. Rahvakeeli "pimedad" tootsid nende jaoks sisse seatud kombinaatides igasuguseid tarbeesemeid. Muuhulgas on kunagise pimedate ühingu rahaga rajatud Ida-Tallinna keskhaigla hoone. Kuid praegusesse majandussüsteemi vaegnägijate toodang enam ei sobi ja seetõttu loevad nad igat senti.

Kaeoperatsioonide järjekorrad kaovad

Mõistagi lisanduvad 4500 nägemispuudega inimesele need tuhanded, kel mingi ajutisem, n-ö mööduv häda, neidki abistab haigekassa lisaraha.

"Saan kindlalt lubada, et tänavu silmakae operatsioonide järjekorrad kaovad," toob haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik näite mõjust, mida toob endaga kaasa valitsuse mullune otsus ravijärjekordade vähendamise rahasüsti kohta. Viigi sõnul peaks kaeoperatsioonide lisaraha omakorda vähendama silmaarstide järjekordi laiemalt: "See pole küll kosmiline vähenemine, aga siiski."

Nimelt ei pea inimesed, kel kae eemaldamise operatsioon õnnestunud, enam silmaarsti juures kontrollis käima. Vahel aga juhtub, et inimesel on raske terve olemist omaks võtta. "Olin kord silmaarsti juures kaasas ühe inimesega, kellelt arst küsis, et miks te veel prille kannate, teil oli ju operatsioon ja enam pole teil prille vaja. Patsient vastas, et on juba prillidega harjunud," muigab Viik.

Proteesijärjekorrad hakkavad kahanema

Tegelikult saaksid Viigi arvates hädalised ise mõnel juhul oma läbimõelduma käitumisega järjekordi vähendada. Kangemate prillide jaoks kiputakse kergekäeliselt silmaarstile numbrit võtma – aastakümneid tagasi tegelesid sellega tõepoolest silmaarstid, tänapäeval aga piisaks prillipoe optometristist.

Vestlustest nii patsientide liidu kui patsientide esindusühingu juhtidega selgub samuti, et inimesed võiksid järjekorras ootamise asemel vahel leidlikumad olla. Mõnele murele võiks saada kiiremat abi mõnest väiksema linna haiglast.

Teine valdkond lisaks silmahaigustele, kus järjekorrad peaksid Viigi hinnangul vähenema, on põlve-, puusa-, õlavarre- ja muude tehisproteeside paigaldamine. Inimesi hakatakse operatsioonijärjekorda registreerima probleemi varajasemas staadiumis, kus mõned neist ei peagi veel noa alla minema. Nemad muidugi jäävad esialgu järjekorda ootama, kuid mitte enam kauaks, võib-olla mõneks kuuks.

Samas tehakse kohe ära kõik operatsioonid, mis peavad saama kiiresti tehtud. Seega jääb kuni maksimaalselt kahe kuu pikkune n-ö tööjärjekord. Uue põlve- või puusaliigese saab sel aastal kuni 3600 inimest.

Operatsioonide järjekorrad vähenevad laiemas plaanis kuni kümne kuu võrra. 2016. a lõpu seisuga valitses näiteks olukord, kus alarahastuse tõttu ootas Eestis puusa- või põlveliigese endoproteesi hinnanguliselt juba üle 10 000 haige, mis tähendas üle kolme aasta pikkust järjekorda.

Kindlasti lühenevad järjekorrad ka kõigi teiste kirurgide juurde. Raviasutused on hakanud oma töögraafikuid seoses haigekassa täiendava rahasüstiga juba paika seadma. Stardinuppu vajutatakse tõsisemalt 10.-15. veebruari paiku, sest selleks ajaks on haigekassa läbirääkimised suurte raviasutustega peetud, numbrid kokku lepitud ja lepingutele alla kirjutatud. Esimesi rahastamise paranemise tulemusi saame näha tõenäoliselt alates jaanipäevast.

Jaanuaris kinnitas haigekassa nõukogu ära 2018. aasta eelarve, mis on 150 miljoni euro võrra suurem kui 2017. aastal. Haigekassa tulupooleks on 2018. aastal kokku planeeritud 1,281 miljardit eurot ehk 15% enam kui möödunud aastal.

"Algatuseks on see tubli samm edasi," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee. "Kui enne oli meil katarakti lõikusi aastas 6000, siis nüüd 8300, seega järjekord väheneb kindlasti. 2020. aastaks peaks see olema juba väga lühike ehk poole aasta piires. Ega täiendav raha just tähti taevast alla ei too, aga peale katarakti ja proteesimise, kus saame rohkem ära teha, võimaldab lisaraha enam-vähem sama taseme säilitamist muudel erialadel või valdkondades."

Pikaaegse tervishoiujuhi kogemusega Sven Kruup lisab veel ühe tõsiasja seoses haigekassa rahasüstiga: "Vanemaealistele, kes rohkem ravi vajaksid, muutub arstiabi nüüd kättesaadavamaks. Selles mõttes oli see rahasüst muidugi jumala õige otsus. Või teisiti öeldes: vanemaealistele ei tohiks olla arstiabi kättesaamatum kui viis või kümme aastat tagasi."

Kruubi sõnul saavad proteesi- ja silmakae operatsioonid lisaraha ennekõike põhjusel, et need parandavad kohe ja kiiresti inimeste elukvaliteeti: "Ühiskond võidab sellest kõige otsesemalt. Kes enne vajasid tõenäoliselt teiste abi, saavad pärast operatsiooni tavaliselt ise hakkama."

5,5 mln eurot lisaraha laste raviks

Kruubi sõnul oleks meie tervishoid ilma rahasüstita vaikselt alla käinud. "Et ravida praegu sama hulka inimesi, mis varem, tuleb nüüd rohkem raha leida, sest ravimine muutub järjest kallimaks: palgad jm kulud kasvavad. Kui aga tahta rohkem ravida, tuleb juba palju rohkem raha leida. Ennekõike tabanuks see allakäik, kui poleks lisaraha leitud, valusalt just vanemaid inimesi, kes oleks pidanud pikalt järjekordades kannatama, sest ühiskond meil teadupärast vananeb ja vanemad inimesed on ju ikka haigemad, ja paraku ka rahalises mõttes vaesemad. Ressursi kõver ja demograafiline kõver peaksid liikuma sünkroonis."

Muidugi on Eestis haigekassa rahapuudusest räägitud aastakümneid: hiljutine lisarahastuse otsus on seega lähiajaloos esimene, kui valitsus on olukorraga ausalt tõtt vaadanud.

Kindlasti moodustab osa haigekassale antud lisarahast ka arstide ja õdede palgakulu kasv. Kruubi hinnangul võib palgatõusu aga paratamatuseks pidada: "See on hoidnud ära arstide ja õdede riigist lahkumise."

Kui veel haigekassa numbreid vaadata, siis näiteks 5,5 miljonit eurot tuleb juurde laste ravimiseks. Lastearstid, kellega Pealinn vestles, väidavad, et laias laastus kaetakse selle summaga puudujääk, mis oli tekkinud tõsisemate probleemidega laste ravimisel. Jutt on siin näiteks onkoloogilistest juhtumitest.

Ka hambaravi eelarve kasvab mullusega võrreldes ligi poole võrra: koos proteesihüvitistega kokku 52 miljonit eurot.

Allikvee lisab, et riigil ei saa siiski olema nii palju raha, et järjekorrad üldse puuduksid. Kruubi sõnul peaks järjekordade täielikuks kaotamiseks Eesti olema umbes nagu rikas naftariik: "Me saame rääkida vaid mõistliku pikkusega ravijärjekordadest."

 

Linn aitas oma toetuse abil silmakaest lahti saada

Linn on andnud oma eelarvest raha kaeoperatsioonideks ja ortopeedide järjekorra lühendamiseks.

Tallinna endine abilinnapea Merike Martinson (pildil) meenutab, et 2006. aastal panustas linn toonases rahas 16 mln krooni, praeguses vääringus veidi üle ühe miljoni euro kaeoperatsioonide kulude katteks. "Tol ajal oli kaeoperatsiooni järjekord poolteist aastat," meenutab Martinson. Lisaks leidis linn 5 mln krooni ortopeedidele, kelle juurde olid samuti pikad järjekorrad. Kuigi eurodes võivad summad tunduda väikesed, tuleb arvestada, et toona maksis ka ravi palju vähem.

"Riik küll annab raha juurde, aga ega see olukorda lõplikult veel ei lahenda," ütleb Martinson, kelle arvates peaks linn panustamist jätkama – jutuks on olnud teha seda poole miljoni euro ulatuses. Martinson peab oluliseks näiteks kardioloogiliste haigete järjekorra vähendamine.

 

Ratas ja Ossinovski: Inimesed pääsevad nüüd kiiremini arsti juurde

"Sellest aastast pääsevad tuhanded inimesed kiiremini arsti juurde," on kinnitanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

"Meie elanikkond vananeb, krooniliste haiguste osakaal kasvab. See kõik osutas, et nii ei saa me enam edasi minna," lausub peaminister Jüri Ratas.

"Sellest aastast rakendub ka täiendav ravimihüvitise süsteem, millest on kasu 125 000 inimesele," ütleb Ossinovski. Tema sõnul eraldab riik täiendavaks ravimihüvituseks 3,4 miljonit eurot. Nii et kui seni maksti ravimihüvitist alates 300-eurosest kulutusest aastas, siis edaspidi laieneb ravimihüvitis 100 euro piiri ületavatele kulutustele.

Kui veel näiteid tuua, siis täiskasvanud inimese hambaravihüvitise suuruseks on tänavu 40 eurot. Varem on olnud jutuks ka selle hüvitise suurendamine 50 euroni, kuid Ossinovski sõnul jääb see pigem tulevikku. Lisaks tasub haigekassa hambaarstidele osutatud teenuste eest alates sellest aastast 20 protsenti rohkem. Üldse on haigekassa tänavuses eelarves võrreldes mullusega ette nähtud 140 000 täiendava ravijuhu rahastamine.

Ratase sõnul seadis tema valitsus juba moodustamise ajal eesmärgiks parandada arstiabi kättesaadavust: "Üha pikenevad ravijärjekorrad on just tavainimesele suur murekoht," lausub Ratas, kelle sõnul on Eesti kulutanud seni tervishoiule teistest Euroopa riikidest vähem. Näiteks 2015. aastal olid meie avaliku sektori tervishoiukulud 4,9% SKT-st, samas kui Euroopa Liidu keskmine oli 7,8%.

"Elanikkond vananeb, krooniliste haiguste osakaal kasvab, vajame enam õendusabi ja taastusravi. See kõik osutas, et nii ei saa enam edasi minna," lisab Ratas.

Laadimine...Laadimine...