TIINA LOKK: filmitootjad küsivad, kus algab tänapäeval moraal ja eetika

"Tänavune avafilm "Enfent terrible" räägib, millised ihad ja kired on väga andekatel loojatel, kes peavad nendega võitlema nii, et selle tulemusena sünnivad fantastilised ja huvitavad teosed. Samuti kus algab ja lõpeb moraal ja eetika," kirjeldab tänavust Pimedate Ööde Filmifestivali ehk PÖFF-i selle korraldaja Tiina Lokk. "Väga palju tehakse filme lähisuhetest, kunagi ei ole linastunud nii palju Eesti filme ja meil on teistega võrreldes kõige pikem festival."

TIINA LOKK: filmitootjad küsivad, kus algab tänapäeval moraal ja eetika

Vesta Reest

"Tänavune avafilm "Enfent terrible" räägib, millised ihad ja kired on väga andekatel loojatel, kes peavad nendega võitlema nii, et selle tulemusena sünnivad fantastilised ja huvitavad teosed. Samuti kus algab ja lõpeb moraal ja eetika," kirjeldab tänavust Pimedate Ööde Filmifestivali ehk PÖFF-i selle korraldaja Tiina Lokk. "Väga palju tehakse filme lähisuhetest, kunagi ei ole linastunud nii palju Eesti filme ja meil on teistega võrreldes kõige pikem festival."

Mis küsimused praegusel ajal filmimaailma erutavad?

Ei saa öelda, et näiteks koroona oleks kuidagi eriliselt teemaks,  pigem on teema, kuidas teha koroonaajastust filmi. Väga palju tehakse filme lähisuhetest ning meile tuli ka kaks filmi, kus räägiti migratsiooniteemadest Aasias. Euroopast migratsiooniteemalisi filme praegu enam väga palju ei tule, aga jõuliselt on esindatud #metoo teema. See leiab ka meie programmis kajastamist. Meie valisime filmid, kus teemad olid väga hästi läbi töötatud ning mitmes mõttes tõlgendatavad. Väga palju on tekkinud ka naisteteemasid, nii naiste endi kui ka oluliselt huvitavamalt meeste lahatuna.

Milliseid põnevaid trende võib märgata?

Tagasi on tulnud nähtus, mida mina nimetaks heaks nõukaaegseks fenomeniks – et loe ridade vahelt. Mõtte peab vaataja ise ridade vahelt välja lugema, kasutatud on väga palju teemasid ja esteetikat, mis viitab 1950.-1960. aastatele, mil paljudes riikides oli väga tugev totalitaarne võim. Ka Tallinnfilmis tehti filme, mille tegevus toimus minevikus, aga mineviku sõnum oli ülekantav kaasaega, see tendents on praegu päris mitmetes maades valdav. Mõistujutt ja selle järeldused.

Kuidas iseloomustate festivalile laekunud filme?

Aasta-aastalt tuleb meile üha enam väga tugevaid autorifilme, mida iseloomustab ka väga tugev kinematograafiline pool. Igal  festivalil on oma nägu, ma ei tea, kas see on üleüldine tendents.

Kuidas iseloomustate tänavuse festivali programmi?

Meie festival ei ole õnneks kannatanud Covidi pärast, kannatasid sellised festivalid nagu Veneetsia, isegi Toronto, kus tavapäraselt esinevad suured Ameerika hitt-teosed, mis kandideerivad Oscarile. Meil ei ole sellised filmid pea kunagi linastunud juba seetõttu, et selliste filmide linastumine sõltub väga palju levitajast. Meie oleme oma festivali nägu kujundanud selliselt, et ta on ennekõike autorifilmile. Aga valik oli väga huvitav ja isegi väga raske.

Aprillis avasime taotlused, siis läks väga hästi, ja seejärel tekkis täielik vaikus, kuu aja jooksul ei laekunud pea ühtegi filmi. Tekkis küsimus, et kui Veneetsia ja San Sebastian oma programmid valmis saavad, kas pärast seda ka veel filme on. Tegelikult tuli välja, et meil oli väga palju valida, muidugi filmide arv oli väiksem, umbes 500 filmi vähem kui möödunud aastal. Paljud filmid ei saanudki Covidi tõttu valmis, linastuvad järgmisel aastal. Aga tuli väga palju huvitavaid filme. Samas jäi väga palju filme ukse taha, millest on kahju, sest meie oleme ju aasta viimane suur festival. PÖFF on kõige pikem festival ja üldse kultuuriüritus, mis on sel aastal toimunud, kestab poolteist nädalat ka seekord.

Tänavuse PÖFF-i fookus on uus Saksa kino – mis seda praegu iseloomustab?

Kõik samad teemad, millest just rääkisime. Avafilmiks on Rainer Fassbinderi elust rääkiv "Enfent terrible", mis on väga ebatraditsiooniline film. Ei tasu lasta ennast häirida teatud stseenidest, sest tegelikult tuleb neid asju vaadata kontekstis. Film räägib sellest, millised ihad ja kired on väga andekatel loojatel, kes peavad nendega võitlema nii, et selle tulemusena sünnivad fantastilised ja huvitavad teosed. Samuti kus algab moraal ja eetika ning millega see lõpeb. Igat asja tuleb vaadata omas ajas. Ka seal on sees #metoo teema – väga valusalt. Võib öelda, et tänaseks on tekkinud uus Saksa kino laine: huvitavad režissöörid, näitlejad, kes on paljuski maailma tipud! Loodame ka, et Saksamaalt tuleb siia filmitegijate delegatsioon.  

Kuidas Eesti filmidega festivalil lood on?

Meil ei ole kunagi nii palju Eesti filme linastunud, ja samas on meil ka väga huvitav Balti võistlusprogramm. Üldse on erakordselt huvitavad võistlusprogrammid – mina ise tunnen, et olen oma meeskonnaga teinud sammu edasi, aga ega seda ju ei tea, kuidas see väljapoole paistab. Ise tunneme, et oleme maksimumi andnud, aga eks vaataja otsustab.

Mida arvate Eesti uuest spioonifilmist "O2"?

Minu arvates on hea, et on toodud välja erakordselt huvitav seik Eesti ajaloost, mida mina näiteks ei teadnud. Ma olen alati öelnud, et žanrifilmi tegemine on ühelt poolt tänuväärne ja teisalt väga tänamatu kunst, sest seda on väga raske teha. Et seda väga hästi teha, peavad paljud asjad selged olema. Mina andestan kindlasti teatud klišeede kasutamise, sest muidu režissöör ei õpi! Originaalseks saad siis, kui sul on reeglid käes, nende reeglite valdamisest tekibki originaalne mõtlemine. Vanasti õpetasin oma õpilastele, et sa saad vabaks siis, kui sul on reeglid käes. Suure huviga ootan Margus Paju ("O2" režissöör – V.R.) järgmist filmi. Esimese žanrifilmi kohta on tulemus täiesti normaalne!

Tänapäeval vändatakse palju filme endises idablokis – millal Eesti võiks sellest kasu lõikama hakata?

Selge see, et Lääne-Euroopas jääb huvitavaid paiku vähemaks, enamasti on igal pool juba filmitud. Idablokist on palju kasutatud Rumeeniat ja Tšehhit, eriti Prahat. Me peaksime eeskuju võtma Islandist, nemad elavad tänu sellele, et nad on tähtis filmimispaik, superhästi. Sellest võidavad ka nende turismindus ja teenindus. "Tenet" oleks võinud meile palju rohkem kasu tuua, aga koroona tõttu läks see natuke liiva. Filmi vaadatavus ei olnud nii suur, nagu oleks võinud olla.

Kuidas koroona mõjutab PÖFF-i?

Filme on võimalik vaadata internetis üle Eesti, aga vaatajate arv on piiratud kuni 500 inimesega ühe seansi kohta. Oluline on teada, et kõik meie filme ei saa netist näha. Festival ise tuleb eelmiste aastatega võrreldes küll vähendatud formaadis, aga ikkagi on seal ligi 200 täispikka mängufilmi, lisaks lühifilmid. Programm tuleb normaalne ja suur, aga on ka loomulik, et kõigi filmide omanikud ei anna luba online-esituseks. Aga kogu programm on internetis kättesaadav nii rahvusvahelisele kui ka meie pressile. Kindlasti üritame ja loodame, et saame teha "päris" festivali. Oleme välja töötanud kõik juhised selleks, et vaataja tunneks ennast kinos hästi turvaliselt, et ta ei kardaks. Juba piletihinnas sisaldub mask, aga pilet ei lähe selle tõttu kallimaks. Maskikandmise kohustus tõesti on, sest see annab turvalisustunde, kinosid desinfitseeritakse seansside vaheajal. Seansid on hajutatud, et inimesed ei oleks korraga kino üldkasutatavates ruumides kuni tualetini välja. Tõenäoliselt paneme garderoobid kinni, et ei tekiks liigseid sabasid, muidugi üritame vältida kogunemise saalide uste taga. Ega see lihtne ei ole, aga tõenäoliselt saame sellega hakkama!

Ma olen oma meeskonnal ära keelanud ühistranspordiga sõitmise, sest keegi meist haigeks jääda ei tohi. Kontor on meil nii väike, et seal me olla ei saa, kui on vaja, siis lepime kokku, et kes seal on. Me oleme nagu eesliinitöötajad, kes ei tohi kuskil käia, sest kui meist keegi jääb haigeks, siis talle ei ole asendajat. Meil ei ole võimalik inimesi juurde võtta. Meie meeskond on väga äge!

Mida inimesed peaksid sellest PÖFF-ist teadma?

Kindlat ei ole siin maailmas praegu midagi. Ka kõige halvemal juhul toimub PÖFF ainult internetis. See variant on meil nii hästi välja töötatud aga kindlasti ei ole see nii, et kolime Zoomi ja see ongi kogu festival. Industry onlinest oleme juba välja arendanud Eesti filmi ja loomemajanduse uued teed. Selle järgmine etapp tuleb järgmise aasta jooksul, ma loodan, et sellest tuleb väga omapärane suhtlusvorm ja võrgustik. Põhimõtteliselt tekib ekspordiplatvorm, mille väravaks on PÖFF, aga sealt on võimalik minna eri loomevaldkondadesse: olemas on kirjanikud, näitlejad, tootjad, postproduktsioonifirmad, restoranid, hotellid jm teenusepakkujad. Üheks nimetajaks on film, aga selle nimetaja all saame maailmale tutvustada oma loometeenusmajandust.

Ühelt poolt me ise arvame, et uuendustega on sündimas uus kvaliteet. Mingid paradigmade muutused on toimumas. Ma arvan, et võti on teha mingist nähtusest, mis algul tundub väga vastik ja ebameeldiv, oma sõber ja partner. Samas, kui see viirus taandub, tulevad kindlasti mingid järgmised nõmedused (naerab).

Mina tahaksin, et inimesed tuleksid kinno filme vaatama, sest see aitaks ka kinosid. Ei maksa unustada, mis seisus on praegu meie kinod, sest filme tuleb ju välja väga vähe. Siin tahan küll teha üleskutse, et kes vähegi tahab toetada festivali ja kinosid, tulgu ikka kinno. Kui meil see festival füüsiliselt toimub, siis ärge jätke meid kinno üksinda! Ärge peljake! Isegi teatrid ja festivalid on vähem kannatanud kui kino, teeme koos ühe korraliku filmipeo ja avaldame austust inimestele, kes vaatamata kõigele on saanud oma filmid valmis ja tulevad Tallinnasse kohale!

PÖFF-i väga oluline osa on alati olnud kauged külalised, kuidas see tänavu olema saab?

Esilinastustega filmide juurde üritame tuua külalisi. Ise tahame tuua umbes 200 külalist, see on väga väike osa võrreldes meie tavapärase külaliste hulgaga. Aga hea, kui me sellegi saame tuua. Sel aastal teeme nii, et külalised broneerivad ise kõik oma lennud, sest meie ei saa neile ju seda teha. Neil on lihtsam kõiki asju ümber mängida, kui peaks vaja olema.

Kui külalised on kohal, oleme neile välja mõelnud oma turvameetmed, olgu nad siis kolmandatest riikidest või Euroopast. Tahame vältida nii nende nakatumist kui ka seda, et nad ise teisi nakataks. Samas tänavu ei ole mingeid pidusid ega ka muid rahvarohkeid kohtumisi või üritusi. See on ka põhjus, miks viisime kogu filmitööstuse programmi internetti, sest selle keskmeks ongi ju inimeste omavahelised kohtumised ja suhtlemine. Loodame, et online’st kujuneb meile uus platvorm, oleme püüdnud mängida miinuse plussiks ning laiendada oma areaali, luues endale väga heades tingimustes ning kõrgete turvameetmetega filmide näitamise tingimused.

Kuidas tänavune festival sünnib?

Praegu enamasti kodukontoritest, aga selles ei ole meie jaoks midagi uut. Samamoodi tegime HÕFF-i (Haapsalu õudusfilmide festival), TARTUFF-i (Tartu armastusfilmide festival), suures osas nüüd ka PÖFF-i. Ma võin öelda, et see ei ole kõige meeldivam, sest selliste asjade tegemise juures on oluline küünarnukitunne, omavaheline kiire suhtlemine ja meeleolu, aga jumal näeb, et me oleme sellega hakkama saanud. Praegu me alles taotleme oma üritusele eriluba ja loodame, et saame selle, et saaks külalisi siia tuua. Töötame tihedas koostöös Synlabi ja Medicumiga ja alates sellest nädalast ka terviseametiga, Tallinna linnaga ja teiste partneritega.

Me ei saanud paljusid asju teha varem, sest meie programm selgus alles nädal tagasi – iga asi oma järjekorras. Teeme kõike, aga ega me ikkagi ei tea, mis hakkab toimuma novembri keskpaigas.

Hoolimata teistsugusest ajast on toimetused ikka ju vaja teha. Aega hoiame kokku selle arvelt, et enam ei jookse koosolekute vahet. Teisalt tuleb ette selliseid päevi, et ärkan kella üheksast, kui algab esimene Zoomi koosolek, ja tõusen laua tagant kella viie ajal õhtul.
Kõik on väga ebakindel. Mis puudutab festivali piletimüüki, siis kuigi isikuandmed on kaitstud, saame vajadusel välja võtta, kes kus istus ja kes tema kõrval istus jne. Ütlen veel kord, et me keegi ei tea, mis juhtub, olukord muutub päevade, nädalatega, mis siin siis kuust ajast rääkida.

Millal piletimüük algab?

12. oktoobrist läheb piletimüük lahti. Kõigepealt tulevad debüütfilmid ja kindlasti tasub tähelepanu pöörata sooduspiletitele.

Loomulikult me hoolitseme nende eest, kes on piletid ostnud. Inimesed ei pea muretsema, et mis siis saab, kui PÖFF pannakse kinni. Lõviosa filmidest läheb nii või naa online’i, kus kehtib sama pilet. Aga kui inimene ei taha seda online’s kasutada, siis saab ta piletiraha tagasi, kuid ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks tahtma. Lihtsalt peab meie kodulehekülge www.poff.ee hoolega jälgima, seal saab kõige paremini ja kiiremini uut infot. Tahan öelda, et inimesed ei pea kartma mitte midagi, nad võivad end tunda turvaliselt. Oleme väga palju üle võtnud San Sebastiani festivalilt, mis vaatamata Hispaania ärevale koroona-olukorrale toimus, inimesed istusid kinodes maskides ja midagi ei juhtunudki. Tahame hakata ka inimeste kehatemperatuuri mõõtma. See on nende endi ohutuse mõttes. See, et saalid õhutatakse ja desinfitseeritakse seansside vahel, on praeguse olukorras normaalne.

PÖFF-i filmid jutustavad liigsest enesearmastusest ja vastupanust uuendustele

Vee peal

"Vee peal" on varateismelise poisi kasvamise lugu 1980ndate alguse sumbunud õhustikuga Eesti väikelinna tagahoovis. Tundliku loomuga Andrest kasvatavad vanavanemad. Tema ainsateks sõpradeks on vangis istunud Valter, lollipaberitega Kolla jt värvikad tegelased, kes elavad sama hoovi peal. Ainus koht, kuhu põgeneda "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest, on järv – sinna saab end päevadeks õngitsema unustada. Filmi peaosas on Rasmus Ermel, teistes osades Aurora Künnapas, Marko Matvere, Aarne Soro, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Guido Kangur ja teised. Operaator on Manfred Vainokivi, kunstnik Eugen Tamberg, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi. Filmi on tootnud stuudio Filmivabrik.Eesti kinolevisse jõuab "Vee peal" järgmise aasta jaanuaris.

Lõppsõna

Ungari film "Lõppsõna" (Zárójelentés) on lugu hinnatud kardioloogist, kes naaseb pärast pensionile saatmist kodukülla ja otsustab hakata seal inimesi ravima. Paraku ei sobi tema entusiasm kohalikesse oludesse, tuues kaasa tõsiseid konflikte – tulemusena rullub temast üle kontrollimatu vaimse agressiooni laine. Filmi peaosas on legendaarne Klaus Maria Brandauer.

Üks kõigi vastu

Kasahstani režissööri Ädilhan Jeržanovi filmis "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" (Uлболсын) röövib kohaliku auuli mõjuvõimas posija Ulbolsõni õe, et teha temast oma noorem naine. Ulbolsõn otsustab õe iga hinna eest päästa, heites kinda auuli patriarhaalsele mõtteviisile ja kommetele. Jeržanovi kõige uuemat filmi näeb Eestis esimest korda maailmas.

Parkett

Samuti esimest korda maailmas linastab PÖFF-il oma filmi venelane Aleksandr Mindadze. Uus film on lugu kolmest tantsijast, tango à trois leiutajast, kes tulevad 25 aastat pärast lahkuminekut uuesti kokku, et esineda tähtpäevakontserdil. Vanad tunded löövad lõkkele, nagu poleks möödunudki veerand sajandit. Üllatuslikus kõrvalosas teeb kaasa ka Taavi Eelmaa.

Kolmekesi

"Kolmekesi" (Трое) on melodraama mehest ja naisest – abielupaarist – ja veel ühest naisest, kes nende ellu tuleb. Klassikalise armastuskolmnurga peaosas on Vene filmi superstaar Konstantin Habenski. PÖFF-il näeb seda esimest korda väljaspool Venemaad.

Peegelpildis

Lätlanna Laila Pakalnina toob PÖFF-ile oma tuliuue filmi "Peegelpildis" (Spoguli), mis on teravmeelne tõlgendus igihaljast Lumivalgukese loost. Kõik selle filmi tegelased tegelevad moodsalt väljendudes eneserepresentatsiooniga, nende kinnisideeks on nende välimus. Filmi visuaalne stiil on väga eriline – kaadris askeldavad inimesed teeksid justkui igast hetkest oma elus selfit.

Koidik

Horvaatia režissööri Dalibor Matanici film "Koidik" (Zora) on müstiline draama, milles poja kaotusest traumeeritud perekond kistakse unenäoliste, ärevate sündmuste keerisesse. Ka seda filmi näeb maailmas esimest korda.

Veel üks hingetõmme

Noore türklanna Nisan Dagi film "Veel üks hingetõmme" (Bir nefes daha) viib Istanbuli äärelinna, sealsete noorte pulbitsevasse maailma, mida valitseb mõistagi räppmuusika. 19-aastane narkarist räppar Fehmi armub 25-aastasesse Devinisse, kes pärineb hoopis teisest keskkonnast. Kaks kadunud hinge inspireerivad teineteist, ent peagi kerkivad selle ebavõrdse suhte kohale varjupilved. Filmile on kirjutanud muusika Türgi tuntumaid räppareid Da Poet.

Sõna sõna vastu

Maailmaesilinastus on ka Portugali režissööri Leonardo António filmil "Sõna sõna vastu" (Submissão), mille peategelane Lúcia läheb kohtusse õigust nõudma, kui tema enda abikaasa ta vägistab. Selleks tuleb murda ühiskonnas valitsevat meestekeskset mõtteviisi.
Kuna koroona võib muuta olukorda iga päev, ei saa praegu veel kindlaid filmide linastumisaegu välja tuua. Jälgi infot pöff.ee

Debüütfilmide võistlusprogrammi piletid tulevad müügile 15. oktoobril, põhivõistlusprogrammi piletid 22. oktoobril, Saksa fookusprogrammi piletid 29. oktoobril, kõik PÖFF-i filmid 6. novembril. Vastavalt neil kuupäevadel avalikustuvad ka kuupäevad ja kellaajad.

Laadimine...Laadimine...