TIPPTEGIJAD: Eesti vabadus ja  praegune areng on täielik ime

"Õnneks ei ole meil siin suuri veeuputusi, õnneks ei ole ka maavärinaid, õnneks on meil rahulikud inimesed ja õnneks on nad ka töökad," ütles laulja Anne Veski. "Ma ei osanud ette näha, et Eestist võib saada nii kiiresti kõrgelt arenenud lääneriik," rääkis ettevõtja Jüri Mõis. 

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

TIPPTEGIJAD: Eesti vabadus ja praegune areng on täielik ime (1)

"Õnneks ei ole meil siin suuri veeuputusi, õnneks ei ole ka maavärinaid, õnneks on meil rahulikud inimesed ja õnneks on nad ka töökad," ütles laulja Anne Veski. "Ma ei osanud ette näha, et Eestist võib saada nii kiiresti kõrgelt arenenud lääneriik," rääkis ettevõtja Jüri Mõis. 

Enneaegsete laste ellujäämise poolest oleme Euroopas esirinnas

Lastearst Adik Levin

Arstiabi kvaliteeti ei saa küll võrrelda endisaegse, see tähendab nõukogude ajaga. Ma olen väga kaua tegelenud vastsündinute ja enneaegselt sündinud lastega, mäletan täpselt, milline olukord oli nõukogude ajal. Ja ma mäletan ka seda, kui raske oli üle võtta kõiki uuendusi. Praegu on meil vastündinute ja enneagselt sündinute suremus väike, selle poolest oleme esirinnas mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Ja see on saavutatud vaatamata sellele, et raha, mida meie saame meditsiini jaoks kasutada oma SKT-st, on vähem kui rikkamates riikides. See on hea näide Eesti tervishoiusüsteemi tõhususest ehk  kuluefektiivsusest. Oleme palju vähema raha abil saavutanud rohkem kui rikkamad riigid. Ja see on juhtunud tänu arstide, õdede ja ämmaemandate tohutult suurele tööle.

Kui me võrdleme Tallinna kaht sünnitusmaja sellega, nagu nad olid üheksakümnendate alguses, siis see on nagu öö ja päev. Tallinn on ka ainuke pealinn maailmas, kus haigetele ja enneaegselt sündinud lastele on olemas perepalatid. Ja need on igati tänapäevased!

30 aastat tagasi ei osanud me ette kujutada, et inimene, kes on teinud läbi insuldi või infarkti, võib haiglast pärast seda omal jalal välja tulla. See on ju täiesti vapustav, mida on Eestis kõrgtehnoloogilise meditsiiniga saavutatud.

Muidugi on meie tervishoius ka palju probleeme, tihti ei jõua inimesed oma hädaga õigel ajal arsti juurde. Aga kui sa jõuad õigel ajal õigesse kohta, siis ei jää meie arstiabi mitte millegi poolest maha sellest, mida osutatakse tänapäeval kõige arenenumates maades. Ma loodan, et seda taset enam käest ei lasta. Hea on see, et meditsiinitöötjate palgad on ka hakanud tõusma ja vahe Eesti ja Soome arstide töötasu vahel väheneb. See aga tähendab, et jäädakse tööle Eestisse.

 

Palgad tõusevad kogu aeg

Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak

Eesti iseseisvusajal on kõik paremaks läinud ja elu on meeletult edasi arenenud. Ma ei usu neid jutte, et nõukaajal oli põllumehel parem. Inimestele noorusaeg ju meeldib, võib-olla sellepärast tundub mõnele nii. Põllumajanduses on rasked ajad kogu aeg, ilm on seganud põllumeest alati. Võib ju vinguda kui palju tahes, aga mina ei näe tänasel päeval selleks põhjust. Põllumees elab ära ja kõik elavad ära.

Ma arvan, et palgasaaja elab pareminigi kui ettevõtja. Olen ise palgamaksja ja näen, kuidas palgad kogu aeg tõusevad. Kui palju inimesed liiguvad praegu, kui palju puhkamas käivad, kui palju maailmas ringi rändavad. Kui mõelda, et mida ma ei oodanud Eesti iseseisvusajalt nii kiiresti, siis see on euro tulek. Nii tahtsime oma raha ja äkki tuli euro. See käis küll kähku. Ma arvan, et euro tulek oli tegelikult hea.

 

Tööks ja õnneks on meil head tingimused

Laulja Anne Veski

Meie elu on  ikka väga kena. Õnneks ei ole meil siin suuri veeuputusi, õnneks ei ole ka maavärinaid, õnneks on meil rahulikud inimesed ja õnneks on nad ka töökad. Ja õnneks on meil head tingimused, et tööd teha. Kes ikka tööd teha viitsib, see elab täiesti normaalselt ära. Nii et ma ei tea, mida inimesel õnneks veel vaja on. Ole vaid mees ja tee! Alati võib muidugi iga asja kallal viriseda, aga mina küll ei leia põhjust, miks peaks praegu virisema. Muidugi, alati võib veel paremini teha ja siin kehtib ikka põhimõte, et kus viga näed laita, seal tule ja aita! Uus elu, aga vanad elutõed kehtivad ju endiselt.

  

Raske ette kujutada, et keegi nõukaaega tagasi igatseks

Animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik Priit Pärn

Suures plaanis oli nõukaaeg negatiivne, iseseisvuse taastamisega pöördusid asjad paremuse poole. Ei ole mingit küsimust, kummas ühiskonnas ma tahaksin elada. On raske isegi ette kujutada, et keegi nõukaaega tagasi tahaks. Kui mõelda vaid sellele, kui piiratud oli tol ajal maailmas nii inimeste kui ka informatsiooni liikumine...

Kas kunstnikuks olemine on nüüd lihtsam? Kunsti, ka filmi tegemine ei saa kunagi lihtne olla, ei siis ega ka nüüd. Vahe seisneb selles, kas on tegemist materjali vastupanuga või kusagilt tulevate keeldude-käskudega. Kui nõukogude ajal piiras tegevusvälja poliitiline tsensuur, siis nüüd on selleks raha, ja kohati võib ka rahastamist käsitleda kui tsensuuri. Filmi tegemine on niivõrd kallis värk, et keegi peab langetama otsuse, kas see film läheb töösse või ei. Nende inimeste pädevusest ja mittekallutatusest oleneb, kas saad teha sellist filmi, nagu tahad. Filmi tegemise tehnoloogilised võimalused lubavad tänapäeval aga luua asju, millest varem ei osanud mõeldagi.

 

Eestlaste töö on pääsenud 15 kõige väärtuslikuma teadussaavutuse hulka

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere

Hästi  on see, et meil on Eesti. Et saame sellele platvormile tuginedes küünitada maailma absoluutse tipu poole väga mitmes valdkonnas. Ei ole hea, et meil on (teadus)rahaga ebameeldivalt kitsas, aga on hea, et meie teadlaste tööd sellest hoolimata nähakse, märgatakse ja tunnustatakse. On väga hea – kuigi äärmiselt ebatavaline –, et ühe väikerahva esindajate töö on pääsenud 2016. aasta 15 kõige väärtuslikuma teadussaavutuse nimistusse. Et meie parimate ajude avastuste alusel tehtud teadusvideo on kujunenud 2017. aasta kõige populaarsemaks Facebookis ehk sisuliselt kogu maailmas. Et meie infotehnoloogia ekspertidel on kaalukas osa tulevikutehnoloogiate, näiteks plokiahelatehnoloogia väljatöötamisel, ja et maailma kõige vingemate teadlaste seas on uskumatult suur arv meie inimesi. On hea, et kodanikuühiskond kasvab ja tugevneb selle kaudu, et teadlased järjest julgemalt võtavad sõna ühiskonna jaoks olulistel teemadel ning üha nutikamalt ja järjekindlamalt pakuvad elegantseid lahendusi meid kummitavatele probleemidele.

 

Arvasin, et Eesti arengut lääneriigiks näevad alles minu lapsed

Ettevõtja Jüri Mõis

Minu arvates on Eestis iseseisvuse ajal kõik paremaks läinud. Ma ei osanud ette näha, et Eestist võib saada nii kiiresti kõrgelt arenenud lääneriik. Arvasin, et mina seda ei näe, ja lootsin, et võib-olla näevad seda ehk minu lapsed. Üllatav on see, et Eesti on osutunud nii konkurentsivõimeliseks. Kui piirid lahti läksid, oli mulle üks esimesi üllatusi see, et meie naaberriigid Rootsi ja Soome on maailma tipp tehnoloogia alal. See, et Eesti suudab nüüd nende riikidega mitmel alal edukalt konkureerida ja vahel paremgi olla, on väga positiivne.

 

Elame siin justkui väikeses paradiisis

Skulptor Tiiu Kirsipuu

Minu meelest on Eestis iseseisvuse ajal muutunud kõik. Ei osanud mina ega usutavasti mitte keegi omal ajal ette näha, kuidas Eesti Vabariik hakkab toimima ja mis sellest kõigest tuleb. Ma reisisin juba nõukogude ajal lõpul päris palju ja mäletan seda piinlikkusetunnet, kui keegi sai aru, et ma olen Nõukogude Liidust. Nüüd aga olen uhke, kui ütlen, et olen Eestist ja eestlane. Olen maailmas päris palju ringi sõitnud ja iga kord, kui koju tagasi tulen, mõtlen, et mida need inimesed meil virisevad. Valdav enamik maailmast elab meist palju-palju-palju halvemini. Me peaksime oleme meie väikese Eesti üle õnnelikud. Kui kuulen kedagi virisemas, siis ütlen, et vaadaku Lääne-Euroopast kuhugi väljapoole ja te saate aru, et elate siin ühes väikeses paradiisis. Ka meil on probleemid, kuid laias laastus elame me väga-väga õnnelikult.
Olen väga rahul sellega, kuhu me oleme jõudnud.

 

Oleme hariduse edetabelites kõrgetel kohtadel

Sotsioloog, Eesti avatud ühiskonna instituudi juhataja Iris Pettai

Tooksin välja neli momenti. Esiteks Eesti kultuuriinimeste, sportlaste, teadlaste, poliitikute jt jõudmine maailma tippklassi. Eesti on palju nähtavam ja edukam, kui võiks eeldada nii väikese riigi puhul. Teiseks oleme hariduse edetabelites kogu maailmas kõrgetel kohtadel. Meie põhiharidus on väga hea, mida näitavad PISA (Programme for International Student Assessment) ja TIMSS-i (Trends in International Mathematics and Science Study) rahvusvahelised testid.

Kolmandaks meie saavutused digimaailmas, mis on oluliselt lihtsustanud meie kõigi elu. Eesti on julgelt ja paindlikult arendanud digimaailma võimalusi. Osalen ühes rahvusvahelises projektis koos mõnede teiste Euroopa riikide esindajatega, ja seal on täiesti mõeldamatu, et saad kiiresti ja lihtsalt digiallkirjaga kinnitada mõnd dokumenti. Ikka tuleb dokument allkirjastada, seejärel skaneerida ja siis teele saata.

Neljandaks on oluline Eesti sarnasus ja lähedus  Põhjala riikidele. Oleme väga palju üle võtnud nende väärtussüsteemidest, elukorraldusest jne. Oleksid võinud olla sootuks teised arengud. 90ndate alguses oli suur risk üleminekul turumajandusele. Vaid osal postkommunistlikel  riikidel on õnnestunud jõuda kõrgelt arenenud demokraatlike riikide hulka, teistel on see ebaõnnestunud. Balti riigid, sealhulgas Eesti, on ainsad endistest NSV Liidu vabariikidest, kus kõrvuti majanduse liberaliseerimisega on õnnestunud üles ehitada ka demokraatiale tuginev õigusriik.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...