TLÜ rektor Tiit Land: kõrgkoolid peaksid aitama käivitada ettevõtlust, et majandust elavdada

"Muret tekitab see, mis on juhtunud majandusega. Kriis on raputanud mitmeid majandusharusid päris korralikult, ja me saame näha, millised ettevõtted omadega välja ei tule. Kõrghariduse roll saab olema käivitada ettevõtlus, küsimus oleks, millistes valdkondades oleks kasulik ettevõtlust arendada, et majandust aidata," ütles Tallinna ülikooli rektor Tiit Land.

Pilt: tlu.ee
Haridus

TLÜ rektor Tiit Land: kõrgkoolid peaksid aitama käivitada ettevõtlust, et majandust elavdada

Lisa Gabriela Metsala

"Muret tekitab see, mis on juhtunud majandusega. Kriis on raputanud mitmeid majandusharusid päris korralikult, ja me saame näha, millised ettevõtted omadega välja ei tule. Kõrghariduse roll saab olema käivitada ettevõtlus, küsimus oleks, millistes valdkondades oleks kasulik ettevõtlust arendada, et majandust aidata," ütles Tallinna ülikooli rektor Tiit Land.

"Selge on see, et kõrgharidus on väga aktuaalne, kui mitte veel aktuaalsem peale pandeemiat, kui varem. Teadlased on superstaarid, lõpuks ometi! Valitsus võttis neid lõpuks kuulda, ja mul on selle üle hea meel," ütles Land.

Tema sõnul on kõrgharidusel oluline osa ka majanduse ülesehitamisel peale kriisi. "Muret tekitab see, mis on juhtunud majandusega. Kriis on raputanud mitmeid majandusharusid päris korralikult, ja me saame näha, millised ettevõtted omadega välja ei tule. Kõrghariduse roll saab olema käivitada ettevõtlus, küsimus oleks, millistes valdkondades oleks kasulik ettevõtlust arendada, et majandust aidata," lausus ta.

Land ütles, et talle on südamelähedane jätkusuutlik ja rohe- või ringmajandus ja ta usub, et kõrgkoolid ja teadus aitavad just seda käivitada. "Ettevõtluse arendamine on pikk protsess, kuid kui seda täna ei tee, siis on kümne aasta pärast töötuid sama palju ja rohkemgi kui praegu," märkis ta.

Õpetajate keskmine vanus on ohtlikult kõrge

Landi sõnul peab ülikoolides arendama neid erialasid, millel on selge tööturuvajadus. "Kriisijärgselt muutub ka tööturg kindlasti, seega peame koos teiste ülikoolidega üle vaatama, mis siis on need erialad, mida arendama peab," ütles ta. TLÜ juures tõi Land eduloona välja interdistsiplinaarsuse. "Interdistsiplinaarsete erialade lõpetajad on kõige paremini tööturuks ette valmistatud ning ka edukamad, seega peaks tema sõnul sellele veel rohkem rõhku panna. Samuti peaks mul meelest arendama neid erialasid, mis toetavad ringmajandust," ütles ta.

Land rääkis, et hetkel on küsimus selles, kuidas saada tudengeid erialadele, mis ei ole eriti populaarsed. "Sellised erialad on näiteks õpetaja ja loodusteadused. Ülikoolide ühine eesmärk peaks olema, kuidas nende erialade vastu huvi suurendada, sest see hakkab varsti kätte maksma. Meie õpetajate keskmine vanus on ohtlikult kõrge, ja ühel hetkel võib juhtuda, et meil ei olegi ühtegi loodusainete õpetajat," sõnas ta.

Välistudengid panustavad Eesti kõrghariduse mitmekesisusse

Landi sõnul oleks Eesti sulgumine väga tõsiste tagajärgedega, eriti välistudengite osas. "Miks ei peaks saama välistudengid tulla Eestisse õppima, sõltumata sellest, kust maalt nad pärit on? TLÜs oli 2013. aastal välistudengeid kuskil 3% kandis, täna on see tõusnud 13%ni. See on selline optimaalne arv, kus ülikooli õpilaskond on mitmekesine,"  sõnas ta.

Veel tõi Land välja, et välistudengid maksavad õppemaksu, mis on ülikooli jaoks oluline sissetulekuallikas. "Jälgime ülikoolidega, et rahvusvahelised tudengid oleksid eri riikidest, mitte kõik samast, sest püüame luua võimalikult mitmekesist õppekeskkonda, ka oma tudengitele," lausus ta.

"On kõlanud argument, et välistudengid tulevad siia lihtsalt hea elu peale ja saavad siin oma hariduse kätte ning lähevad siis ära. Numbrid seda siiski ei näita," ütles Land. Ta tõi näiteks eelmise aasta, mil Tallinna Ülikooli tuli Nigeeriast umbes 300 avaldust, kuid siia õppima tuli lõpuks ainult 12 tudengit.

"Me ei lase välistudengite jaoks latti kuidagi madalamaks. On ka küsimus, et kas me tahame, et nad jääksid Eestisse töötama. Kui seda soovime, siis on lihtne arvutus, kui kaua peab ta Eestis töötama, et tulumaksu kaudu tagasi teha see summa, mida tema peale maksumaksja arvelt kulutati," ütles ta. "Kui riigi rahakott on tühi, siis võibolla peab lauale tooma tasulise kõrghariduse. See on väga ebapopulaarne teema, ja see oleks viimane valik, mida teeksin, kuid kui muid variante pole, pean seda toetama. Tasuta kõrgharidus on kallis ja seda suudavad pakkuda väga vähesed riigid."

Kriis oli ülikoolile väärt kogemus, millest õppida

Kriisiaegsest õppest rääkis Land, et see oli omamoodi väärt kogemus. "Kindlasti jääb distantsõppe ja e-õppe vorm, see oli meile hea pealesunnitud kogemus, ja suuresti saime küllaltki edukalt hakkama. Küsimus on loomulikult ka õppe kvaliteedis, seda saame hiljem tudengitelt teada, kas õpe oli hästi korraldatud või mitte."

Landi sõnul on hetkel veel vara öelda, milline kriisistrateegia oli kõige edukam. "Olen Rootsis elanud üle kümne aasta ja tunnen seda ühiskonda üsna hästi. Seal polegi võimalik välja kuulutada sellist eriolukorda nagu meil, seal on kas rahu- või sõjaolukord. Kuna sõda ei olnud, siis pidigi elu tavapäraselt edasi minema, Rootsi kodanikud ei oleks suuri piiranguid ka aktsepteerinud. Loomulikult, surmasid on Rootsis rohkem, kuid ühiskond toimis edasi, asutused jäid lahti ja suuri muutusi ei olnud. Ma ei torma tegema järeldusi, et Rootsi strateegia on läbi kukkunud, eks me näeme kahe-kolme aasta pärast, millised tegelikult kriisi tulemid on."

Artikkel põhineb Tallinna Ülikooli korraldatud sarja "Ekspert Eetris" seminari materjalidel. Sari alustab uuesti sügisel, sellekevadisi seminare saab järgi vaadata SIIT.

Laadimine...Laadimine...