Toetus aitab rajada rattale kodu juurde parkimismaja

"Ennekõike on küsimus tahtes. Kui on tahe, siis on kõik võimalik! Üldjuhul mingi nurgakese ikka leiab, mida rattahoiuks kasutada," lausus Paldiski mnt 24 korteriühistu juhatuse liige Riho Leppik.

Pilt: Albert Truuväärt

Toetus aitab rajada rattale kodu juurde parkimismaja

Kai Maran

"Ennekõike on küsimus tahtes. Kui on tahe, siis on kõik võimalik! Üldjuhul mingi nurgakese ikka leiab, mida rattahoiuks kasutada," lausus Paldiski mnt 24 korteriühistu juhatuse liige Riho Leppik.

Rattateede arv linnas kasvab jõudsalt, kuid sageli on ratturitel  mureks hoopis see, kuhu saaks ratta jätta. Kas tuua see niigi kitsasse esikusse või vinnata lausa voodi kõrvale? Koridori jätta ei luba kaherattalist sõpra juba tuleohutus. Aga kuidas veenda majaelanikke mõtlema eraldi rattahoidla rajamisele?

Hiljuti valmis kesklinna viiekordse kortermaja keldris nutikas rataste hoiuruum. "Meie ühistu ehitas rataste hoiukohaks välja paiga keldris," ütles KÜ Paldiski mnt 24 juhatuse liige Riho Leppik. "Meil on eestiaegne viiekordne kivimaja, kus keldris kunagine pommivarjend. Enne oli seal hunnik segadust ja mullane pinnas."

Kortermaja väärtus tõuseb

Leppik, kes armastab ka ise rattaga sõita, on uue hoiukohaga rahul. "Ennekõike on küsimus tahtes. Kui on tahe, siis on kõik võimalik," nentis ta. "Korrusmajade keldris üldjuhul mingi nurgakese ikka leiab, mida rattahoiuks muuta. Paljud keldriboksid seisavad aastakümneid tühjana. Olukorra muudab aga keerulisemaks, et selliste ettevõtmiste puhul on vaja sajaprotsendilist korteriomanike nõusolekut."

Kuigi kõik majaelanikud polnud rattahuvilised, leiti üksmeel elanike erivajadusi arvestades. "Kes ei hoia hoidlas ratast, hoiab seal näiteks lapsevankrit või suuski. Hundid söönud, lambad terved!" lausus Leppik.

"Elanikud said aru, et lisavõimalus liikumisvahendite hoiuks tõstab mingil määral kõigi korterite väärtust. Ehitasime aasta tagasi välja kogu keldripinna koos boksidega. Meil on kokku üle saja korteri, kogu ehitus läks maksma paarikümne tuhande euro kanti. Iga individuaalse boksi ehituse summale arvestasime mõttelise osa üldkasutuses rattahoiuruumi ehitushinnast lisaks."

Rattamaja hoovi linna abiga

Selline majja ehitatud ratta hoiuruum aga ei pruugi igale korteriühistule sobida. Sel juhul tasub kaaluda eraldiseisva rattamaja ehitust.
"Korteriühistud saavad rattamaja või rattahoidla rajamiseks toetust taotleda," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Samuti saab "Hoovid korda" projekti kaudu toetust küsida neisse elektriliste kergliiklusvahendite laadimiskoha loomiseks."

Et elektrilist sõiduvahendit omada, pole alati tingimata tarvis tavalisest rattast loobuda. Omanimelise rattapoe omanik soovitab paigaldada mootori tavalisele rattale. "Armastan sõita linnarattaga," rääkis rattaentusiast Jaan Joosep, kes eelistab püstist sõiduasendit. "Kui tavaline jalgratas on olemas, olgu siis meeste, naiste või eakamate oma või ka kolmerattaline, saab elektrijalgratta omanikuks ratta maksumuseta. Eri  mootorivõimsusega akud ja mootori saab edukalt tavalisele  jalgrattale peale panna."

Akude valikul tuleks arvestada laadimiskiirusega, Joosep soovitab liitiumioonakusid. "Kui tänapäevast liitiumioonakut laetakse kaks tundi, siis liitiumpolümeer- või pliiakusid, mis on küll tunduvalt odavamad, kaheksa kuni kümme tundi," lisas ta. "Elektrilaadija vajab 220-voldist voolu. Elektrijalgratas sõidab ilma pedaalimata tavalisel teel ühe laadimisega keskmiselt 35 kilomeetrit."

Euroopa Liidus mootori võimsusele piiranguid pole, küll aga  kehtib 25 km kiirusepiirang.

Rattamajade ja -hoidlate ning elektrilaadijate paigaldamise toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda linna veebilehel.

Laadimine...Laadimine...