Toiduliit: toidu raiskamist saab vähendada tootjate, kaubanduse ja tarbijate koostöös

"Suur osa toitu läheb majapidamistes raisku, sest ostetakse liiga suuri pakendeid, avatud pakendid jäävad seisma või ostetakse lihtsalt rohkem, kui reaalselt jõutakse ära tarbida," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Toiduliit: toidu raiskamist saab vähendada tootjate, kaubanduse ja tarbijate koostöös

Toimetaja: Sandra Lepik

"Suur osa toitu läheb majapidamistes raisku, sest ostetakse liiga suuri pakendeid, avatud pakendid jäävad seisma või ostetakse lihtsalt rohkem, kui reaalselt jõutakse ära tarbida," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Uuringute järgi raisatakse ühe Eesti elaniku kohta aastas ligi 36 kilogrammi toitu. Potisepa sõnul saab toidukadusid vähendada sektorite koostöös. 

"Toidukadude vähendamiseks peavad toidutööstused süvendama koostööd kaubandusettevõtetega, et paremini prognoosida vajadust ja vähendada seda toidukogust, mis lihtsalt jääb poodides müümata," ütleb Potisepp. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) 2014. ja 2015. aastal läbi viidud uuringute kohaselt on toidutööstuste panus Eestis tekkivate toidujäätmete hulka küll vaid 3%, kuid Potisepa sõnul mängivad toidutööstused olulist rolli ka tarbijate harjumuste kujundamisel ning tarbijate harimisel. 

"Suur osa toitu läheb majapidamistes raisku, sest ostetakse liiga suuri pakendeid, avatud pakendid jäävad seisma või ostetakse lihtsalt rohkem, kui reaalselt jõutakse ära tarbida," ütleb ta. Toidutööstused saavad seega väiksematele majapidamistele pakkuda ka väiksemates pakendites tooteid ning arendada välja taassuletavaid pakendeid, et toit ka pärast avamist koduses külmkapis kauem värskena püsiks. 

Kui praegu läheb igas kodumajapidamistes SEI andmetel raisku ligi 25 tuhat tonni tarbitavat toitu aastas, siis Potisepp loodab, et 2050. aastaks on eri sektorite – toidutootjate, jaemüüjate ja tarbijate – koostöös on see number vähenenud vähemalt veerandi võrra. 

Toidutööstuste osakaalu toidukadude vähendamisel saab innustada ka koostööd heategevusorganisatsioonidega, leides rakenduse nö kaubanduslikult ebasobivatele toodetele, näiteks sellistele, mille pakendid on saanud kahjustada. 

Toidukadude vähendamine on arengusuunana kokku lepitud ka toidutootjate ühises eneseregulatsioonis. "Kuigi paljud Eesti toidutootjad peavad jätkusuutliku arengu vaates silmas ka toidukadude vähendamist, on oluline ka eesmärgid paberil kirja panna ja üheskoos kokku leppida arengusuunad, mille poole püüelda," sõnab Potisepp. 

Laadimine...Laadimine...