Toidupanga projektijuht: toiduabi vajavate inimeste arv üha kasvab

"Võimalusi oma tegevuste laiendamiseks oleks meil kindlasti, sest abivajajaid on palju," ütles Eesti Toidupanga projektijuht Marie Kanarik  "Me ei suuda aidata kõiki ja oleme pidanud iseendale paika panema reeglid, et meie aitame lastega perekondi. Tegelikult vajaksid ka üksikud vanainimesed toiduabi." 

Pilt: Scanpix

Toidupanga projektijuht: toiduabi vajavate inimeste arv üha kasvab (3)

"Võimalusi oma tegevuste laiendamiseks oleks meil kindlasti, sest abivajajaid on palju," ütles Eesti Toidupanga projektijuht Marie Kanarik  "Me ei suuda aidata kõiki ja oleme pidanud iseendale paika panema reeglid, et meie aitame lastega perekondi. Tegelikult vajaksid ka üksikud vanainimesed toiduabi." 

Soodsate poekettide kadumine ei tähenda seda, et kõigi inimeste ostujõud kuidagi paranenud oleks. Neid, kes vajavad toiduabi, tekib jätkuvalt igal aastal juurde. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul näitavad kõik  prognoosid siiski seda, et ostujõud kasvab ja seda ka säästupoodide, nagu Säästumarketite,  osas.
"See nišš on Eesti turul endiselt  olemas, kuigi Säästumarketid nüüd suletakse," nentis Josing ja lisas, et teadaolevalt on  uus turule saabuv poekett  Lidl populaarne ka  paljudes teistes riikides, sealhulgas kõrge sissetulekuga elanikega Saksamaal.
 
Eesti Toidupanga projektijuhi Marie Kanariku sõnul on aga toiduabi vajajaid kohaselt rohkem, kui ära jõutakse teenindada. "Kui 2014. aastal elas absoluutses vaesuses 82 000 inimest, siis 2015. aastal elas absoluutses vaesuses 51 300 inimest," ütles Kanarik ja lisas, et  kuigi absoluutse vaesuse määr on langenud, on abivajajate hulk siiski märkimisväärne.
 
Kanariku sõnul jagasid 2016. aastal kõik Toidupangad üle Eesti kokku keskmiselt iga nädal toiduabi 9500 inimesele.  "Toidupanga abi saavate inimeste hulk kasvab iga aastaga," nentis Kanarik.
2016. aastal jagati Kanariku sõnul abivajajatele 1,1 miljonit kilo toiduabi.
"90 protsenti sellest oli niinimetatud päästetud toit otse kaubandusest. Päästetud toidu all mõeldakse toitu, mida mingil põhjusel ei ole võimalik müüa, kuid mis on täiesti söögikõlbulik ja läheks muidu hävitamisele," selgitas Kanarik ja nentis, et  "päästetud toidu" hulk kasvab samuti iga aastaga tänu Toidupanga igapäevatööle ja üldise mentaliteedi muutumisele.
"Me ei suuda aidata kõiki ja oleme pidanud iseendale paika panema reeglid, et meie aitame lastega perekondi. Tegelikult vajaksid ka üksikud vanainimesed toiduabi," ütles Kanarik.
 
Kanariku hinnagul ei saa praegu Toidupanga statistikat vaadates väita seda, et inimeste ostujõud on läinud nii heaks, et nad enam abi ei vaja. "Võib-olla on mõndade inimeste ostujõud  on läinud paremaks aga ilmselt pole meie statistika nii täpne, sest  meie ei ole suutnud aidata kõiki inimesi, kes abi vajaksid," selgitas Kanarik.
Kanarik lisas, et Toidupanga eripära on veel see, et inimese kogu nädala söögivajadust siiski ei kaeta. "Toidukorv on mõeldud esmaabina, kus on ka midagi, millest saab sooja toitu valmistada ja kindlasti peab inimene ka midagi rohelist toidulauale juurde ostma," rääkis ta.
 
"Iga nädal annetatakse meile erinevaid toidukaupu ja sõltuvalt sellest varieerub ka see, mida sisaldab meie poolt pakutav toiduabi korv," lisas Kanarik.
 
Kanariku sõnul  on kauplusekettide teadlikkus ja soov abivajajaid aidata aga  aasta-aastalt tõusnud. Viimastena on liitunud Toidupanga annetusprogrammidega ka pagaritöökojad.
 
"Kui me saame lisaks kuivainele ja purgisupile pakkuda toidupakile juurde näiteks ürdikastet, siis see muudab toidupaki meeldivamaks. Talvel oleme üritanud toidupakki lisada aga ka mett ja kohvi, mis teevad hinge soojemaks," märkis Kanarik.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...