Tõnis Mölder: debatt eutanaasia teemal ei tohiks olla tabu

"Debatt ükskõik millisel nii mitmetahulisel ja delikaatsel teemal nagu see on eutanaasia, ei tohiks kindlasti olla tabu, aga tunnetan hetkel, et ühelgi erakonnal või fraktsioonil ei ole ühtset ja selget seisukohta, et eutanaasiat seadustada," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Pilt: Mats Õun

Tõnis Mölder: debatt eutanaasia teemal ei tohiks olla tabu

Jaanika Valk

"Debatt ükskõik millisel nii mitmetahulisel ja delikaatsel teemal nagu see on eutanaasia, ei tohiks kindlasti olla tabu, aga tunnetan hetkel, et ühelgi erakonnal või fraktsioonil ei ole ühtset ja selget seisukohta, et eutanaasiat seadustada," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Sotsiaalkomisjon arutles esmaspäeval videoistungil kollektiivset pöördumist "Seadustame Eestis eutanaasia", kuhu olid kutsutud pöördumise algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja. Pöördumise algatajaks oli Erakond Eestimaa Rohelised, kes koos allakirjutanutega soovivad, et Riigikogu ja Valitsus töötaks välja seadused, mis lubavad inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas. Rahvaalgatus sai 2246 allkirja.

Erakond Eestimaa rohelised: patsienditahet peab austama

Erakonna Eestimaa Rohelised esindaja Olev-Andres Tinni sõnul on nende sõnum väga lihtne. "Soovime, et kui inimene avaldab oma soovi, siis oleks võimalik seda Eestis täita. Meil on näide aktiivsest eutanaasiast, kus Jane Paberit pidi sõitma Šveitsi ja ma isiklikult ei pea seda õigeks, et Eesti kodanik peab sõitma välismaale, et surra. Arvan, et meil on piisavalt hea ja võimas riik, kus selliseid probleeme peaks suutma lahendada oma riigi sees. Kui vaatame kui paljud toetasid seda protsessi, siis näeme, et ühiskonnas on vähemalt mingis ulatuses toetus olemas," ütles Tinn.

"Järgmise sammuna peaks algatatama seaduse väljatöötamine, sest seal on palju nüansse, mida maailmast kopeerida või mitte. Tehnilisi nüansse on väga palju, ei ole päris nii, et mul tuli täna mõte pähe, et tahan end ära eutaneerida ja saan seda kohe teha. Näen, et on olemas kolme erinevat eutanaasiat: patsienditestament, aktiivne ja passiivne eutanaasia, mis tähendab, et inimene võtab ise mürgi sisse või kui ta on nõrk, siis teeb meditsiinitöötaja talle selle mürgisüsti," selgitas Tinn.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul tuleb komisjon kollektiivse pöördumise juurde tagasi oktoobris, et arutada edasi, mida selle konkreetse pöördumise osas otsustatakse. Küll aga käsitleti komisjonis erinevaid eutanaasia vorme ning ka patsienditestamendi küsimust, mis on hetkel Eestis võimalik, kuid raskendatud.

Sotsiaalministeerium arutab patsienditestamendi küsimust

"Sotsiaalministeerium käsitles eelkõige seda poolt, mis täna on juba võimalik ehk patsienditestamenti. Sellega peaks ja tuleks edasi liikuda, sest on inimesi, kes soovivad patsienditestamenti kasutada ja Eestis on see seadusega võimalik, aga ta ei ole tehniliselt nii hästi lahendatud kui võiks," ütles Mölder ja lisas, et arutati ka erinevaid rahvusvahelisi kogemusi, kuidas Euroopa Liidu siseselt on teistes riikides eutanaasia vorme kasutatud.

Mölderi sõnul toimub oktoobrikuu jooksul sotsiaalministeeriumi poolt algatatud suurem nõupidamine patsienditestamendi küsimuse arendamise suunas, kuhu on kaasatud ka eetikakomitee ning teised osapooled. Tema sõnul jäi Arstide Liidu hiljutises patsienditestamendi teemalisel konverentsil kõlama seisukoht, et paljud arstid ei ole täna valmis eutanaasia seadustamiseks. Patsienditestamendi küsimuste lahendamises on aga palju nüansse, mis vajavad selgitamist. Kui hetkel on võimalik patsiendil digiloos märkida ära elundidoonorlust puudutavad otsused, siis üks võimalus patsienditestamendiga edasi liikumiseks on sarnane lahendus.

"See ei ole aga ainult e-lahenduste taga. Eelkõige on küsimus eetilisus, et kuhu maani lubame piiri tõmmata, kui valmis arstid ja ühiskond selleks on. Kogu eutanaasia küsimus, ka patsienditestamendis, mis on osa sellest, vajab laiapõhjalisemat arutelu. Siin taga ei ole ainult patsiendid, vaid ka riik ja meditsiin tervikuna, kellel on ka oma eetikakoodeksid ja väljavaated," ütles Mölder, et on tähtis, et kõik osapooled näeksid asja võimalikult ühtse ja selgena.

Kollektiivse pöördumise sisu:

Me leiame, et kõigil on õigus valutule ja väärikale elu lõpule.

Passiivne eutanaasia on eutanaasiavorm, kus  loobutakse piinarikka elu kunstlikust pikendamisest, pakkudes vajaduse korral valuravi.

Aktiivne eutanaasia on valutu, inimene justkui uinub. Aktiivne eutanaasia tähendab elu lõpetavate ja valutustavate ainete andmist või võimaldamist meedikute poolt - samuti patsiendi selgel, dokumenteeritud ja reeglitele vastaval soovil.

Passiivsele eutanaasiale sarnane aktiivse ravi lõpetamise otsus on arstide konsiiliumi nõusolekul Eestis lubatud. Me soovime, et arstid saaksid lähtuda varasemalt kirjalikult vormistatud elutestamendist või tulevikujuhistest, mis Lääne-Euroopa riikides on väga levinud. Inimese elu üle peaks otsustama inimene ise, arstide koormamine on liigne kohustus arstidele. Elutestamendis või tulevikujuhistes saab inimene täpsustada näiteks elustamiskeelu tingimusi ja muid üksikasju ning need oleks digi-haigusloo osaks.

Mistahes väärika elulõpu seadustamine ei vabasta meid kohustusest oma tervishoiusüsteemi oluliselt paremini rahastada ja arendada, eakatekodude ehitamisest ja haigete eakate hooldamise kohustusest.

Eutanaasia eri vormide lubamine on iseloomulik eelkõige väga tugeva tervishoiusüsteemiga riikidele. Kindlasti pole meil õigus selle küsimuse arutelu taaskord määramatusse tulevikku lükata - meie seas on igal hetkel inimesi, kes sooviksid oma kannatustele väärikat lõppu, kui lootust väärikale elule enam üldse pole. Süsteem peab olema mitmekordse väga range eelkontrolliga ning põhinema inimese selgelt väljendatud ja läbimõeldud soovil ja meedikute loal, nagu see Euroopa riikides on. Eestimaa elanik peaks saama väärikalt surra oma kodumaal, mitte reisima surmaturistina.

 

 

Laadimine...Laadimine...