Valitsus toetas maksukorralduse seaduse muutmist, mis tõhustaks tulevikus maksuvõlgade sissenõudmist ja laiendaks inimeste ringi, kellelt saaks maksuvõlgu sisse nõuda. "Levinud on olukorrad, kus kelmid panevad enda asemel ettevõtet juhtima kõrvalise või maksejõuetu isiku," selgitas rahandusminister Toomas Tõniste. "Need isikud, kes tegelikult niite tõmbavad, ei vastuta. Edaspidi saab maksuamet raha tagasi nõudma hakata tegelikelt süüdlastelt."
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul aitab maksukorralduse seaduse muudatus muuta maksukeskkonda selgemaks ja ausamaks. “Riigi käed jäävad prasegu lühikeseks võitlemaks tankistide ettevõtete juhatamiseks kasutamise vastu,” tõdes ta tänasel valitsuse pressikonverentsil.
“Levinud on olukorrad, kus kelmid panevad enda asemel ettevõtet juhtima kõrvalise või maksejõuetu isiku,” selgitas Tõniste. “Need isikud, kes tegelikult niite tõmbavad ,ei vastuta. Edaspidi saab maksuamet raha tagasi nõudma hakata tegelikelt süüdlastelt.”
“Maksukorralduse seaduse muudatused aitavad lahendada mitu praktilist probleemi ja tõhustada maksumenetlust,” ütles rahandusminister. “See aitab kaasa ausama konkurentsi ja maksukeskkonna loomisele.”
Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla, vahendas BNS.
Tasumata kohustused avalikuks
Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.
Maksu- ja tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus täiendavalt maksuvõla andmetele avalikustama ka teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.
Maksuhalduri töö tõhusamaks
Eelnõuga leevendatakse ka maksukohustuste täitmisega seotud rahalist lisakoormust. Ajatatud maksuvõlalt tasumisele kuuluvat intressi saab hakata lugema ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu ei kuulu see enam maksustamisele tulumaksuga. Ühtlasi täiendatakse regulatsiooni tingimusega, et kui maksumenetlus venib põhjendamatult maksuhaldurist lähtuvate asjaolude tõttu, tekib võimalus põhjendamatult viivitatud perioodi eest tasumisele kuuluvalt maksusummalt intresse mitte arvestada.
Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhalduril säilib kontroll ja võimalus igal ajahetkel vajadusel sekkuda.
Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.
Täiendavalt hakkab maksu- ja tolliamet vajadusel maksualast infot edastama kaitseressursside ametile kaitseväekohuslaste ning politsei- ja piirivalveametile Eestis töötavate teiste EL-i riikide kodanike kohta. Välismaalaste kohta andmete esitamine on teatud juhtudel vajalik Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste rikkumiste ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Kava kohaselt peaks seadus jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
Puudutab see ka maksuparadiiside kliente?
19. juuli 2018 08:44