Tõnu Tuppits: Tallinnas tekib aastas ligi 100 000 tonni prügi

"Meil toimib jäätmete kogumine ja vedu, käitluskohad on olemas ning ladestamist hoogustab liberaalne jäätmeloapoliitika. Tõsi, võrreldes Põhjamaadega on meil arenguruumi, kuid Lõuna-Euroopa riikidele oleme kindlasti eeskujuks. Eelkõige on vaja paradigma muutust inimeste peades ehk arusaama, et jäätmed on meie kõigi ühine mure," selgitas Tallinna ettevõtlusameti jäätmeosakonna juhataja Tõnu Tuppits.

Pilt: Erakogu

Tõnu Tuppits: Tallinnas tekib aastas ligi 100 000 tonni prügi

Toimetaja: Sandra Lepik

"Meil toimib jäätmete kogumine ja vedu, käitluskohad on olemas ning ladestamist hoogustab liberaalne jäätmeloapoliitika. Tõsi, võrreldes Põhjamaadega on meil arenguruumi, kuid Lõuna-Euroopa riikidele oleme kindlasti eeskujuks. Eelkõige on vaja paradigma muutust inimeste peades ehk arusaama, et jäätmed on meie kõigi ühine mure," selgitas Tallinna ettevõtlusameti jäätmeosakonna juhataja Tõnu Tuppits.

"Jäätmevaldkonnas on eelkõige vaja paradigma muutust inimeste peades - arusaama, et jäätmed on meie kõigi ühine mure. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata aga proaktiivsele jäätmehooldusele, et jäätmete liigiti kogumine on kõikidele arusaadav, loomulik ja kättesaadav teenus, kogumissüsteem on paindlik ning sõltub headest käitluslahendustest," rääkis Tõnu Tuppits visioonikonverentsil "Keskkonnateadlik Tallinn – eesmärk, mitte loosung". 

Tuppitsa sõnul nimetavad inimesed prügiks kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkivaid segaolmejäätmeid. "Tallinnas tekib riikliku statistika järgi aastas umbes 100 000 tonni prügi, millest peamiselt toodetakse elektri-ja soojusenergiat. Üks inimene tekitab 4,8 kilogrammi prügi nädalas, mis teeb 230 kilogrammi elaniku kohta aastas," selgitas ta. Äravisatava prügi hulgas on 32 protsenti biojäätmeid, 17 protsenti paberit-kartongi, 17 protsenti plasti, 5 protsenti klaasi, 5 protsenti metalli ja 1,5 protsenti ohtlikke jäätmeid. 

Ettekande pealkirjas esitatud küsimusele, kas Tallinn upub prügisse, vastas Tuppits: "Uppumisest saaks rääkida siis, kui kogumine ja vedu oleksid puudulikud, käitluskohad puuduksid ning toimuks jäätmete suvaline ladestamine. Meil toimib kogumine ja vedu, käitluskohad on olemas ning ladestamist hoogustab liberaalne jäätmeloapoliitika. Tõsi, võrreldes Põhjamaadega on meil arenguruumi, kuid Lõuna-Euroopa riikidele oleme kindlasti eeskujuks. Eelkõige on vaja paradigma muutust inimeste peades, arusaama, et jäätmed, ka naabri jäätmed, on meie kõigi ühine mure. Kui jaksan endale uue teleka osta, jaksan ka vana teleka ringlussevõtu kinni maksta, kas või kütusekulu näol vana seadme jäätmejaama viimiseks."

Tõnu Tuppits tõi välja, milline peaks olema Tallinnale jõukohane euroopalik lahendus: igal kinnistul kogutakse eraldi biolagunevad jäätmed; ettevõtja, alates jäätmete tekkest x kilogrammist nädalas, ja kortermaja kogub eraldi ka paberit-kartongi, plasti, klaasi ja metalli;  ohtlik jääde kogutakse mobiilse/statsionaarse jäätmejaamaga või kogumisringiga; avalik pakendikogumise võrgustik toimib ja täieneb; liigitikogutud jäätmetele määratakse osaliselt miinimumkogused, mida tuleb eraldada; liigitikogutu on odavam kui segamini kogutu.

Laadimine...Laadimine...