Tööandjad: töötajate koju jäämise protseduur tuleb läbi mõelda

"On selge, et töötajate puudumisega seotud kulud on tööandjatele niigi väga suured ja süsteemi kuritarvitamise riskid kõrged," märkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. 

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Tööandjad: töötajate koju jäämise protseduur tuleb läbi mõelda

Toimetaja: Sandra Lepik

"On selge, et töötajate puudumisega seotud kulud on tööandjatele niigi väga suured ja süsteemi kuritarvitamise riskid kõrged," märkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. 

Aasa sõnul pole koroonaviiruse leviku puhul näha põhjuseid, miks töötajad peaksid esialgu massiliselt koju jääma, vahendas BNS. Kui riik aga otsustab, et töötajad võiksid nähtavate sümptomiteta koju jääda, siis tuleb protseduur ja selle rahastamine selgelt kokku leppida ning otsustada, kes katab kulud. 

"Praeguses olukorras on kõige tähtsam säilitada rahu ja kaine mõistus. Loomulikult on ka tööandjad huvitatud, et inimesed püsiksid terved ning olukord ei eskaleeruks. Viiruse levimisel tuleb hoida tähelepanelikult silma peal ja läbi mõelda võimalikud abimeetmed. On selge, et kõige rohkem infot ja tööriistu selliste olukordade lahendamiseks on riigil, mitte üksikisikutel või ettevõtetel," ütles Aas. 

"Hetkel pole veel näha põhjuseid, miks töötajad peaksid massiliselt koju jääma. Kui töö iseloom võimaldab, siis võib loomulikult tööandjaga kokkuleppel jääda kodukontorisse. Küsimust pole ka juhul, kui inimene juba on haigestunud ja perearstilt vastava tõendi saanud," märkis ta. 

"Kui riik aga otsustab, et töötajad võivad ilma nähtavate sümptomiteta koju jääda, siis tuleks see protseduur, ajaraam ja rahastamine selgelt kokku leppida. Muuhulgas tuleb kokku leppida, kuidas fikseeritakse töölt puudumine ja kes kompenseerib kulud," lisas Aas.

Riik võiks liidu juhi sõnul aga selles olukorras võtta enda peale nende haiguspäevade kompenseerimise, mis on tavaolukorras tööandjate kulu ehk neljandal kuni kaheksandal haiguspäeval 70 protsenti töötasust. "On selge, et töötajate puudumisega seotud kulud on tööandjatele niigi väga suured ja süsteemi kuritarvitamise riskid kõrged," märkis ta. 

Esimeste haiguspäevade hüvitamine on tööandjale vabatahtlik. Karantiini korral maksab seda aga täies ulatuses riik, lisas Aas. 

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on koroonaviiruse leviku puhul esimeste haiguspäevade hüvitamine töötajatele olulisem, kui kunagi varem (loe rohkem siit).

Laadimine...Laadimine...