"Tööstussektoris on oluline säilitada töökohad ja valmisolek tellimuste täitmiseks, et olla õigel ajal stardipositsioonil," ütles Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu, "sest meie konkurendid mujalt riikidest on äärmiselt aktiivsed oma müügitegevustes, seega on suur tõenäosus suur, et senised kliendisuhted mängitakse paljuski ümber."

Masina- ja metallitööstuses on 2200 ettevõtet ja nende käekäik sõltub konkreetsest ärinišist ja sellest kui pikaajalised lepingud neil oma klientidega sõlmitud on. “Tehased on täna töös ja keskmiselt jagub tellimusi veel nii kuu-pooleteise jagu,” sõnas Ploompuu.

Ta selgitas, et kuna ca 90% toodangust läheb eksporti, siis võtmeküsimus on, millal kriis lõppeb ja millised on peamiste sihtturgude (Soome, Rootsi, Saksamaa) strateegiad kriisist väljumiseks.

Ploompuu osutas sellele, et paljud korporatsioonid toovad oma tarneahelaid tagasi Euroopasse ja Eesti ettevõtetel on samuti võimalus tellimusi ja müügimahte kasvatada. Ta rõhutas, et tootmisettevõtted on pingutanud ja järginud kõiki reegleid, et kaitsta viiruse eest oma töötajaid. “Samuti peame toime tulema poliitilise otsusega võõrtööjõu osas,” märkis ta.

Ploompuu meenutas, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on kummitanud masina- ja metallitööstust juba aastaid, see takistab ettevõtete senist toimimist ja pärsib pikaajaliselt Eesti ekspordi– ja konkurentsivõimet. “Metalli, tarku masinaid ja seadmeid kasutatakse igapäevaselt praktiliselt kõikides valdkondades, seega oleme tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud,” kinnitas ta. “Kõiki töötuks jäänuid kutsume üles alustama õpinguid masina- ja metallivaldkonna kutseõppe erialadel.”

Liviko keskendub jaekaubandusele

Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et koroonakriis on mõjunud ettevõtte tööle raskelt, kuid tootmine siiski jätkub. Ta ütles, et tehases kasutatakse väga rangelt kõiki ettevaatusabinõusid, et vältida viiruse levikut. Brigaadide tööajad on seatud nõnda, et inimesed võimalikult vähe omavahel kokku puutuksid, samuti mõõdetakse inimeste kehatemperatuuri ning puhastatakse tööpindu. Isegi inimeste lõunaajad on viidud nihkesse, et vähendada miinumini kontaktide hulka.

Tootmise poole pealt on Liviko loonud endale strateegilise varu, juhuks kui tarnetega peaks tekkima raskusi. “Tagame, et äri ei katkeks. Juhime ettevõtet läbi kriisi, fookuses on ellu jäämine,” sõnas Kalvi.

Kuna baarid, restoranid ja ööklubid on kinni, on tellimuste hulk Kalvi sõnul oluliselt langenud. Kõige rängemalt mõjutab Kalvi sõnutsi tellimuste langust turistide kadumine ning ka Tallinki laevade seisak. Seetõttu on Liviko langetanud turundajate palku 40 protsendi võrra.

“Turu normaliseerumine võtab kahtlemata aega,” osutas ta. Liviko tootmine jätkub praegu seetõttu, et jaekaubandus toimib edasi ning ka eksport jätkub.

Kalvi osutas, et nõudlus viina järgi on isegi kasvanud. Kalvi oletas, et tegu on anomaaliaga, kus viina ostetakse desinfitseerimiseks, mitte joogiks. “On ju loogiline, et koduste pindade või kaupade desinfitseerimiseks kasutatakse puhast viina, mitte kemikaalidega segatud desovahendeid,” sõnas Liviko juht. Ta möönis, et tegu on kriisiaegse anomaaliaga ning selline olukord kaua ei kesta. Kõigi teiste jookide osas on nõudlus langenud.

Kalvi rääkis, et Liviko riigilt abi ei taotle. “Hoiame pöialt kõigile turismist sõltuvatele ettevõtetele, eelkõige Tallinkile, kes on meie suurklient,” ütles ta. “Eesti väikeseses majanduses sõltub toiduainete tootmine ja kaubandus nii palju turismist. Oleme turismi vast liigagi enesestmõistetavalt võtnud. Loodame, et laevad juulist jälle sõitma saavad hakata,” rääkis Liviko juhatuse esimees.

Toidutootja: kriisi alguses nõudlus kasvas

Orkla Eesti AS kommunikatsioonijuht Ruth Roht ütles Pealinnale, et Orkla Eestil on kaks tehast: Kalevi tehas Harjumaal ja Põltsamaa tehas Jõgevamaal. “Mõlemad jätkavad tööd, kuna inimesed vajavad toitu ka kriisiajal,” ütles ta.

Ta meenutas, et toidutööstusettevõtete hügieeninõuded on ka tavaolukorras ranged. “Oleme neid veelgi karmistanud ning rakendanud lisaks Terviseameti juhistele veel täiendavaid lisaabinõusid kaitsmaks oma töötajate tervist ja heaolu,” ütles ta. Ta tõi näitena, et on piiratud liikumist oma mõlema tehase territooriumil nii, et sinna puudub juurdepääs kõigil kõrvalistel isikutel, ka oma töötajatel, kelle töö ei nõua vältimatult tootmisalal viibimist.

 “Kuna meie kontorid paiknevad tootmistega ühes asukohas, siis on ka kontoritöötajatel oma töökoha külastamine lubatud vaid äärmisel vajadusel ning seda tehes tuleb järgida ettenähtud reegleid. Teeme kõik selleks, et viirus ei pääseks meie tehastes liikuma ning panustame ettevaatusabinõudesse pigem ülemäära kui et liiga vähe,” rääkis Roht.

 Mis puudutab nõudlust toodete järele, siis kriisi esimestel päevadel oli näha kasvavat toidukaupade varumist. “Kokku osteti pea kõike, kuid viimastel nädalatel on inimeste ostukäitumise mustrid muutunud,” märkis ta. Nüüdseks on Rohti sõnul nõudlus Põltsamaa valmistoitude ja köögiviljahoidiste järele stabiliseerunud. Samas on vähenenud mõningal määral mahlade ja smuutide müük. Oluliselt vähem ostetakse aga teatud magusakategooriatooteid nagu kommikarbid, suured šokolaadid. “Sotsiaalse eraldatuse nõude tõttu ei käida külas, peeta tähtpäevi ega toimu üritusi,” selgitas Roht.