TÖÖTAV PENSIONÄR HEINZ VALK: Maksan hea meelega osa oma sissetulekust üldsuse huvideks!

"Kui juba selline töökoht käes on, kus üle 1700 euro teenib, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole mingi ülekohus," leidis vabadusvõitleja Heinz Valk. "Maksude abil muudetakse riigi elu meeldivaks võimalikult paljudele. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi aga see oleks hukatus kogu rahvale."

Pilt: Scanpix

TÖÖTAV PENSIONÄR HEINZ VALK: Maksan hea meelega osa oma sissetulekust üldsuse huvideks! (8)

Oliver Õunmaa

"Kui juba selline töökoht käes on, kus üle 1700 euro teenib, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole mingi ülekohus," leidis vabadusvõitleja Heinz Valk. "Maksude abil muudetakse riigi elu meeldivaks võimalikult paljudele. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi aga see oleks hukatus kogu rahvale."

Meedia on täis lugusid, kuidas "vaesed" üle 1700 euro teenivad pensionärid jäävad uue maksusüsteemi tõttu ilma 83 eurost kuus. Samuti üle 1700 euro kuus teeniv kunstnik Heinz Valk aga leiab, et riigile jääv summa teda maha ei löö. "Mul ei ole kahju sellest osa üldsuse huvides eraldada," ütles ta. "Me kõik ju panustame maksude abil oma riiki ja rahva heaoluks esimestest tööaastatest peale. Kui nüüd osa pensionäre on füüsiliselt nii heas vormis, et suudavad sellist head palka teenida, miks siis mitte panustada. Kui juba selline töökoht käes on, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole mingi ülekohus. Protsent, mis hästi teenivatelt pensionäridelt võetakse pole ju nii suur, et see käiks rängalt elatustaseme pihta.  

Riik toimib maksudel

Valgu sõnul kipub meil aeg-ajalt silme eest kaduma, milleks üldse riik on vajalik inimestele. "See on ikka vajalik, et maksude ja aktsiiside jm abil oleks meie riigi elanikkonna kooselu meeldiv võimalikult paljudele," selgitas ta. "Loomulikult ei saa me 100% kõigile elu riigis meeldivaks teha, see oleks ideaal, mida pole saavutanud ka väga rikkad riigid. Samas on igal tööd teha jaksaval täiskasvanul sisemine moraalne kohustus mõelda, et kui meil on juba riik, siis see peab oma eesmärki täitma. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi aga see oleks hukatus kogu rahvale. Tuleb natuke kaugemale vaadata oma argipäeva vajadustest ja tegemistest."

Eesti pensionäride ühenduste liidu juhatuse esimees Andres Ergma lisas, et 1700 eurost rohkem teenivate pensionäride probleem on üle paisutatud. "Juuni oli seisuga tööl käivaid pensionäre 55000, pensionäre, kes 1200 eurot teenivad on ehk 30 000," selgitas ta. "Meil tegutseb tehnikaülikooli aulas juba mitu aastat Kolmanda nooruse ülikool. Loengutes on alati 500-700 inimest. Üle-eelmisel loengupäeval küsisin kohaletulnute käes, et palun öelge kas kellegi kuusissetulek ületab 1200 eurot. Kedagi sellist ei olnud. Üle 1700 euro teenivaid vanaduspensionäre on võrreldes 300 000lise üldarvuga kaduvväike arv."

Lisatöö suurt tulu ei too

Lisaks pole Ergma sõnul ka pensionäride tehtavad lisatööd tavaliselt kõrgelt tasustatud. "Tavaliselt töötavad pensionärid riidehoius või koristajana," ütles ta. "Paljud pensionärid hoiavad lapsi ja töötavad poole kohaga ja sealt ei saagi suurt tasu oodata. Enamasti jääb lisatasu 300 euro piiridesse. Nii, et ka tööl käivate pensionäride sissetulek jääb enamasti alla 1000 euro."   
Ergma sõnul võiks marginaalse arvu rikkamate pensionäride kaitsmise asemel tegeleda põletavamate probleemidega. "Palju olulisem on hoopis, et pensioni suurus suudaks inflatsiooni ja tarbijahinna indeksiga sammu pidada," leidis ta.

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...