"Kuigi ma ise olen pensionär ja käin ka tööl ning kokkuvõttes kaotan nüüd uue maksusüsteemiga umbes sada eurot pensionist, siis üldjoontes ma olen sellisel moel tulumaksu arvestamisega rahul," rääkis töötav pensionär Jaan Kuus, kelle sõnul võiksid kõik, kellel võimalik, käia tööl. "Tegelikult oleks meil üldse vaja kehtestada astmeline tulumaks. Jõukamad peavadki rohkem makse maksma."
“Jõukamad peavadki rohkem makse maksma, aga igasuguste aktsiiside pidev tõstmine ei too head,” rääkis Kuus Pealinnale ja tõdes, et ainult pensioniga oleks ikka raske hakkama saada, aga tööl käies pole viga midagi. “Selle, mis ma nüüd uue süsteemi järgi pensionist kaotan, teenin ma tööga tasa. Kui on võimalus töötada, siis tasub seda teha. Eks igaüks peabki kombineerima ja arvutama, kuidas elada ja teenida.”
Maksu- ja Tolliameti Tallinna büroo juhataja Laidi Suumann rääkis maksureformi tutvustavatel üritustel, et nüüd peab maksuvaba tulu suuruse teadasaamiseks rakendama valemeid ja tegema avaldusi, kusjuures eelkõige peab inimene ise oma tulude üle hoolsalt rehkendust pidama.
Laidi Suumann kinnitab, et muudatused on tõepoolest põhimõttelist laadi, sest kui varem ei pidanud kord töölepingut sõlmides juba maksuvaba tulu arvestamise kohta tööandjale avalduse teinuna ei pidanud inimene enda kohta maksuvaba tulu arvestamise asjus enam midagi tegema, siis nüüd võib ta kasvõi igas kuus arvastatava maksuvaba tulu suurust muuta.
Avaldus ühele tööandjale
Tõsi, kui inimene saab maksustatavat tulu mitmest kohast, siis avaldust on tal õigus estada siiski vaid ühele tööandjale.
Aga mis siis varasemaga võrreldes muutub? Kui varem oli maksuvaba tulu 180 €/kuus ehk 2160 €/aastas, erandina said pensionärid ja kutsehaiguste hüvitist saavad inimesed kuus 236 euro suuruse tulumaksuvabastuse, siis nüüd on maksuvaba tulu 500 €/kuus, aga selle arvestamine käib kolme astme kaupa ning maksuvaba tulu suurus sõltub inimese sissetuleku suurusest.
Kui igakuine kogutulu on 1200 eurot või väiksem, rakendub maksuvaba tulu suurusega 500 eurot ka tööandjale tasub teha avaldus maksuvaba tulu kasutamiseks. Kui see on kord juba tehtud, siis uut avaldust tegema ei pea.
Kui igakuine sissetulek kokku on 1201–2099 eurot, tuleb maksuvaba tulu leidmiseks lähtuda valemist: 500 – 0,55556 x (tulu suurus – 1200) = maksuvaba tulu. Tööandjale avaldust tehes tuleb maksimaalseks maksuvabaks tuluks märkida arvutuskäigu läbimisel saadud number. Näiteks teenib inimene kuus 1550 euro suurust brutopalka ja muid sissetulekuid tal pole. Sellisel juhul saab ta igas kuus maksuvabastuse 305,5 euro suuruselt summalt.
Alates sissetulekust 2100 €/kuus (aastas üle 25 200 €) ja rohkem rakendatakse kogu sellele sissetuleku summale tulumaksuga maksustamist.
Kui sissetulek moodustab 1776 €/kuus, siis varasema süsteemiga võrreldes maksumaksja ei võida ega kaota – ta on n-ö täpselt nullis. Kui brutosissetulek kuus on väiksem, saab ta mullusega võrreldes veidi rohkem raha kätta, kui suurem, siis on tulumaks varasemast suurem.
Ebaregulaarse sissetuleku puhul võib maksuvabatulu arvestamata jätta
Laidi Suumann märkis, et kui sissetulekud võivad erinevates kuudes olla erinevad, need tulevad erinevatest allikatest, nende seas võib olla ka juhuslikke suuremaid sissetulekuid, siis tasub kaaluda, kas maksuvaba tulu tasub üldse arvestada. Asi on selles, et kui aasta kokkuvõttes on inimeselt ikkagi võetud rohkem tulumaksu, siis saab ta tuludeklaratsiooni esitades selle tagasi, sest lõplik aastane maksuvabastus arvutatakse niikuinii selle põhjal.
“Lihtsustatult öeldes liidatakse aasta lõpuks kokku kõik inimese tulumaksuga maksustatavad sissetulekud ja nende summalt arvutatakse aastas makstav tulumaks,” selgitas Suumann. “Eelkõige just pensionäre puudutav erinevus varasema süsteemiga võrreldes on see, et enam ei kehti pensionidele soodustus maksuvabastusel vaid pensionidelt arvestatakse seda analoogselt teiste sissetulekutega.”
Sellest tulenevalt tekkib ka võimalik erinevus ainult palga saaja ning töötava pensionäri n-ö kaduma mineva raha osas. Kui üle 2100 euro suurust palka saav inimene kaotab uue süsteemiga 36 €/kuus, siis sellist brutosissetulekut kuus saav töötav pensionär kaotab 83 €/kuus. Vahe tuleneb sellest, et varem kehtis pensionidele täiendav maksuvaba tulu määr, mis oli 236 €/kuus, üldise 180 €/kuus asemel.
Millist tulu ei maksustata?
Maksustatava tulu hulka ei arvestata näiteks toetuseid, oma eluaseme võõrandamisest saadud tulu (maksuvaba on vaid ühe kahe aasta jooksul müüdud eluaseme müügist saadud tulu), vallasvara müügist või erisoodustustest saadud tulu, ka kingitustelt ei arvestata tulumaksu.
Peagi teeb MTA e-maksuametis avalikuks alajaotuse “Minu sissetulek”, kus on vaade isiku personaalsete sissetulekute, maksude ja maksustatud tulu kohta. Edaspidi hakkab MTA saatma ka inimestele teavitusi, kui nende maksuvama tulu piirmäär täitub.
Veebipaigas www.tulumaks.ee on kalkulaator, mille abil saab oma maksuvaba tulu suuruse lihtsasti välja arvutada.
Kui juhtub, et pärast tulude deklareerimist 2019. aastal tuleb tulumaksu ikkagi juurde maksta, võimaldab MTA selle ajatamist maksegraafikusse ning sellisel juhul rakendatakse üle kehtestatud tähtaja maksmata jäägile tavalisest poole madalamat viivise määra – 0,03%. Ajatamata maksuvõlad lähevad 0,06% suuruse viivise alla.
Tallinna Ettevõtlusamet korraldab koostöös Maksu- ja Tolliametiga jaanuaris ja veebruaris linnaosades infotunde, mille eesmärk on jagada selgitusi tänavu 1. jaanuarist rakendunud üldise maksuvaba tulu määruse kohta. Eestikeelsed infotunnid algavad kell 10.00, venekeelsed kell 12.00.
Infotund on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine Tallinna Ettevõtlusameti kodulehel www.tallinn.ee/ettevotjale.
Infotundide toimumise kava:
24. jaanuaril Kristiine linnosa valitsuse saalis (Tulika 33B/ II korrus).
25. jaanuaril Lasnamäe linnaosa valitsuse saalis (Pallasti tn 54/ I korrus).
30. jaanuaril Kultuurikeskuses Kaja (E.Vilde tee 118).
31. jaanuaril Nõmme maja aulas (Valdeku 13).
6. veebruaril Hopneri majas (Raekoja plats 18/ IV korrus).
7. veebruaril Pirita linnaosa valitsuse saal (Kloostri tee 6/ I korrus).
võrdleja
3. veebr. 2018 17:34