Töötukassa esindaja: keerulise olukorra selgituseks tuleks küsida kirjalikku vastust

"Mõeldakse, et kui ma olen eestlane, siis ma pean kõike seda teadma enne, kui ma tulen – vaat see käis mulle ka närvidele, et mõni inimene küsis, et miks sa siis ei uurinud enne, kui sa tagasi tulid …" rääkis Auri (42), kes on pettunud, et jäi pärast 18-aastast Inglismaal töötamist ilma suuremast töötuskindlustushüvitisest, mida tal tervise taastamiseks väga vaja oleks läinud.

Pilt: Aleksandr Guzhov/ Foto on illustreeriv
Eesti

Töötukassa esindaja: keerulise olukorra selgituseks tuleks küsida kirjalikku vastust (1)

Õnne Puhk

"Mõeldakse, et kui ma olen eestlane, siis ma pean kõike seda teadma enne, kui ma tulen – vaat see käis mulle ka närvidele, et mõni inimene küsis, et miks sa siis ei uurinud enne, kui sa tagasi tulid …" rääkis Auri (42), kes on pettunud, et jäi pärast 18-aastast Inglismaal töötamist ilma suuremast töötuskindlustushüvitisest, mida tal tervise taastamiseks väga vaja oleks läinud.

Töösuhete ja hüvitistega seoses esineb tihti keerulisi olukordi, mille vastus pole sugugi alati üheselt selge. Üks sellistest teemadest on ka välismaal töötamine ning inimese õigused kodumaale naastes – milliseid toetusi ja hüvitisi tal on õigus saada ning kuidas neid täpselt arvestatakse. 

Välismaalt naastes uuri kohe oma võimalusi

Selleks, et inimene ei tunneks, et talle on tehtud toetuste ja hüvitiste määramisel ülekohut, tuleks kindlasti kohe pärast kodumaale naasmist Töötukassast uurida, mida peaks tegema.

Auri elas Inglismaal 18 aastat ja oli seal ametlikult tööl. 2019. aasta suvel jäi ta haigeks ja tuli Eestisse tagasi, aga ei registreerinud ennast kohe töötuks, vaid otsustas ise osalise ajaga tööd leida – leidiski ning töötas poole kohaga Tallinnas ühes käsitöökaupluses, kus sai miinimumpalka. Märtsi alguses ta koondati ja alles nüüd pöördus Auri töötukassasse. Ta oli sealselt kodulehelt lugenud, et välismaal töötanuna saab ta taotleda töötuskindlustushüvitist, mille määramisel arvestatakse niivälismaal töötamise staaži kui ka palka ehk kuna ta viimane palk oli u 2400 eurot, siis oleks tal enda sõnutsi olnud õigus u 1200-eurosele töötuskindlustushüvitisele ja seda aastaks ajaks.

"Kui ma Eestisse tagasi tulin, olin hästi haige ning ei jõudnud enne üldse hakata lugema ega tutvuma, kuidas need asjad siin täpselt käivad. Ma tahtsin kõigepealt puhata ja tervemaks saada. Muidugi ma teadsin, et mingil hetkel pean end töötuks registreerima, aga mõtlesin, et kui ma olen kõik need aastad Inglismaal (EL-is) makse maksnud, siis saan mingit toetust ikka. Mul ei olnud lihtsalt jaksu, et minna töötukassasse, kus keegi mulle ütleks, et meil on Hesburgeris teile tööd pakkuda – ma olin ju kogu aeg endaga hakkama saanud ning kindel, et leian ka siin endale ise tööd," rääkis ta. 

Kahetseb Eestis tööle minekut

Auri ütles, et tema arvates on töötukassasse minek viimane võimalus, et see on inimestele, kes ei saa endaga hakkama. "Ma leidsin tuttava kaudu poole kohaga tööd käsitöökaupluses müüjana ja mind kanti ametlikult tööregistrisse," selgitas ta. Nüüd on ta veendunud, et kui ta oleks kohe töötukassasse pöördunud, siis oleks ta hakanud saama töötuskindlustushüvitist ka oma Inglismaal teenitud palga pealt. "Kui ma vaid oleks seda seadust teadnud!" kahetseb ta. Auri lisas, et nii pikalt ära olnuna võtab kohanemine aega: "Kõik räägivad, et meil on nii kerge, meil on mobiil-ID ja ID-kaart, aga selleks läheb natuke aega, enne kui sa need endale saad. Mõeldakse, et kui ma olen eestlane, siis ma pean juba teadma kõike seda enne, kui ma tulen – vaat see käis mulle ka närvidele, et mõni inimene küsis, et miks sa siis ei uurinud enne, kui sa tagasi tulid … Aga ma jäin haigeks – on ka selliseid asju, et sinuga võib midagi juhtuda," ütles ta.

Auri ütles, et kui ta siis hakkas uurima töötutoetuse kohta, leidis ta, et tal on välismaal töötanuna õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. "Ma mõtlesin tänulikult, et mul on seda nii vaja just praegu – ma saan natuke raha ja oma tervise korda," rääkis ta.

Rääkis 10 erineva spetsialistiga 

Pärast koondamist Töötukassasse minnes selgus Aurile, et ta küll hakkab saama töötuskindlustushüvitist, aga sinna sisse ei arvestada tema välismaal töötamise aega. Kuna oli koroonaaeg, siis suhtles ta oma hüvitise teemal töötukassaga ainult telefoni teel. "Ma uurisin seda kuude kaupa ja rääkisin vähemalt kümne erineva töötukassa spetsialistiga. Ja kuna esimene kord tundus lugu nii imelik, siis helistasin ja selgitasin situatsiooni mitu korda. Ja mitu erinevat töökassa inimest uurisid seda. Üks pöördus ekstra ka veel nende juristi poole," rääkis ta. 

Auri ütles, et ta jäi sellest rahast ilma puhtalt oma teadmatuse tõttu ja on väga pettunud, et Eesti seadused nii ette näevad. "Isegi kui ma oleksin üks päev jäätist müünud Pirital, siis kas see tühistab minu 18-aastase staaži põhjal saadud õiguse saada sealse palga järgi seda hüvitist," rääkis ta. "Mida ma oleksin pidanud teadma, et ma ei või tööle minna või?! See on täiesti ebanormaalne!" on ta endiselt vihane. 

Spetsialistidel keeruline kommenteerida

Töötukassa esindaja, kommunikatsiooni peaspetsialist Lauri Kool püüdis seda juhtumit lahti harutada, aga möönis, et täpsemaid asjaolusid teadmata on keeruline kommenteerida. Ta rõhutas, et välisriigis töötanute puhul soovitab Töötukassa alati uurida sealseid võimalusi töötuskindlustushüvitise taotlemiseks. 

"Töötukassa on korraldanud läbi aastate erinevaid infopäevi, töömesse, avaldanud artikleid ning jaganud infot kodulehel, tõstmaks inimeste teadlikkust töötukassa teenuste ja hüvitise saamise tingimuste kohta. Võib julgelt küsimusi ka töötukassasse saata. Lisaks aitab kodumaale tagasitulijaid Eesti Rahvusvaheline maja," selgitas Kool.

Kool täpsustas, et välismaal töötanutele on töötukassa kodulehel kaks stsenaariumit.

Kui inimese viimaseks töökohariigiks on olnud välisriik, kuid ta otsustab pöörduda tagasi Eestisse ning alustada siin tööotsinguid, siis hüvitise määramisel (kui ta vastab piirialatöötaja või alalise elaniku kriteeriumitele) arvutatakse tema töötuskindlustushüvitise suurus, võttes arvesse ka välisriigis teenitud tasusid. 

Piirialatöötaja – elab ühes riigis, töötab teises riigis; elukohariigis käib iga päev või vähemalt kord nädalas; hüvitist saab taotleda elukohariigist. Piiriülene töötaja – elab ühes riigis, töötab teises riigis; elukohariigis käib harvem kui kord nädalas, aga määratleb seda enda elukohariigina ning huvide keskpunktina. "Praktiliselt kõik EL juhtumid on piiriüleste töötajate juhtumid. Piiriülene töötaja saab hüvitist taotleda viimasest töökohariigist erandina elukohariigist. Kuna sellistel juhtumitel on viimane töötamine olnud välisriigis, siis tulebki hinnata, kas välisriigis töötamise ajal oli Eesti tema elukohariik. Kuna kirjeldatud juhtumi puhul oli olukord – viimane töökoht Eesti – siis ei pidanud ka analüüsima, kas ta oli piiriülene töötaja. Kui ta oleks taotlenud hüvitist kohe peale UK-st naasmist, oleksime pidanud hindama ka seda, kas tegemist on Eesti alalise elanikuga … Lisaks siis ei andnud UK-s viimase töösuhte lõpp õigust hüvitisele," selgitas ta.

Kui inimese viimane töökoht oli Eestis, ta töötas vähem kui 12 kuud ning enne seda töötas välisriigis, arvutatakse tema hüvitis viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Ehk sellisel juhul ei ole kirjas, et võetakse arvesse välisriigis saadud tasud. "See oli just siis see juhus – inimese viimane töökoht oli Eestis," kommenteeris ta. 

Kool lisas, et telefoni teel öeldut ei saa Töötukassa tagantjärele kommenteerida. "Kui inimese olukord on väga spetsiifiline, siis soovitame oma olukord võimalikult täpselt kirja panna ning saata oma küsimus töötukassale e-kirjaga. Sellisel juhul on ka vastus kirjalikult fikseeritud," ütles ta.

Eesti Töötukassa Tõnismäe ja Lilleküla büroojuhataja Anniki Paulus rõhutas samuti, et kui tekib keeruline olukord ja tundub, et Eesti seadused on sulle ülekohut teinud, siis tuleb kindlasti paluda kirjalikku vastust – et kõik oleks must-valgelt selge.

Töötuskindlustushüvitise taotlemise tingimused:

https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis

https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus

Küsi tasuta õigusabi!

Tasuta õigusabi saad tööpäevadel kella 9–17

Tööotsija infotund "Millest alustada, kui oled kaotanud töö?"

Tallinna Ettevõtlusamet ning sotsiaal- ja tervishoiuamet korraldavad koostöös Eesti Töötukassa ja Tööinspektsiooniga kolmes linnaosas infotunnid tööotsijatele, kus jagatakse infot erinevate tööturuteenuste, toetuste, koolituste ja karjäärivõimaluste kohta.

Infotunnid toimuvad:

29. septembril Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses (Sõle 61a), kell 10.00 eesti keeles, kell 12.00 vene keeles;

13. oktoobril Kultuurikeskuses Lindakivi (J. Koorti 22), kell 10.00 eesti keeles, kell 12.00 vene keeles;

27. oktoobril Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja (E. Vilde tee 118), kell 10.00 eesti keeles, kell 12.00 vene keeles.

Infotund on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine Tallinna tööportaalis

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...