TÖÖTUS KÕRGEMALE JA PALGAD MADALAKS: Mida on öelnud ärimehed, kes tahavad riiki reformida?

Toomas Sildmäe on pakkunud 90ndatel välja töötuse määra ajutise tõstmise, et inimesed väärtustaksid tööd rohkem. Toomas Tamsar leiab, et alampalga tõstmine jätab paljud hariduseta inimesed tööta. Olari Taal väidab, et rikastel poleks rohkem maksude maksmise vastu midagi, Jüri Käo astmelist maksusüsteemi aga ei toeta, mis tekitab küsimuse, kuidas nii vastuolulistel seisukohtadel inimesed jõuavad ühele nõule, kuidas riiki reformida.

Pilt: Scanpix/ pildil Olari Taal

TÖÖTUS KÕRGEMALE JA PALGAD MADALAKS: Mida on öelnud ärimehed, kes tahavad riiki reformida?

Toomas Sildmäe on pakkunud 90ndatel välja töötuse määra ajutise tõstmise, et inimesed väärtustaksid tööd rohkem. Toomas Tamsar leiab, et alampalga tõstmine jätab paljud hariduseta inimesed tööta. Olari Taal väidab, et rikastel poleks rohkem maksude maksmise vastu midagi, Jüri Käo astmelist maksusüsteemi aga ei toeta, mis tekitab küsimuse, kuidas nii vastuolulistel seisukohtadel inimesed jõuavad ühele nõule, kuidas riiki reformida.

Ettevõtjad asutasid riigikorralduse uuendamiseks Riigireformi SA. Tegu on üheks aastaks loodud apoliitilise eraalgatusega, mis töötab välja riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid.

Sihtasutuse lõid tuntud ja vähem tuntumad ärimehed, kes on silma paistnud väga erinevate mõtetega.

Töötus paneks tööd hindama

Näiteks Finest Groupi juht Toomas Sildmäe on tulnud ideele tõsta töötust. "Kui olin riigi teenistuses, oli üks minu ebapopulaarsemaid ettepanekuid see, et toonase töötuse määra – see oli 1990-ndate alguses pisut alla 15% – peaks natukeseks viima 20–25%-ni. Selle tulemusel oleksid inimesed jälle hakanud tööd väärtustama. Inimesed oleksid hakanud mõistma, et kui nad teevad tööd ja loovad väärtust, saavad nad endale hüvesid lubada," rääkis ta Delfile.

Samuti ei mõista ta, mis sportlaste võite tähistatakse, aga ettevõtja rikastumist mitte. "Ettevõtlust käsitletakse praegusel ajal nii, et see ainult tekitab ebavõrdsust ja justkui muud ei midagi. Aga miks me aktsepteerime ebavõrdsust spordis ja rõõmustame, kui üks meist miljonist saab maailmameistriks, olümpiavõitjaks. Miks ei tunnustata, et üks meist saab miljardäriks? See on tabu."

Lisas arvab ta, et materiaalse väärtuse loomist ei hinnata enam.

Palgatõus viib sotsiaalsüsteemi kliendiks?

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ei innustu palgatõusuideedest. "Võime soovmõtlemisele järele anda ja kehtestada alampalgaks näiteks 700 eurot. Need ca 15 000 inimest, keda alampalk otseselt puudutab, see ilmselt rõõmustaks... põgusalt. Ja siis oleks kõik varsti mitte märgatavalt parema, vaid märgatavalt halvema järje peal ehk sotsiaalsüsteemi kliendid," sõnas ta Äripäevale.

"Kaheksa protsendi suurune palgatõus on väga, väga kiire. See näitab, et meil on tööjõuga juba päris halvasti – inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve. Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet," ütles ta Delfile.

"Foorumi" saates arvas Tamsar, et alampalga tõstmine jätaks paljud inimesed tööta, sest kõrge alampalgaga ei taheta hariduseta töötajad, vahendas Postimees. "Praegu on Eestis umbes 13 000 töökohta täitmata," tõdes ta Postimehes. "Kui need töökohad oleks võimalik täita ametlikult väljastpoolt Eestit töötajaid palgates, saaks laekuva maksurahaga teha palju asju."

Rikkad võiksid rohkemgi maksta

Suurettevõtja Olari Taal usub, et rikastel pole midagi selle vastu, kui nende jõukust mõistlikult maksustatakse.

Oleks täiesti loomulik, kui nende varandus oleks mõistlikul määral maksustatud

"Nii palju kui mina jõukamaid inimesi tunnen, poleks neil selle vastu midagi. Kõik, kellega olen sellest rääkinud, tunnistavad, et oleks täiesti loomulik, kui nende varandus oleks mõistlikul määral maksustatud. Näiteks 2-3% kinnisvaramaksu," rääkis ta Eesti Päevalehele ja pakkus välja ka pärandimaksu ja autode maksustamist. 

Töötaja peaks tunnetama, kus sotsiaalmaks läheb

NG Investeeringud üks juhte ja suuromanikke Jüri Käo on nentinud, et pensioniea tõstmisest me ei pääse ja arvas, et inimesed võiks sotsiaalmaksu tööandjaga koos maksta. "See on väga levinud praktika ka mujal maailmas. Kas seda makstakse just 50/50 ettevõtte ja töötaja vahel, on kokkuleppe küsimus, kuid põhimõtteliselt oleks hea, kui töötajad samuti tunnetaksid, kuhu nende maksud lähevad, ütles ta Delfile.

Solidaarset maksusüsteemi näeb ta kui ümberjagamist, mis majandust edasi ei vii. "Aga ega see astmeline tulumaks midagi paranda ega õnnele vii," ütles Käo Äripäevale. "Poliitikud tunnevad kergendust, et on midagi ära teinud, aga see ei vii majandust edasi ja riiki ei arenda. See on ümberjagamise asi."

Eraisiku tulumaksu alandada?

IT-miljonär Jaan Pillesaar toetab madalat maksustamist. "Lisaks teenusmajanduse koja seisukohtadele, arvan isiklikult, et nii ettevõtte kui eraisiku tulumaks võiks olla mitte rohkem kui 15%. Sellise protsendi puhul ei teki inimestel veel kiusatust maksu mitte maksta. Praegune 20% on veel siiski liiga kõrge," ütles ta Delfile.

Esimese tulemusena soovib sihtasutus kodanikupäeval, 26. novembril riigikogu esimehele, valitsusele ning kõigile parlamendis esindatud erakondadele üle anda riigireformi kontseptsiooni.

Väärikad nimed

Sihtasutuse asutasid Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Kuuli, Tiit Pruuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.

Sihtasutuse sisulist tööd veavad endine riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, vandeadvokaat ja põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all on ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni ja eelnõude kavandite ning kavandite seletuskirjade teeside koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.

Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.

Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Laadimine...Laadimine...