Töötute koolitaja: ühe inimese edu toob ka teistele usu endasse

Tööpakkumiste arv on võrreldes tervisekriisi põhjaga kasvanud 83%.

Pilt: Aleksandr Guzhov
Majandus Eesti

Töötute koolitaja: ühe inimese edu toob ka teistele usu endasse

Jaanika Valk

"Kõige suurem probleem pikalt tööta olnud inimestele on psühholoogiline takistus," ütles pikaajalistele töötutele suunatud koolitusi koordineeriv Kristina Avdonina. "Tavaline on, et inimene on harjunud mõttega, et ta ei ole millekski võimeline."

Avdonina töötab Johannes Mihkelsoni Keskus ja teeb tihedat koostööd Tallinna linnaga. Tegemist on töö- ja sotsiaalvaldkonna koolitus- ja tugikeskusega, mis keskendub projektipõhiselt erinevatele sihtgruppidele, kes mingil põhjusel ei ole tööd leidnud. Pikaaegselt töölt eemal olnud inimestel on keeruline leida motivatsiooni, et seda teekonda jätkata. Johannes Mihkelsoni Keskus teeb koostööd sotsiaaltöötajatega, kes aitavad inimesi koolitusteni suunata.

Töötutel jääb tihti puudu enesekindlusest

Psühholoogilised probleemid võivad tekkida näiteks peale tõsiseid traumasid, näiteks lähedase inimese kaotus. "Erinevad vaimsed probleemid on tekkinud ajaga. Lisaks on töötute seas ka inimesi, kel on lapsepõlvetraumad, mida nad ei ole suutnud siiamaani lahti mõtestada," ütles Avdonina, et puudu jääb enesekindlusest. "Tavaline on, et inimene on harjunud mõttega, et ta ei ole millekski võimeline, sest vanemad ei ole teda toetanud ja tal ei olegi usku iseendasse," lisas ta.

Advonina sõnul jõuab keskusesse ka inimesi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele sellisel määral, et neil ei ole kodu või nad elavad sotsiaalkodus ning elukoht ei ole stabiilne ja kindel. Inimestel, kel puudub tugivõrgustik on keerulisem suletud ringist välja saada ja tihti satuvad needsamad inimesed keskusesse korduvalt. "Mida kauem on inimene suletud ringis olnud, seda raskem on sealt välja saada. Seda ütlevad ka inimesed ise. Nad mõistavad hästi, et ümbritsetuna samade probleemidega inimestest ja keskkonnast on keerulisem edasi liikuda, aga nad ütlevad, et ei saa ju sõpru välja vahetada ja elukoha muutmiseks ei ole raha," rääkis ta.

Need, kes keskusesse jõuavad ei pruugi aga teekonda jätkata. "Esialgne motivatsioon ei tähenda, et inimene tööotsimisega järjepidevalt tegeleb. See on omajagu ettevõtmine. Inimese jaoks on see teekond ja meie toetame teda, aga abi efektiivsus sõltub ka sellest kui kaugel inimene oma teekonnal on," lisas Advonina, et tihti on keerulisemate juhtumite korral inimesel probleemid sõltuvuse, laenude ja vaimse tervisega samaaegselt.

Abi peab olema kiire ja efektiivne

Keskuse aastatepikkune kogemus on näidanud, et inimesel on suurema tõenäosusega eduvõimalus kui ta saab lühema aja jooksul piisava toe ega jää süsteemi pikalt vinduma. "Kui inimene saab teenust liiga pika aja jooksul, ühel kuul ühte ja teisel teist, siis see venib ja inimene harjub teenuste olemasoluga ära ning ei näegi põhjust tööle minna," ütles Avdonina.

Johannes Mihkelsoni Keskuse koolituste metoodika näeb ette, et inimesed jagavad üksteisele tugigrupis toetust ning koolitus saab alguse psühholoogilisest toest, mis aitab iseend ja takistusi paremini analüüsida ning edasi liigutakse juba spetsiifiliste oskusteni nagu suhtlemine ja kehakeel töövestlustel, arvuti baasoskused ning tööõigused ja kohustused.

Avdonina sõnul ei ole aastate jooksul olnud ühtegi tugigruppi, kus inimesed ei hakkaks üksteist toetama. "Neil on tihti sarnased lood, hirmud ja ebakindlused. Kui ühel inimesel hakkab hästi minema, siis teised näevad, et edu on võimalik ja on seeläbi motiveeritumad," rääkis Avdonina, et vahel juhtub ka et inimesed hakkavad omavahel tööpakkumisi jagama ja leiavad kontaktide abil kiiremini endale sobiva töö.

Lisaks tugigruppidele on inimestel võimalus läbi keskuse saada ka individuaalseid teenuseid nagu sõltuvus- ja majandusnõustamised ning muidugi psühholoogiline abi. "Leidub ka inimesi, kellele sobib paremini individuaalne teenus ja nad katkestavad koolituse, sest grupp ei sobi inimesele. Sel juhul toetame inimest edasi individuaalselt," lisas Avdonina.

Kõrgharidusega inimesed eelistavad vabadust

Kõrgharidusega inimesed on töötute seas omaette grupp. Kõrgelt haritud inimeste jaoks pole niivõrd keeruline tööd leida, kuid inimesed tunnevad, et tahavad midagi paremat ja sobivamat kui pakutav. "Inimestel on enesekindlus olemas, aga nad ei taha täiskoormusega tööd. Inimestel, kel on haridus olemas, pole näiliselt ühtegi takistust, aga nad soovivad luua oma ettevõtet, mitte olla rahul sellega, mida pakutakse," rääkis Avdonina.

Omaette grupp pikaajaliste ja kõrgharitud töötute seas on ka lapsevanemad, kes on pikalt lapsega kodus olnud ning ei taha lapse kõrvalt enam täiskoormusega tööd. "Osalise koormusega tööd, mis neile rahuldust pakuks on aga praegusel tööturul keeruline leida. Enamasti üritavad inimesed leida midagi, millest luua oma ettevõte, aga see nõuab omaette oskusi ja ideed, mida maha müüa ning võtab palju aega," lisas Avdonina.

Tööpakkumiste arv on kasvanud 83%

Koroonakriis tõi ajutisi töötuid juurde, kuid suur osa mitte töötavatest inimestest on töölt eemal olnud 6 kuud või enam. Suurimaks probleemiks on psühholoogilised probleemid. 3. augusti seisuga on Eestis registreeritud töötute arv 50 950. Kõige rohkem on töötuid Ida-Virumaal(7888), kõige vähem Hiiumaal(206). Samas on tööpakkumiste arv võrreldes tervisekriisi põhjaga kasvanud 83%. Enim on tööpakkumiste arvud kasvanud klienditeeninduses ja toitlustusvaldkonnas. Kõige suurem oli langus turismisektoris, kuid alates maikuust hakkas pakutavate ametikohtade arv suurenema ning suvekuudel on kasv kiirenenud.

"Eraldi joonistuvad värskest statistikast välja tervishoiu- ja haridussektor, kus tervisekriis tööpakkumiste arvule negatiivset mõju ei avaldanud ja pakutavaid ametikohti on isegi rohkem kui eelmisel aasta," kommenteeris CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. "Lisaks näeme, et tippspetsialistidele suunatud tööpakkumised pidasid tervisekriisile selgelt paremini vastu ega vähenenud teiste ametirühmadega samas tempos. Enim vähenesid kriisi tõttu abitöölistele ja teenindussektori töötajatele suunatud tööpakkumised."

Henry Auväärt lisas, et tööturul on kõige keerukam olukord endiselt turismisektoris (sh hotellinduses), kus tööpakkumiste arvud juulikuus küll kasvasid, kuid kuna tervisekriisist tekkinud langus oli teistest valdkondadest tunduvalt suurem, on pakutavaid ametikohti turismivaldkonnas endiselt umbes 50% vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Johannes Mihkelsoni Keskuse Tallinna töötutele suunatus koolituse kohta leiab infot nende kodulehelt.

Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondadel võimalik toimetulekuraskustesse sattunud inimese vajadusest lähtuvalt abistada inimest nii toimetulekutoetuse kui sotsiaaltoetuse maksmisega, lisaks ka muude teenustega, nt sotsiaaleluaseme küsimustes, toiduabiga jne. Abi saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole. Infot linna poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta leiab Tallinna tööportaalist.

Tallinnas on töötute arv tõusnud

  • Kui maikuu lõpus oli Tallinna elanikest end töötuna registreerinud 16 549 inimest, siis juuni lõpuks oli registreeritud töötute arv tõusnud 17 110ni. Töötukassa kommunikatsioonijuhi Annika Koppeli sõnul on kriisi jooksul kõige rohkem töökohti kaotatud Tallinnas ja Harjumaal. 
  • Koppeli sõnul võib spekuleerida, et juurde on tulnud umbes samas suurusjärgus töötuid kui on varasemalt pikaajalisi töötuid olnud, kuid kuna kriisi ajal on ka päris palju inimesi tööle läinud – nii pikaajalisi, kui neid, kes alles kriisis töö kaotasid, siis on täpselt keeruline öelda kui paljud töötutest on pikaajalised ning kui palju on n-ö ajutisi töötuid. 
  • Suurem osa ehk 6890 Tallinnas registreeritud töötutest on 25-54 aastased naised, millele järgnevad samas vanusevahemikus mehed, keda on 5162.
  • Kõige vähem on Tallinnas töötuid 16-24a meeste seas(915)
  • 55+ vanuses meeste seas on töötuid 1320 ja naiste seas 1732.
Laadimine...Laadimine...