TÕUSEV TREND: Koolid turgutavad laste tervist hommikupudruga

"Kui vaid laste enda valida jätta, sööks paljud vist ainult makarone, mis paneb mõtlema, et osa perede toitumisharjumused on väga piiratud. Isegi levinud köögivilju ei tunta ära, lapsed küsivad kaalikat nähes, mis see on," rääkis Inglise kolledži peakokk Marina Kuusemets. Paljud koolid pakuvad hommikuputru ja laias valikus tervislikke lõunaid, et lapsed harjuks sööma regulaarselt ning ka muud kui vaid pastat ketšupiga, pitsat ja burgereid.

Pilt: Ilja Matusihis

TÕUSEV TREND: Koolid turgutavad laste tervist hommikupudruga

Juuli Nemvalts

"Kui vaid laste enda valida jätta, sööks paljud vist ainult makarone, mis paneb mõtlema, et osa perede toitumisharjumused on väga piiratud. Isegi levinud köögivilju ei tunta ära, lapsed küsivad kaalikat nähes, mis see on," rääkis Inglise kolledži peakokk Marina Kuusemets. Paljud koolid pakuvad hommikuputru ja laias valikus tervislikke lõunaid, et lapsed harjuks sööma regulaarselt ning ka muud kui vaid pastat ketšupiga, pitsat ja burgereid.

Osa koole on hakanud pakkuma lastele hommikuti enne tunde putru. Ikka selleks, et lapsed, kes ilma söömata kooli tulevad, ei peaks lõunasöögini tühja kõhtu kannatama. Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ütles, et nende koolis on puhvetis mõnekümne sendi eest hommikupuder täiesti saadaval.

Isegi täiskasvanud on hakanud hommikuputru rohkem hindama.

"Kui varem valmistas kool pea pooltele õpilastele putru, jäi väga palju sellest üle ja tuli minema visata," selgitas direktor. "Nüüd on aga kooli hommikusöök muutunud laste seas popimaks ja isegi täiskasvanud on hakanud hommikuputru rohkem hindama."

Koolis sööb hommikuputru 30-40 last, võib-olla veidi rohkemgi.

Kuustiku sõnul pole ta kuulnud, et mõni laps oleks pudruportsu hinna pärast söömata jäänud. "Pered, kus majanduslik olukord on halb, saavad taotleda toetust kas kooli sihtasutuselt või koolilt endalt," ütles ta. "Selge on muidugi, et lapsed ei tule ise ütlema, et neil kodus raha pole, aga statistikat vaadates neid peresid Eestis ikka jätkub."

Järveotsa gümnaasiumi direktori Siret Paasmäe sõnul ei jõua kõik õpilased hommikul enne kooli süüa ja seetõttu pakuvad nad koolis tasuta hommikusööki – õpilastel on valida pudru ja hommikuhelveste vahel.

Kõikidele koolidele on lapse pealt ette nähtud söögirahaks 1,34 eurot päevas ja sellega peab saama lapse tervislikult toidetud.

Hommikusöök vaid väike kulu

Hommikusöök võib niisiis sõltuvalt toitlustajast olla tasuta lisateenus või tasuline, koolipuhvetist pakutav toit. Tallinna haridusameti terviseedenduse vanemspetsialist Age Tamm selgitas, et kõik koolid hommikusööki ei paku, sest õpilastel puudub huvi või siis ei ole koolil ja toitlustajal soovi seda pakkuda. Mõned toitlustajad aga reklaamivad end tasuta hommikupudruga, et hanget võita, sest see pole suur kulu. "Nad on pannud selle oma pakkumisse kui lisateenuse," selgitas Tamm.

Inglise kolledžit toitlustava Sensum OÜ toitlustusjuht Anton Karavajev ütles, et ka neil sööb hommikuputru pidevalt sama arv õpilasi. Enamasti seetõttu, et hommikul ei jõuta kodus süüa või siis tullakse kohale kaugemalt. Putru pakutakse enne koolitundide algust.

Tervise arengu instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul on uuringud näidanud, et hommikusööki söövad õpilased on erksamad, tähelepanelikumad, aktiivsemad, energilisemad, loovamad ja parema keskendumisvõimega, mis omakorda mõjutab ka nende õpitulemusi. "Koolilastele on vajalik kolm põhitoidukorda päevas, lisaks üks-kaks oodet puu- ja juurviljade näol," selgitas ta. "Hommikusöök võiks anda neljandiku kuni kolmandiku kogu päevasest energiavajadusest. Hommikust ei pea sööma kohe pärast ärkamist, vaid nii tunni jooksul, kuid seda soovitatakse süüa igal juhul."

Pitsi selgitas, et öö jooksul on organismi varud ammendunud ja ära on kasutatud maksas olev glükoositagavara. Juhul kui inimene hommikul midagi ei söö ega saa juurde süsivesikuid, näiteks putrudes või võileibades oleva tärklise näol, peab organism hakkama tootma energiat oma varudest, mis asetab talle suure koormuse. "Hommikusöök on ka võimalus pakkuda lastele pudru peal puuvilju ja marju ning seeläbi suurendada kiudainete, osade vitamiinide ja mineraalainete saamist," lausus ekspert.

Pitsi sõnul jätavad õpilased sageli hommikusöögi vahele, sest magavad viimase minutini või siis ütlevad, et hommikuti ei ole isu. "Sellisel juhul oleks hea lahendus hommikupudru pakkumine koolis – õpilane tuleb kooli kümmekond minutit varem ning saab siiski süüa korraliku hommikusöögi," rääkis ta. "Kuna üheks paremaks hommikusöögivariandiks peetakse putrusid, siis jättes selle söömata, saadakse kogu päeva kokkuvõttes vähem vajalikke süsivesikuid, sh kiudaineid, samuti osasid mineraalaineid ning B-grupi vitamiine."

Pitsi lisas, et osa suuri koole teeb tavalise söögivahetunni väiksematele õpilastele väga vara, see aga seab vanemad valiku ette: kas viia laps hommikusööki söömata kooli ja ta sööb seal hernesupi "hommikusöögiks", või anda hommikul kodus korralik hommikusöök ning laps ei söö koolis koolilõunat, kuna selleks ajaks ei ole tal veel kõht tühjaks läinud.

Ka väike võileib hommikusöögiks on parem kui tühi kõht.

"Viimane omakorda päädib sellega, et koolipäeva lõpuks on lapsel kõht tühi ning tihti tõrjutakse nälga mõne vähemväärtuslikuma näksiga. Sellisel juhul võiks anda lapsele hommikusöögiharjumuse kujundamiseks kas või väike võileib, mitte saata ta päris tühja kõhuga kooli."

Inglise kolledži neljanda klassi tüdrukud teavad väga hästi, mis juhtub organismiga, kui hommikusöök vahel jätta. Enda sõnul söövad nad hommikul hea meelega putru. Eriti siis, kui päev kipub vara algama ja tunde tuleb rohkem. Nad teavad ka, mis on tervislik toitumine ja et tuleb puu- ja köögivilju süüa. Lapsed kinnitavad kui ühest suust, et enim on aidanud neil juurviljade söömisega harjuda see, kui vanemad näitavad neile kodus köögivilju ja on ka koos toitu valmistatud.

Kodune eeskuju loeb

Kolledži toitlustusjuht Karavajev kinnitas samuti, et kui laps on saanud kodust kaasa pudrusöömise harjumuse, sööb ta seda hea meelega ka koolis.

Tihti küsivad lapsed kaalikat nähes, et mis see on.

Sama kooli peakokk Marina Kuusemets lisas, et lastele on oluline selgitada, miks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit vajalik, ning tekitada pidevalt eri toite pakkudes harjumus mitmekesisemalt süüa. "Kui jätta valik laste endi teha, siis paljud sööksid vist ainult makarone. See omakorda paneb mõtlema, et osa perede toitumisharjumused on väga piiratud. Isegi levinud köögivilju ei tunta ära. Tihti küsivad lapsed kaalikat nähes, et mis see on."

Kui inimesel ei ole terviseprobleeme, võiks ta süüa toite kõigist viiest põhitoidugrupist: teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; kala-linnuliha-muna-liha; lisatavad toidurasvad ja pähklid-seemned. Oluline on söömise mitmekesisus – varieerida toite nii gruppide vahel kui ka sees, et tagada kõikide toitainete saamine. Kui inimene on haigusest või muust põhjusest lähtuvalt toitumist piiranud ning välistab mõne suurema toidugrupi, siis tuleks endale selgeks teha, millistest toitainetest jääb puudu, kas neid on võimalik saada, hakates tarbima mingeid teisi toiduaineid või rikastatud toite, või tuleks teatud toitainete saamiseks hakata juurde võtma toidulisandeid.

Välismaalased hämmingus

Pudru populaarsus laste seas sõltub Järveotsa gümnaasiumi direktori Paasmäe kinnitusel sellest, mida nad on harjunud kodus sööma. Hommikusööki sööb Järveotsas 30-40 õpilast.

Westholmi direktorile Kuustikule teeb muret, et laste toiduharjumused on muutunud. "Lapsed virisevad toidu üle," nentis ta. "Mulle tundub, et nende soov on süüa makarone, pitsat ja burgerit. Toitumisharjumustega tuleb tegeleda lisaks koolile ka kodudes."

Direktori arvates tuleb teha vahet, kas nurisemise taga on tõepoolest kehv toit või hoopis kellegi matkimine. Pealegi on koolilõuna tasuta. "Vahel on kurb vaadata, kui lapsed kujundavad oma toiduharjumusi klassi liidrite järgi. Kui üks teeb nägusid, et "supp on paha", teevad teised ka," rääkis Kuustik. "Kui meil käivad väliskülalised, on nad väga üllatunud, et sellise kvaliteediga tasuta toitu antakse. Arvan, et tasuta koolitoitu saab väga vähestes riikides."

Toiduvalik ja kvaliteet sõltub direktori kinnitusel ka selle valmistajast. "Meie oleme oma pakkujaga rahul, kuid tean koole, kes juba pikemat aega ei ole," selgitas Kuustik. "Koolitoit peab olema mitmekesine, aga samas tuleb peredelt nii suur surve vaid laste lemmiktoite pakkuda, et küsin vastu, et kas me peamegi pakkuma ainult makarone ja pitsat. Arvan, et kooli ülesanne pole toiduga meeldida. Oleme koolides sattunud sellisesse ajajärku nagu omaaegne menukokk Jamie Oliver, kui ta käis koolides propageerimas tasakaalustatud toitumist. Üks ei söö porgandit, teine brokolit, aga lapsed ei kasva kiirtoidu peal üles."

Kui hommikusööki kodus süüa ei jõua, tuleb seda pakkuda koolis


• Koolijuhid korraldavad koos toitlustusettevõttega õpilaste koolilõunaga varustamise ning vastavalt vajadusele pakuvad lisaks ka hommikusööki. Sõltuvalt sellest, kas koolide tervisenõukogu peab seda vajalikuks või mitte. Kui koolis on rohkem lapsi, kes tulevad hommikust söömata kooli, on mõistlik hommikuputru pakkuda. Söömata tulevad õpilased kooli näiteks seepärast, et nad ei jõua kodus süüa, osa lapsi saabub kaugemalt või pole nad harjunud kodus hommikusööki sööma.


• Tallinna 56 üldhariduskoolist 54 ehk 96% kasutab toitlustaja abi, vaid Kadaka põhikool ja Laagna lasteaed-põhikool toitlustavad õpilasi ise. Tallinna koolides on sel õppeaastal kokku 19 toitlustusteenuse osutajat.


• Linna haridusamet korraldab läbi aastate koolilõuna hindamiseks konkursse Sõbralik koolisöökla ja Tervislik koolipuhvet, või siis käiakse koolisööklates olukorraga tutvumas.

Laadimine...Laadimine...