Triin Sokk: miks peab alkoholist loobumist põhjendama, tarvitamist aga mitte?

Kui veini päritolumaades Vahemere ääres hoolivad lähedased inimesest ja käsivad tal alkoholiga piiri pidada, siis Eestis peetakse alkoholi tarvitamist inimese isiklikuks asjaks ning pigem valatakse talle juurde, kirjutab tervise arengu instituudi vanemspetsialist Triin Sokk.

Pilt: Scanpix

Triin Sokk: miks peab alkoholist loobumist põhjendama, tarvitamist aga mitte?

Triin Sokk, tervise arengu instituudi vanemspetsialist

Kui veini päritolumaades Vahemere ääres hoolivad lähedased inimesest ja käsivad tal alkoholiga piiri pidada, siis Eestis peetakse alkoholi tarvitamist inimese isiklikuks asjaks ning pigem valatakse talle juurde, kirjutab tervise arengu instituudi vanemspetsialist Triin Sokk.

Lastevanemate sooviks on kasvatada üles lapsed, kellest saavad vastutustundlikud ja elus hästi toime tulevad täiskasvanud. Alkoholi tarvitamine noores eas mõjutab aga otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Enamik lapsevanemaid ongi seda meelt, et lapsed ei tohiks alkoholi tarvitada, kuid mitte kõigil pole usku, et nad suudaksid seda vältida.

Lapsevanemate võimalused on suuremad, kui nad seda ise arvavad. Järgnevalt lükkame ümber levinuimad uskumused, mis takistavad lastevanematel selgeid piiranguid seada.

Üks, mida vanemad väidavad, on see, et "kui ma ise tarvitan alkoholi, oleks silmakirjalik seda lapsele keelata". Samas on alkohol lapsele ehk arenevale organismile oluliselt kahjulikum kui täiskasvanud inimesele. Eriti kahjustab alkoholi varajane tarvitamine aju arengut. Alkoholi tarvitamine mõjutab just seda aju osa, mis aitab säilitada kontrolli oma käitumise ja emotsioonide üle, sihipäraselt tegutseda ja eesmärke seada.

Alustades alkoholi tarvitamist varem kui 14-aastasena, on tõenäosus alkoholist sõltuvusse sattuda ligi 50% suurem kui neil, kes alustavad täisealisena. Vanemate käitumine on lastele oluliseks eeskujuks, kuid kui lastele selgitada, et täiskasvanutele ja lastele kehtivad erinevad reeglid, siis on nad valmis seda mõistma ja aktsepteerima.

Uuringud on näidanud, et piiride seadmine lastele toimib ka nendes peredes, kus vanemad tarvitavad alkoholi rohkem. Lapsele selgitamisel on abiks ka viitamine seadusele, mis keelab alkoholi tarvitamise alaealisele. On palju muidki tegevusi, mis on täiskasvanutele lubatud ja lastele mitte, näiteks autojuhtimine, valimistel osalemine, abiellumine, eluasemelaenu võtmine, kinnisvara ostmine jm.

Eesti ühiskond toetab alkoholi

Eesti ühiskond on alkoholi pruukimist toetav – alkoholi mittetarvitamist peab sageli põhjendama, aga tarvitamist mitte. Ometigi on pere roll noorte alkoholi tarvitamise ennetamisel tihti suurem kui vanemad ise arvavad. Lapsed õpivad olulisi norme ja väärtusi kõigepealt perelt, seejärel koolist ning alles siis sõpradelt. Osa laste puhul muutub vanemaks saades olulisemaks see, mida arvavad sõbrad, mitte vanemad, kuid kui lastega on varakult loodud hea ja toetav suhe, siis on vanemate arvamus läbi aja tähtsal kohal.

Vanemad saavad olla lapsele toeks olukordades, kus talle avaldatakse otsest või kaudset survet joomiseks, ja aidata läbi mõelda, kuidas sellistes olukordades käituda.

Levinud on usk keelatud vilja sündroomi. Nii väidavad vahel vanemad, et kui ma keelan oma lapsel juua, siis ta joob kindlasti salaja. Tihti on käepärast näited elust, kus rangest perest pärit laps teeb pere kontrolli alt vabanenuna just kõike seda, mis varem on olnud keelatud. Selles on küll oma tõetera, kuid võtmeküsimus on, kuidas piire seatakse. Kui seda tehakse autoritaarsel viisil, põhjendamata piiride vajalikkust ja eksimuste puhul karistades, on lapsel raske reegleid austada ja võib tekkida trots. Kui aga piirid kehtestatakse lapsele asja selgitades, temaga arutades ja rasketes olukordades toetades, siis peavad ka kokkulepped paremini. Isegi kui ei õnnestu lapse alkoholi tarvitamist täiesti vältida, on uuringud näidanud, et need lapsed, kellel on kodus alkoholi tarvitamisele seatud piirid, joovad vähem kui need, kellel vanemad lubavad alkoholi tarvitada.

Inimesed erinevad

Vahel võivad inimesed väita, et nad teavad inimesi, kes ka jõid teismelistena ja nad saavad oma eluga hästi hakkama. Selle peale võib kosta, et meil kõigil on alkoholiga seoses omad kogemused ja teame nii häid kui ka halbu lugusid. Alkohol ei mõju kõikidele inimestele samamoodi ja ei ole kindlat viisi ennustamaks, kellel võib alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkida probleeme. Alkoholiprobleemid on sageli varjatud ja võivad välja kujuneda pika aja jooksul.

Tänapäeva maailmas on noortele suuremad nõudmised kui 30 aastat tagasi, seetõttu on oluline, et alkohol noore inimese aju ja selle kaudu ka tema tulevikus hakkamasaamise potentsiaali ei kahjustaks.

Ka pole meie oludes sobiv põhjendus, et Vahemere maades juuakse juba väga noorelt ja seal ei ole alkoholiga probleeme. Vahemere maade kultuuri omapära on tugev kogukond, üksteise käekäigust hoolimine ja sekkumine. Liigsele alkoholitarvitamisele või lausa purjujoomisele vaadatakse sealgi viltu ning peol olles võib mitu inimest tulla sulle ütlema, et jooksid vahepeal vett või et peaksid koju minema, kuna oled liigselt alkoholi tarvitanud.

Purjujäämine ei ole seal omaette eesmärk ja sellesse suhtutakse taunivalt, mistõttu õpivad lapsed varakult, et see ei ole sobiv. Eestis ja teistes Põhjamaades peetakse alkoholitarvitamist paraku inimese isiklikuks asjaks ja inimest joomast ei takistata, pigem valatakse juurde. Vahemere maadeski tarbitakse alkoholi üsna palju ja ka sealkandis on palju alkoholi tarvitamisega seotud haigusi, millest küll leheveergudel ei räägita.

Piirid olulised

Õigesti ei käitu ka vanemad, kes annavad ise lapsele kodus alkoholi proovida lootuses, et nii ei tee ta seda salaja koos sõpradega Uuringud näitavad, et need lapsed, kellel kodus lubatakse alkoholi tarvitada, teevad seda rohkem ka mujal. Lapsele ei tohiks alkoholi pakkuda ka mingite tähtsündmuste puhul. See loob seose, et just alkohol muudab tähtpäeva eriliseks.

Muutes alkoholi "eriliseks" tooteks, tekitame lapses selle järele isu – samamoodi nagu laps tahaks panna selga ilusaid rõivaid või mängida eriliste mänguasjadega. Sel põhjusel on parem vältida ka lastele alkoholi imiteerivaid jooke, nagu lastešampus. Et alkohol ei varjutaks sündmuse olemust, leia parem vahvaid viise, kuidas muuta tähtpäevad nii laste kui ka täiskasvanute jaoks eriliseks ilma alkoholita.

Lootusel, et lapsele kibedat alkoholi maitsta andes ta seda enam ei taha, pole samuti alust. Alkoholi eripära on, et see lõõgastab maitsest hoolimata ja see "sumin" võib vanusest hoolimata meeldiv olla. Eestis tehtud uuringud näitavad, et keskmiselt 12-13 aasta vanuselt hakkavad noored alkoholiga katsetama. Suure tõenäosusega proovib laps sõpradega mõnda jooki, mis on rohkem tema maitse järgi, ning see, kas talle maitseb või mitte, sõltub ka tema sõprade hinnangust. Lapsele ise alkoholi kas või natuke maitsmiseks pakkumine annab lapsele vale signaali. Lapsel on raske aru saada, miks mõnikord siiski natuke alkoholi juua võib. See kahandab kokkulepete tõsiseltvõetavust lapse jaoks.

Meie laste ümber, nende klassis, tänaval, linnaosas, trennis on lapsi, kes juba alkoholi tarvitavad ja oma käitumisega ka teisi  mõjutavad. Seepärast ongi oluline kodus ja koolis nendest teemadest rääkida, suhelda nii õpetajate kui ka teiste lastevanematega ning endale kindlaks jäädes seada lapsele kindlad piirid.

Laadimine...Laadimine...