Tulevane suurhaigla hoidub haiget ühest paigast teise jooksutamast

Tulevase suurhaigla hoone arvestab inimeste väiksemaks jooksutamiseks protseduuride järjekorda ning sinna võivad tulla ka patsientide hotellid ja ruumid teadustööks.

Tulevane suurhaigla hoidub haiget ühest paigast teise jooksutamast (4)

Kairi Ervald

Tulevase suurhaigla hoone arvestab inimeste väiksemaks jooksutamiseks protseduuride järjekorda ning sinna võivad tulla ka patsientide hotellid ja ruumid teadustööks.

21. maist 5. juunini paneb linn tutvumiseks välja tulevase Tallinna haigla eskiisplaani, millelt saab juba aimu, kuidas hakkavad selle hooned ja ruumid paiknema.


Haigla projektijuhi Sven Kruubi sõnul on patsientidele peamine, et nad ei pea enam mööda eri paiku kulgema.


Pikk sisetänav


"Kõike polikliinikust kuni operatsiooni ja statsionaarse ravini, aga ka näiteks uuringuid, analüüside vastuseid jm hakkab saama ühest kohast," rääkis Kruup. "Patsientidele ja arstidele tähendab see väiksemat vaeva ja ajakulu. Enam ei sõltu ravi sellest, kas see ainus ja õige spetsialist on valves ja haiglas, vaid teatud arv spetsialiste töötab ühes kohas selleks, et pakkuda paremat ravi. Tuleb arvestada, et ei ole olemas universaalset arsti, kes suudaks ravida patsienti ajudest kuni varbaküünteni. Iga valdkond nõuab eraldi tähelepanu ja sisaldab endas palju infot. Koos töötades on ka erialaspetsialistidel võimalus palju üksteiselt õppida ja andeid erialases mõttes maksimumini viia."


Et patsientide, nende külastajate ja arstide-õdede liikumist ja orienteerumist suures haiglas hõlpsamaks muuta, projekteeriti haiglasse pikk sisetänav. "Tegemist on väga suure haiglaga, mis on pea 300 m pikk ja kaheksa korrusega," selgitas haiglaruume projekteeriv arhitekti Agu Külm. "Kogu majas liikumine peab olema ka patsiendile arusaadav ja loogiline, nii et keegi sinna ära ei eksiks. Maja peab hõlmama palju funktsioone, nagu suur polikliinik, operatsioonisaalid, kiirgusravi ja sünnitusosakond. Peame arvestama, et eri protseduure tehakse teatud järjekorras ja inimest ei tohiks liigselt maja mööda jooksutada. Haiglas saab ka ratastooliga igale poole liikuma."


Haigla ruumide asetuse ja plaani paika panemisega on Kruup tegelenud viimased pool aastat pea iga päev. 144 600 m2  pinda on tema sõnul vägagi muljetavaldav. "Kui haigla projekt õnnestuks ära teha, oleks järgmiseks 50 aastaks hooletu," selgitas Kruup. "Uude haiglasse tulevad kõik tehnilised võimalused, et pakkuda patsiendile parimat ravi. Täpsemaid teenuseid peaks kindlasti arstidelt küsima, aga tehniliselt ei saa küll mingeid takistusi olema."


Arhitektibüroo ConArte OÜ juhataja Tiina Vilbergi sõnul tuleb planeeritavale alale lisaks haiglale ka tervisekeskus koos perearstikeskusega, ning ilmselt veel mitmed haiglat toetavad hooned, näiteks residentide või patsientide hotellid.
Kruubi sõnul on haiglalinnakud maailmas tavapärane nähtus. Lisaks haiglale endale asuvad seal muud ehitised, näiteks kaugemalt tulnud patsientide hotellid või hooned teadustöö tegemiseks.


Vähemaga palju rohkem


Uus haigla on oluline ka seetõttu, et Eesti ühiskond vananeb aastaks 2040 tunduvalt, mis omakorda tähendab, et abivajajate hulk kasvab. Samas jääb töötegijaid vähemaks. "Ainuke lahendus oleks see, kui suudaks kontsentreerida teenust nii, et saab anda vähemate spetsialistidega suuremale hulgale abi," selgitas Kruup. "Kui seda ei suudeta, jäävad inimesed lihtalt hätta ega saa abi."
Tänapäeva ühiskonna ootus meditsiinile on Kruubi sõnul see, et inimene saaks tänu elukvaliteedi parandamisele võimalikult kaua iseseisvalt hakkama. "Hea ja hästi toimiv haigla moodustab suurepärase koosluse," tõdes ta. "Ka asjade tegemata jätmine on tegelikult tegevus, ja kui me suurtes ja keerulistes valdkondades jätame otsused tegemata, kukuvad need ühiskonnale pähe."
Tulevase suurhaigla ehitust puudutav avalik arutelu on kavandatud 5. juunile.

 

 

 

ABILINNAPEA TÕNIS MÖLDER: Linn pakub tasemel arstiabi ka Tallinna haigla valmimiseni

 

"Sel aastal algab nii Magdaleena tervisekeskuse kui ka Kopli tervisekeskuse projekteerimine," ütles abilinnapea Tõnis Mölder. "Soovime luua nüüdisaegsed tervisekeskused igasse linnaossa."


"Tallinna haigla projekt on suur. See loob tulevikus täiesti uue arstiabi kvaliteedi ning parandab selle kättesaadavust terves Põhja-Eestis," selgitas Mölder (pildil). "Samas peame ka selle valmimiseni pakkuma kvaliteetset arstiabi. Tallinna keskhaiglad panustavad Eesti tervishoiusüsteemi arengusse igal aastal olulisel määral. Ida-Tallinna keskhaigla investeerib tänavu ligi 8,6 miljonit eurot ja Lääne-Tallinna keskhaigla 4,8 miljonit eurot. Sel aastal algab nii Magdaleena tervisekeskuse kui ka Kopli tervisekeskuse projekteerimine."


Möldri hinnangul on praegu loodud tervisekeskused väga hästi tööle hakanud. "Linna eesmärk on rajada igasse linnaossa nüüdisaegsed tervisekeskused, kus tänu pere- ja eriarstide tihedale koostööle saavad patsiendid parimat abi," rääkis ta. "Olen üsna kindel, et kui me suudame jätkata sama tõhusalt arstiabi kättesaadavuse parandamist, siis võime jõuda rajada ka Lasnamäe tervisekeskuse enne Tallinna haiglat. Lasnamäel asub küll ka praegu tervisemaja, kuid linnaosa on suur ja elanikke palju, mistõttu on linna toel ehitatav tervisekeskus seal väga vajalik.
Kindlasti peab ka riik panema haigla rajamisel õla alla ning meid aitama."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...