TULEVIKULINN: Rakendus juhatab turisti teda huvitavasse paika ning majad hakkavad suhtlema

Ametnikud võiksid viia linna probleemid tudengitele ja õppejõududele lahendada. Nii aitaks spetsiaalsed andurid elumajades küttele kuluvat raha kokku hoida, tänavatel aga õhu puhtuse kohta andmeid koguda ja liiklusvoogusid suunata, selgus hiljutisel linna ja TalTechi ühiskonverentsil "Kuidas Tallinn saab kõige ägedamaks targaks linnaks kogu maailmas?".

Pilt: Albert Truuväärt

TULEVIKULINN: Rakendus juhatab turisti teda huvitavasse paika ning majad hakkavad suhtlema

Oliver Õunmaa

Ametnikud võiksid viia linna probleemid tudengitele ja õppejõududele lahendada. Nii aitaks spetsiaalsed andurid elumajades küttele kuluvat raha kokku hoida, tänavatel aga õhu puhtuse kohta andmeid koguda ja liiklusvoogusid suunata, selgus hiljutisel linna ja TalTechi ühiskonverentsil "Kuidas Tallinn saab kõige ägedamaks targaks linnaks kogu maailmas?".

Uuendused peavad tegema linlaste elu lihtsamaks


Abilinnapea Aivar Riisalu


Linnas tuleb ellu viia uuendusi, millest elanikud lihtsasti aru saavad. Innovatsioon peab tegema kõikide linnas elavate inimeste elu lihtsamaks. Kui inimene saab uuendusest aru, võtab ta selle omaks ja toetab seda. Ja kui on kõigil tahe uuendust ellu viia, on omavalitsusel lihtsam sellele ka raha anda. Targa linna arendamist peavad vedama tasemel spetsialistid. Poliitilise juhi roll on see, et ta oma tarku alluvaid ei sega.

 

 

Tarkadele autodele pole vaja valgusfoore


Jaak Aaviksoo, tehnikaülikooli rektor


Meie huvi linnaga koostöö tegemiseks on arendada üliõpilaste teadmisi. Kui üliõpilased ja õppejõud teevad midagi praktilist, lahendavad mingeid päris elu probleeme, on sellest rohkem kasu  kui teoreetiliste uuringute tegemisest. Niisiis on koostööl loodetavasti vastastikku kasulikud ja ka maailma tasemel tulemused. Kindlasti võiksime lahendada liikluskorralduse muresid. Sellega on kimpus nii Tallinn kui ka paljud linnad maailmas. Autod võiksid olla nii targad ja üksteisega suhelda nii, et me teaksime, millal kuhu sõita ja pöörata, ilma et õnnetused juhtuksid ja peaks ummikus istuma. Praegu kuulub see küll ulme valdkonda, kuid kunagi poleks sel juhul vaja ka valgusfoore. Tehnikaülikool on näiteks maailma juhtivamaid asutusi, kes teeb isesõitvaid busse. Selliseid arendajaid on maailmas kokku vaid kümmekond.


Targa linna lahendusi mõtleme välja koos soomlastega ning meil käib arendustegevuses teadmiste vahetamine ka New Yorgi linnaga. Eestil on võrreldes muu maailmaga rohkem teadmisi, kuidas kasutada elektroonilist isikutunnistust ja isikutuvastust. See lubab teha väga palju, mis mujal maailmas pole võimalik.

 

 

Nutikas rakendus teab ka, millal on turist väsinud


Johanna Rannula, linnamuuseumi näituste ja ürituste projektijuht


Andsime sisse taotluse projekti jaoks, mille raames turist laeb enda nutiseadmesse OpenMosaic rakenduse ja see pakub talle  isikustatud tuuri linnas. Rakendus arvestab tema huvisid, sest andmed nende kohta on juba salvestatud. Teenus arvestab ka, milline on kliima, kui palju on turiste mingis kohas jms. Mõnda huviväärsusesse jõudes kuvab rakendus talle infot selle paiga kohta. Rakendus registreerib ära, millised asjad inimest seal paigas kõige rohkem huvitasid, ja see soovitab info põhjal, kuhu ta võiks järgmisena minna. Näiteks muuseumisse. Muuseumis ja linnas on sensorid, millega teenus kogu aeg ühendub. Need saavad aru, kui inimene on väsinud, ja pakuvad talle nt mõne kohviku, kus puhata ja süüa. Rakendus arvestab ka kohalike elanike ja turismiorganisatsioonide vajadusi. 

 

 

Uued teenused saavad sündida huvilistele 24 tundi avatud töötubades


Erkki Karo, tehnikaülikooli teadus- ja tehnoloogiapoliitika kaasprofessor


Põlise tartlasena, kes on elanud ka mitmes maailma suurlinnas, ei võrdle ma enam kunagi Tallinna Tartuga. Ma võrdlen Tallinna Helsingi, Kopenhaageni, Pariisi ja Barcelonaga. Need linnad on innovatsioonikeskused, kus ülikoolid ja ettevõtted teevad koostööd. Pariisis võib valida, kas laenutad hommikul elektriratta, elektrimopeedi, tõukeratta või sõidad metrooga. Valiku tegemiseks piisab mobiiltelefonist. Helsingi tahab tuua tänavatele kõiki uusi tehnoloogiaid, et inimesed vähemalt mõtleksid nende vajalikkuse üle. Olgu need siis isesõitvad bussid või droonitaksod.


Barcelona on täis selliseid töötoa paiku, kus inimesed saavad millegi kallal nokitseda, midagi leiutada ja arendada välja mõne toote prototüüpe. Ning alustada siis mõnda startupi – siin saavadki teha ettevõtted ja ülikoolid koostööd, siin toimubki innovatsioon. Barcelona teeb ka ise ülikoolidega koostööd. Euroopas ongi paljude teadus- ja arendusprojektide eestvedajad linnad. Pariis ja Barcelona hangivad selleks Euroopa Liidu fondidest järjest rohkem raha.


Kindlasti võiks käia samasugune elu Tallinnas. Ülikoolis saab luua mingeid mooduleid, kus tudengid kohtuksid linnaametnikega. Ametnikud esitlevad linna probleeme, mida tudengid saavad siis lahendama hakata. Nii saaks tuua kokku eri alade tudengeid ilma bürokraatiata, lihtsalt õhinapõhiselt – kellele pakub huvi, tulge ja tehke. Kirjutada tuleks ka artikleid plaanitu ja tehtu kohta, et Tallinna initsiatiive laiale maailmale tutvustada. Nii tahavad ka välisettevõtted ja teadusasutused Tallinnaga koostööd teha.


Meie ambitsioon on luua ettevõtluskeskuse Mektory keldrisse tudengitele koosloome ruumid, mis oleks ühtlasi linna avalike teenuste loomise paigaks, kus kogukond saaks nendega tutvuda ja midagi uut luua. Ideaalis võiks see keskus tegutseda 24 h ja seal võiksid olla 3D printerid, lõikajad, värvimissüsteemid jms. Hiljuti loodi võrgustik, mis pani aluse selliste avatud laborite koostööle. Üle maailma on umbes 1700 sellist avatud laborit  ja nende võrgustiku sihtasutus luuakse Tallinna, sest siin on mugav e-residentsus. Nii saame allkirjastada oma nõukogu asju legaalselt ilma füüsiliselt kokku tulemata.


Meie eesmärk on kahe aasta jooksul käima lükata mitu innovatsiooniprojekti linnale.

 

 

Linnale vajalike uuenduste toimimist saaks katsetada spetsiaalses linnakus


Pirko Konsa, tehnikaülikooli lektor ja kauane Tallinna Teaduspark Tehnopoli juhatuse liige


Selleks, et me ei tegeleks vaid teoreetilise mõtlemisega, vaid katsetaks ka eri tarkade lahenduste sobivust päris elus, tuleks luua sobiv linnak. Seal saaks ka tooteid leiutada ja vaadata, milliste ärimudelitega leiutised tööle rakendada. Juba praegu on tehnikaülikool üks esimesi maailmas, kus on püsti 5G võrk, oleme tugevad eri sensorvõrkude arendamises. Samas on IT-lahendused paljudes valdkondades alles algelisel tasemel. Näiteks sotsiaalhoolekandes, liikluskorralduses oleks uute tehnoloogiate abil võimalik lahendada muresid, mis meie ees seisavad.


Kui räägime liikuvusest, siis meil on olemas palju tublisid alustavaid ettevõtteid, kel on huvi koos ülikooliga oma tooteid ja teenuseid edasi arendada. Sellised teenused ei saa toimida ilma omavalitsuseta. Tallinn on juba praegu väga tubli ja näidanud, et juhita sõiduk võib jõuda tänavale aastaga. Lähiajal jõuab esimene suurem testsõiduk ka tänavale.  Järjest enam on meil andmeid eri sensoritelt, mida me võiksime targalt ära kasutada. Näiteks võiksid aidata sensorid targalt pügivedamist korraldada.


Tänapäeval võib panna ka majad omavahel ja maailmaga suhtlema, kuid me ei kasuta neid võimalusi. Me võime panna maja seintesse sensorid, mis vastavalt ilmale majas sees nt temperatuuri, ventilatsiooni ja õhuniiskust teguleerivad. Sensorid saavad ka jälgida maja seisukorda ning suhelda seda ehitanud firmaga.

 

 

Tehnikaülikooli tuleb luua tulevikulinna pofessuur


Professor Jarek Kurnitski, tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor


Tulevik on linnades. Väljakutseid meil jätkub, olgu need siis ummikud või tossavad korstnad.  


Hea oleks luua tulevikulinna professuur, mille juht oleks õige inimene linna innovatsioone juhtima ja koordineerima. Linn ise on nõus osalema selles professuuris nelja ametiga, mis on tugev panus. Sellele professuurile rahastuse leidmiseks on juba peaaegu aasta tõsist tööd tehtud. 

 

 

Parkimise hind võiks sõltuda liiklustihedusest


Jürgo Preden, tarkade sensoritega tegeleva Thinnect OÜ juht


Me paneme projekti raames 900 sensorit Tallinna kesklinna ja sinna viivatele magistraalidele. Need jälgivad keskkonda, õhu puhtust, osakeste lendumist, temperatuuri, õhuniiskust, müra, liiklust, liikumist ja sündmusi. Meie teada on tegemist ühe suurima targa linna projektiga maailmas, ei tea, et sellise võimekusega sensoreid oleks kuhugi pandud. Sama tehnoloogia, mis kaitseb Eesti idapiiri ja veel 25 riigi piire, tuleb nüüd ka linnatänavatele. Soovime projektiga arendada kommunikatsioonitehnoloogiat. Tark linn on selle kaasnähe, mida saame luua selle andmete baasil. Oleme oma tehnoloogiat kasutanud targas valgustuses Euroopas ja USA-s. Sensorite paigaldamine Tallinna on juba viimases faasis.


Sensorite kogutud andmed on projekti vältel vabalt kasutatavad. Andmeid kasutavad tehnikaülikool, linn ja loodetavasti ka ettevõtted, kes saavad luua uusi lahendusi. Nende sensorite abil saaks nt uurida, mis kell on linna eri paikades õhusaaste kõige suurem ning kus on õhk puhtam, et saaks teha hommikujooksu. Saame uurida, kas müra vähendamise meetmed töötavad. Linn saab ka jälgida, kus ja millal on liiklusvoog kõige tihedam,  ning planeerida liiklust. Samuti mis teid mööda oleks kõige targem liikuda sadamasse.
Linn võiks kaaluda parkimise ja teemaksu hinna seadmist sõltuvalt liiklustihedusest. See tooks linnale lisaraha.

Laadimine...Laadimine...