Üha enam jõukaid eelistab ühistransporti

"Elame väga luksuslikus riigis, kus julgeme lapsi üksi kooliteele saata. Meil on, mida hoida!" lausus maanteeameti linnaliikuvuse ekspert Mari Jüssi möödunud nädalal transporditeemalisel hommikuseminaril.

Pilt: Scanpix

Üha enam jõukaid eelistab ühistransporti

Vesta Reest

"Elame väga luksuslikus riigis, kus julgeme lapsi üksi kooliteele saata. Meil on, mida hoida!" lausus maanteeameti linnaliikuvuse ekspert Mari Jüssi möödunud nädalal transporditeemalisel hommikuseminaril.

Jüssi sõnul sõidetakse Harjumaal peamiselt autoga tööle juba aastast 2005, jalgrattaga liikumine on püsinud suhteliselt stabiilne. "Elanike ostujõud kasvab, kaks kõrgemat palgasaajate gruppi on Harjumaal peamised autokasutajad, samas ka madalapalgalised autostuvad väga kiiresti," rääkis Jüssi. "Kui palk juba võimaldab, siis ostetakse auto."

Jüssi tutvustas uuringut, millest selgus huvitav paradoks – aastatel 2017-2018 on kõrgemapalgalised, kel võimalik elukohta valida, hakanud rohkem ühistransporti kasutama. Samas sõidavad tööle sageli peatuste lähedal elavad keskmisest madalama palgalised töötajad tööle järjest rohkem isikliku autoga. Harjumaal on Jüssi sõnul tekkimas trend, et inimesed kolivad piirkondadesse, kus on hea ühistranspordiühendus. "Koolilastele ja eakatele, kelle seas on vähe autoomanikke, on väga oluline, probleemideta liikumine," mainis ta.

Raha- ja ruumikulu

Pool Tallinna ja Harjumaa lastest käib koolis tegelikult ühistranspordiga, mis on eksperdi sõnul hea näitaja. "Elame väga luksuslikus riigis, kus julgeme lapsi üksi kooliteele saata," ütles Jüssi. "Sama võib öelda ka Soome ja Jaapani kohta. Meil on, mida hoida!"

Helsingi on jäänud samasse seisu, kus Tallinn oli 2004. aastal, et pooltel leibkondadel polegi autot. "Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas on endiselt vähem autoga leibkondi, kuid 2-autot peres leibkonnamudel näitab juba tõsist autost sõltuvust," ütles  Jüssi.

Linnaliikuvuse arengukava 2035 projektijuht Pirko Konsa nentis,  et auto omamine on ühiskonnale äärmiselt kulukas. Paljudele peredele on see sunnitud kulu, aga tegemist pole ainult raha-, vaid ka ruumikuluga. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas otsitakse inimestele alternatiivseid liikumisviise. "Inimesed on autodega linnas ühel ja samal kellaajal. Lähtudes läbitavatest kilomeetritest, kulutavad inimesed ja ettevõtted Tallinnas ja Harjumaal 1,4 miljardit eurot aastas, see on puhtalt otsekulu, siin ei ole arvestatud taristu- ega kahjulikke keskkonna- ja tervisekulusid," rääkis Konsa.

Tema sõnul ei saa kedagi süüdistada selles, et inimene endale   auto ostab, väga paljudel juhtudel on see mõistlik otsus. "Mõttekoht on pigem see, miks rongireisijate arv on pärast kiirete rongide tulekut hüppeliselt kasvanud," ütles Konsa. "Rong on prioriteet, sest ta läbib linna kiirelt. Tramm läbib linna tegelikult kiirusega 10 km/h. Nii et peab inimestele pakkuma reaalset alternatiivi. Peame mõtlema, kuidas kujundada ruumi nii, et kasutada olemasolevaid võimalusi efektiivsemalt, et rohkem inimesi saaks ühistransporti kasutada."

Tihedamad elamu- ja kontoriarendused peavad tekkima juba olemasolevate rongipeatuste või ekspressbussiliinide lähedusse. "Helsingis mõeldakse ka samas suunas," kinnitas ta. "See on mõtlemise koht – kui taristu on olemas, peaks seda efektiivsemalt ära kasutama."

Rongidega saab liigutada palju inimesi korraga. Jüssi sõnul võiksid niisiis olla magusad arenduspiirkonnad kõik rongipeatused Tallinna sees, kui ka nt Kulli ja Lagedi jaamalähedus, mis asuvad 15 min rongisõidu kaugusel kesklinnast. "Rongid sõidavad seal mitte küll nii tihedalt kui Nõmmel, kuid siiski täpselt. Elurajoone pole mõtet rajada kohtadesse, kus tuleb kogu infrastruktuur nullist rajada. See on kulukas ja võtab aega."

Kolm stsenaariumit

Konsa kinnitusel võiks 25 000 regulaarset sõitjat ühistranspordi kasutajatele lisaks tulla. "Peame keskendume tööle sõitudele," lausus ta. "See on väga tähtis, sest seal on autode osakaal kõige suurem. 53% inimestest liigub tööle autoga. Proovime linnaruumi investeerida nii, et ühistranspordi võimalused paraneksid. Tallinnasse mujalt tulevad inimesed püüame suunata kasutama ühistransporti. Kui võtta üle Helsingi nägemus, peaks 45% inimestest saama tööle ühistranspordiga, 25% jalgsi või rattaga. See on see, mille järgi Helsingi oma linnaplaneerimist, ühistranspordi ja jalgrattateede investeeringuid suunab."

Nõudlus ühistranspordi järele kasvab, nagu ka inimeste hulk, kes võiksid tööle saada jalgsi või rattaga. Lahtisi küsimusi on Konsa sõnul palju: kui palju tuleb investeerida tänavatesse-teedesse,  ühistranspordivahenditesse? Kuidas saada hästi planeeritud linnaruum, kus on reeglid, mida kõik kasutajad aktsepteerivad ja millest ühtmoodi aru saavad?

Olulistes ühistranspordi sõlmpunktides tuleb parandada ümberistumise võimalusi. "Uued arendused, mida planeeritakse, tekiksid juba hea infrastruktuuri juurde," sõnas Konsa. "Mida rutem hakkame looma Harjumaa, Elroni ja Tallinna ühistranspordi ühist piletisüsteemi ja liinivõrku, seda parem see on."

Laadimine...Laadimine...