Üha rohkem eestlasi kolib Soomest kodumaale tagasi

2019. aastal korraldatud uuringu tulemuste kohaselt kavatseb 28% küsitletutest kodumaale tagasi pöörduda, 41% vastanutest ei ole veel midagi otsustanud ja 31% kavatseb jääda Soome.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Üha rohkem eestlasi kolib Soomest kodumaale tagasi (3)

Erki Varma

"Eelmisel aastal nägime esimest korda, et rohkem eestlasi pöördus Soomest tagasi Eestisse, kui sinna läks," rääkis akadeemik Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist. Kuna ränne toimub lainetena ja igale tõusule järgneb mõõn, siis võib Tammaru hinnangul tagasiränne kasvada veel mõned aastad.

Kõigis Balti riikides, kus pärast iseseisvumist on kõrge väljaränne olnud probleemiks, on rände Tammaru sõnul suund tänaseks muutnud või muutumas. Eestis toimus see mõned aastad tagasi, Leedus üsna hiljuti ja ka Lätil on see kohe ukse ees.

"Nii nagu Eesti rändes tervikuna, nii on ka Eesti Soome-suunalises rändes toimunud rändepööre ja üha enam välja rännanud eestlasi pöördub tagasi kodumaale," rääkis Tammaru. Samal ajal on toimunud ka rände rahunemine ja ümberasujaid riikide vahel on jäänud vähemaks.

"Kui vaadata rändearve läbi aastate, siis need muutused võivad olla üsna kiired ja järsud," nentis Tammaru. Ka Eesti-Soome rändegraafik näeb tema sõnul aastate lõikes välja nagu ameerika raudtee. "Kaks rändetippu on selgelt eristatavad. Esimene kohe pärast Eesti taasiseseisvumist ja teine pärast 2009. aasta majanduskriisi, kui Soome 2011. aastal oma turu võõrtööjõule avas."

Aga pärast rändetippu 2013. aastal on langus olnud väga kiire. Samal ajal on vaikselt kasvanud ränne Soomest Eesti suunas ja praeguseks on need kaks kõverat kohtunud ning toimunud on rändepööre.

Oluline muutus on Tammaru kinnitusel toimunud ka Soome rändavate eestlaste sihtkohtades. Üha rohkem Eestist Soome rändavaid inimesi valib oma elukohaks Helsingi ümbruse, kust on lihtsam kodumaaga ühendust pidada. Kui esimese väljarände laine ajal valis oma sihtkohaks Helsingi ümbruse Uusimaa piirkonna iga teine väljarändaja, siis nüüd paikneb sinna kolm neljandikku eestlastest.

Eestlased säilitavad ühenduse kodumaaga

"Kuna eestlased paiknevad nüüd üha rohkem Tallinnaga head ühendust omava Helsingi lähistel, siis on kasvanud ka piiriülene liikumine," selgitas Tammaru. 2019. aasta uuringu kohaselt käis pea kolmandik Soomes elavatest eestlastest pea iga kuu Eestis, neist 7,5% käis kodumaal iga nädal. Neid, kes käisid Eestis vähem kui korra aastas, oli aga kõigest 5,6%.

Tammaru rõhutas, et tegemist on püsivalt Soomes elavate eestlastega, kel on enamasti ka pere Soomes ja seetõttu ei ole Eestis käimise põhjuseks tavaliselt pere külastamine. "Külastatakse vanemaid ja sõpru, tihti on Eestisse jäänud kinnisvara. Põhjuseid Eestis käimiseks on erinevad, kuid need ei ole üldiselt seotud perega."

Üks kolmandik Soomes elavaid eestlasi kavatseb kunagi tagasi pöörduda. 2019. aastal korraldatud uuringu tulemuste kohaselt kavatseb 28% küsitletutest kodumaale tagasi pöörduda, 41% vastanutest ei ole veel midagi otsustanud ja 31% kavatseb jääda Soome. "Huvitav selle uuringu juures on, et kui me 10 aastat varem korraldasime sarnase uuringu, olid numbrid peaaegu täpselt samad," nentis Tammaru. "Samas oli 2009. aastal Eestis majandussurutis, samas kui 2019 oli buum."

Seega saab Tammaru hinnangul teha järelduse, et soov kodumaale tagasi pöörduda ei ole otseselt seotud majanduslike teguritega, samal ajal kui soov Eestist Soome kolida enamasti on. 59,9% neist eestlastest, kes soovisid Soome elama jääda, nimetasid põhjusena majanduslikku kindlustatust Soomes, 37,5% paremaid tööalaseid arenguvõimalusi ja 36,7% paremat sotsiaalset kindlustatust. 17,5% nentisid, et põhjust naasmiseks pole, kuna Eesti on lähedal ja seda saab sageli külastada.

Kodumaale tagasi pöörduda soovijate arv kasvab kiiresti koos vanusega. "Pärast seda, kui inimesed saavad 40, kasvab nende soov kodumaale tagasi pöörduda tuntavalt," rääkis Tammaru. Tema sõnul nägime eelmisel aastal esimest korda, et rohkem eestlasi pöördus Soomest tagasi Eestisse, kui sinna läks. Kuna ränne toimub lainetena ja igale tõusule järgneb mõõn, siis võib Tammaru hinnangul tagasiränne kasvada veel mõned aastad.

Piiriülene liikuvus on mõlemale poolele kasulik

Professor Jussi Jauhiainen Turu Ülikoolist nentis, et piiriülene liikuvus ei ole mingi uus asi, see on toimunud sajandeid ning on toonud mõlemale osapoolele kasu. "On oluline küsimus, kas meie ühendused on täna piisavad või peaks neid tõhustama," rääkis Jauhiainen.

Füüsiline ühendus Eesti ja Soome vahel toimub täna laevade ja lennukitega. Eelmisel sajandil oli inimestel veel võimalik Eesti ja Soome vahel edasi-tagasi liikuda talvel üle jää kelkude ja suuskadega. "Nüüd see enam kliimamuutuse tõttu võimalik ei ole ja kui keegi peaks minema, siis ta enam tagasi ei tule," nentis Jauhiainen.

Kui soovitakse olla püsivalt füüsiliselt ühendatud siis ei ole Jauhiaineni hinnangul Tallinna ja Helsingi vahelisele tunnelile alternatiivi. "Probleem on, et me vaatame liiga palju lähitulevikku. Me peaksime vaatama kaugemale ja mõtlema strateegiliselt – milleks meil seda tunnelit vaja on?"

Jauhiaineni sõnul töötab lisaks füüsilisele ka digitaalne ühendus, mitmed e-teenused töötavad ühtmoodi mõlemal pool Soome lahte. "Kas ka seda peaks tõhustama? 6G sidevõrgud on vähem kui 10 aasta pärast reaalsus," küsis ta.

Oluline küsimus on tema hinnangul, kuidas hoida innovatsiooni jaoks sobivat kognitiivset lähedust, kus ollakse ühtaegu piisavalt sarnased ja samas ka piisavalt erinevad. Soomes nähakse Jauhiaineni hinnangul eestlasi kui ammu kodust lahkunud vendi või onupoegi, kellega seovad mälestused, kuid kellega enam otseselt elu ei jagata. "Aga usaldus on säilinud ja see on innovatsiooni jaoks võtmetähtsusega."

Reedel toimus Põhja- ja Baltimaade on-line rändekonverents "Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas", mille korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool ja Eesti Siseministeerium koos paljude koostööpartneritega.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...