Üheksa-aastane abilinnapea: igas linnas võiks olla minusugune, kes lapsrattureid aitaks

Hollandis, kus leidub rohkem jalgrattaid kui inimesi, alles alustatakse tõelise jalgrattaprogrammiga: muuhulgas avati Utrechtis hiljuti maailma suurim velode parkla ning Amsterdamis on ametis 9-aastane lapsratturite abilinnapea.

Pilt: Scanpix

Üheksa-aastane abilinnapea: igas linnas võiks olla minusugune, kes lapsrattureid aitaks

Virkko Lepassalu

Hollandis, kus leidub rohkem jalgrattaid kui inimesi, alles alustatakse tõelise jalgrattaprogrammiga: muuhulgas avati Utrechtis hiljuti maailma suurim velode parkla ning Amsterdamis on ametis 9-aastane lapsratturite abilinnapea.

Kuigi Holland näib väga jalgrattasõbralikuna, sõidetakse seal riigi statistikaameti andmetel siiski 60% ulatuses tööle autodega ja vaid veerand läheb jalgrataste kirja. Lähemal ajal koondub veel umbes pool miljonit inimest olulisemate linnade ümbrusesse, mis omakorda tähendab, et kui nad kõik autosid kasutaksid, ummistuks liiklus möödapääsmatult. Seepärast investeerib riigi raudteeamet on jalgrataste teeninduspunktidesse ja parklatesse palavikuliselt kümneid miljoneid eurosid.

Utrechtis avati 19. augustil raudteejaama juures maailma suurim, 12 500 kohaga jalgrattaparkla. Linna kodulehelt https://www.utrecht.nl/city-of-utrecht/mobility/cycling/bicycle-parking/bicycle-parking-stationsplein/bicycle-parking-stationsplein-utrecht-largest-in-the-world/ selgub, et korrused on parkimismajas ära jagatud: rongile siirdujate jaoks üks, ümbruskaudsete asutuste-ettevõtete töötajatele teine jne. Kolmekorruselist klaas-betoonhoonet haldab Utrechti linnavalitsus kooostöös kohaliku raudteekompanii ja riigi raudteeametiga.

Jalgrattalaenutus ja –parkla igasse jaama

Saamaks aimu, kuidas selline maailmas seninägematu suurparkla toimima hakkab, ehitati seda kolmeastmelisena: esimene järk 6000 jalgrattale hakkas tööle juba 2017. a augustis. 24 tundi parkimist on parklas tasuta ning aastane kasutusvõimalus maksab tavajalgrattale 75 ja kaubaveosõidukile 150 eurot aastas. Loomulikult on samas hoones avatud ka teenindus. Utrechtis avati muide 1885. a ka Hollandi esimene ametlik jalgrattatee.  

"Kui te tahate, et inimesed tuleksid oma isiklikest autodest välja, peab neile ühistranspordi kasutamise võimalikult mugavaks muutma," vahendas Ühendkuningriigi väljaanne The Guardian https://www.theguardian.com/cities/2019/aug/19/dutch-take-cycling-to-a-new-level-with-worlds-biggest-bike-park  Hollandi infrastruktuuri ja veemajanduse aseministri Stientje van Veldhoveni sõnu. "See tähendab, et tuleb korraldada jalgrataste parkimine võimalikult rongijaamade ligidale – ilma, et sa peaksid tegelema pool tundi koha otsimisega."

Veel üks asjaolu, miks Holland on võtnud suuna jalgrataste surumisele parklatesse: eriti just suurte linnade südamed kipuvad kõikvõimaikest parkivatest velodest ummistuma ja pessimistlikumad kõnelevad linnapildi risustumisest. Jalgratturid ise on muidugi teisel arvamusel. Nii tervitab Hollandi Jalgratturite Liit (Fietsersbond) küll investeeringuid jalgrattataristusse, kuid teisalt hoiatab, et kombineerituna linnade võimude poliitikaga suruda parkivad jalgrattad linnapildist minema, võib see hoopis inimesi velodest eemale peletada.

"Siin on kasvamas määramatu, või hall ala, kui valitsus tahab ühest kohast vaatevälju puhastada, aga teisalt jalgrataste kasutamist suurendada," väitis jalgratturite liidu direktor Saskia Kluit. "Parkivad rattad lisavad linnapilti elu, ja kui te soovite, et ratturid poodidele käivet tooksid, siis on parem lasta neil peatuda seal, kus nad tahavad."

Tasub märkida, et Amsterdami südalinnas ei lubata tänaval jalgratast parkida. Politsei konfiskeerib reeglite rikkuja sõiduvahendi armutult.

Vaatab jalgrattateid lapse pilguga

Amsterdamis seikleb aga selle linna kaootiliste tipptundide ajal jalgrattaga ringi linnavalitsuse noorim ametnik: meie mõistes abilinnapea, 9-aastane Lotta Crok. Teda nimetatakse täpsemalt öeldes abilinnapeaks laste ja noorte jalgrataste alal. Lotta abistab omakorda kogu linna rattamajandusega tegelevat abilinnapead. Kuigi Lotta puhul on tegemist pigem auametiga, on talle siiski usaldatud konkreetne tööliin: kutsuda lapsi võimalikult tihti jalgrattaga sõitma. Samas on tema õlul ülesanne rääkida vanematele kolleegidele, millisena näeb linnaliiklust läbi enda silmade – muuhulgas, millised ohud väikest rattasõitjat Amsterdamis ähvardavad.

Amsterdami võimud arvavad muide, et nähes linna lapse pilgu läbi, näevad nad seda ühtlasi ka kui päris vanad inimesed. Teisisõnu, tajuvad, millised on nende jaoks takistused või ohukohad. Amsterdami linnapeaga on Lotta oma mõtteid arutanud ning muuhulgas pannud ette luua lastele jalgratta-õppesõidukeskus või park. "Praegu õpib igaüks tänaval ise, aga autodel on, teadagi, ju kogu aeg kiire," lisas Lotta elutargalt.

Lapsest jalgrattasõitja kolm põhiprobleemi sõnastas Lotta lihtsalt: "Autod, turistid ja rollerisõitjad. Autod võtavad liiga palju ruumi, turistid peatuvad järsult, sinu jaoks ootamatult, et ringi vahtida ning rollerid sõidavad sulle lihtsalt otsa."

Lotta määrati abilinnapeaks muide ränga võistluse tulemusena, mille käigus lapskandidaadid pidid esitama oma vaate linnast, mis suhtuks sõbralikult lastesse jalgrattal. Lotta idee oli muide kindlustada raudteejaamad lasteveoks sobilike jalgratastega: tandemitega, või siis sellistega mille pikendatud raamil on ees kastis istekohad kahele väiksemale lapsele.  Tema peres nimelt autot ei ole ning kaugemale sõidetakse rongiga, et siis kohapeal jaamas jalgrattad laenutada. Lotta kutsub muide üles teisigi linnu üles, et nad võtaksid ametisse lapsest jalgratta-abilinnapea.   

Amsterdamis elab praegu ümmarguselt 850 000 inimest. Jalgrattaid arvatakse olevat 881 000.

Laadimine...Laadimine...