Üheksa kuu jooksul hukkus Eesti teedel 47 inimest

Tänavu üheksa kuu jooksul juhtus Eestis 1099 liiklusõnnetust, milles hukkus 47 ja sai viga pea 1400 inimest - mullu hukkus samal perioodil liiklusõnnetustes 49 liiklejat ning meedikute abi vajas üle 1300 inimese.

Pilt: Scanpix

Üheksa kuu jooksul hukkus Eesti teedel 47 inimest

Tänavu üheksa kuu jooksul juhtus Eestis 1099 liiklusõnnetust, milles hukkus 47 ja sai viga pea 1400 inimest - mullu hukkus samal perioodil liiklusõnnetustes 49 liiklejat ning meedikute abi vajas üle 1300 inimese.

Palju raskeid liiklusõnnetusi põhjustavad juhtide tahtlik liiklusreeglite eiramine. „Kõige enam seavad liiklejad end ja teisi ohtu lubatud piirkiirust ületades, sõidukit joobes juhtides või siis, kui ei kasutata turvavarustust, mis võib õige kasutamise korral raskemad tagajärjed ära hoida,“ ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak, vahendas BNS.

Tema sõnul on suure osa õnnetuste taga liigne kiirus ja tõi välja, et politsei poolt avastatud kiiruseületamiste arv on mullusega võrreldes 1500 võrra tõusnud. „Maanteel tagab ohutuse liikleja, kes kiiruse mõistusega valib. Sirgel ja hea nähtavusega teelõik võib petlikult jätta mulje ohutusest, kuid tuleb meeles pidada, et isegi kogenud sõidukijuht ei saa vastu füüsikareeglitele ega jõua suurel kiirusel reageerida muutunud liiklusoludele või mõnele takistusele. Suurel kiirusel tehtud sõiduvead võivad tekitada olukorra, kus juht kaotab sõiduki üle kontrolli ja ei suuda sõiduviga enne õnnetuse toimumist korrigeerida," rääkis Tänak.

Tänavu üheksa kuuga on avastatud üle 36 000 kiiruseületamise, neist pea kolmandik Tallinnas. Tänak märkis, et linnade suurem liiklustihedus nõuab sõidukijuhtidelt ja kergliiklejatele erilist tähelepanu. „Linnas on väikseimgi kiiruseületus ohtlik ning tihti ei tajuta, millised tagajärjed võib tuua lubatust 10 km/h suurem liikumiskiirus. Loomulikult peavad ka jalakäijad ja teised kergliiklejad arvestama, et ootamatult vöötrajale astudes või sõites ei pruugi juhil olla võimalik sõidukit ohutult peatada,“ ütles Tänak.

Ta tuletas meelde, et kui sõiduki põrkab jalakäijaga kokku kiirusel 40 km/h, on jalakäijal võimalus kokkupõrkest elusalt pääseda 40, kokkupõrge kiirusel 60 km/h vähendab võimalust ellu jääda kaks korda.

Sel aastal on korrakaitsjad linnades peatanud ligi 17 000 raske jalaga roolikeerajat. Seda on eelmise aastaga võrreldes tuhande võrra rohkem ja tunamullusega võrreldes kolme tuhande võrra enam. „Kiiruseületajate kasv näitab, et juhid ei hooli asulas kehtivatest piirangutest ja seavad ohtu eelkõige kergliiklejaid,“ lausus Tänak.     

Kergliiklejad saavad enda teekonna teha ohutumaks, kui peetakse kinni liiklusreeglitest ja tehakse end nähtavaks. „Käes on aeg, mil inimesed liiguvad kooli ja tööle enamjaolt pimedal ajal ning kuna keegi meist pimedas ei sära, peab igaüks enda ohutuse huvides helkuri enda külge kinnitama. Helkurit kipuvad unustama sõidukijuhid, kes lõpuks peavad sihtpunkti jõudmiseks ka kahte jalga kasutama,“ ütles Tänak.

Ta soovitab vanematel üle vaadata, kas võsukestel on helkur olemas ja üle käia turvalise liiklemise põhimõtted, sest helkur üksi ohutust ei taga. „Kui jalakäijad on ise hoolsad ja tähelepanelikud, siis väheneb oht õnnetusse sattuda oluliselt," lisas Tänak.

Liiklusõnnetustes sai selle aasta üheksa kuuga viga 246 jalakäijat, mis on mullusega võrreldes üheksa inimese võrra vähem. Tänavu hukkus liikluses 14 jalakäijat.

Septembris kõrvaldati juhtimiselt üle 600 sõidukijuhi, kes olid alkoholi tarvitanuna rooli istunud. Terve aasta peale kõrvaldati liiklusest ligi 5600 alkoholi tarvitanud juhti. „Paraku ei saa rõõmusõnumeid jagada, kuna joobes juhtide arv on läbi aastate püsinud samal tasemel. Päevast päeva istuvad rooli inimesed, kelle tervislik seisund selleks sobiv pole. Need liiklejad ei anna aru, et nende reaktsioonikiirus ja ümbruse tajumine on aeglasem ning nad on liikluskeerises kõigile ohtlikud,“ sõnas Tänak.

Ta lisas, et tänavu on küll alkoholi tarvitanud juhid põhjustanud vähem liiklussurmasid, kuid seda turvalisemate autode ja juhuse tõttu, sest joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv püsib mullusega samal tasemel.

Joobes juhi süül on tänavu liiklusõnnetuses viga saanud 161 inimest ja hukkunud viis inimest. Eelmise aasta jooksul liiklusõnnetusi kokku vigastatute arv 168 ja hukkus 14 inimest.

Laadimine...Laadimine...