Uku Torjus: riiklik toimetulekupiir tõuseb väga aeglaselt

"Vaesuse objektiivseid põhjuseid on kohalikel omavalitsustel raske lahendada, küll on omavalitsuse võimuses aidata sellega, et vaesuses elavate inimeste olukord ei süveneks. Näiteks Tallinn on selleks loonud abipakette – sotsiaalseid töökohti, tööharjumuse taastamise võimaluse, töötute klubi. Samuti nõustamisteenuse ja peavarjuteenuse," sõnas Tallinna sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja Uku Torjus.

Pilt: Scanpix

Uku Torjus: riiklik toimetulekupiir tõuseb väga aeglaselt

"Vaesuse objektiivseid põhjuseid on kohalikel omavalitsustel raske lahendada, küll on omavalitsuse võimuses aidata sellega, et vaesuses elavate inimeste olukord ei süveneks. Näiteks Tallinn on selleks loonud abipakette – sotsiaalseid töökohti, tööharjumuse taastamise võimaluse, töötute klubi. Samuti nõustamisteenuse ja peavarjuteenuse," sõnas Tallinna sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja Uku Torjus.

"Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv Eestis ei valmista kellelegi rõõmu," sõnas Uku Torjus TTV saates Täna+.

Tema sõnul põhjustab vaesust sissetuleku puudumine, mis omakorda tekib tööpuudusest. Objektiivne põhjus on Eesti majanduse aeglane areng.

Probleemi lahendust näeb Torjus riigis ja omavalitsustes, kes peavad leidma võimalusi suhtelises vaesuses elavate inimeste aitamiseks. "Vaesuse objektiivseid põhjuseid on kohalikel omavalitsustel raske lahendada, küll on omavalitsuse võimuses aidata sellega, et vaesuses elavate inimeste olukord ei süveneks. Näiteks Tallinn on selleks loonud abipakette – sotsiaalseid töökohti, tööharjumuse taastamise võimaluse, töötute klubi. Samuti nõustamisteenuse ja peavarjuteenuse."

Toimetulekupiir ei tõusnud aastaid

Torjuse sõnul võimaldab riiklik sotsiaalpoliitika vaesuses elavaid inimesi aidata  toimetulekutoetuse maksmisega. Samas säilis toimetulekupiir aastaid, tõustes alles tänavu. "Selle summa juures püsib endiselt kahtlus, kas see on ikkagi piisav," märkis Torjus.

Kriitilisim grupp vaesusesse langejaid on Torjuse hinnagul töötud, nende hulgas pikaajalised töötud. Ka need, kel haridustee katkenud või omandatu jäänud madalale tasemele

Statistikaameti andmeil elas Eestis 2103. aastal absoluutses vaesuses 104 700, suhtelises vaesuses 288 600 inimest. Vaesuses elavate inimeste arv on kolm aastat järjest ainult kasvanud. 2013. aastal elas Eestis suhtelises vaesus inimesi ligi 42 000 enam, kui kolm aastat varem. Ka töötu seas on nii absoluutne kui suhteline vaesus kõrgel tasemel. Suhtelises vaesuses elava inimese netosissetulek kuus oli 358 eurot, absoluutses vaesuse elaval 205 eurot. Kahe aastaga on suhtelises vaesuses elavaid inimesi lisandunud ligi 56 000.

Laadimine...Laadimine...