Üle 300-aastane pärn tõi Tallinnale auväärse Euroopa puupealinna tiitli

Tallinn pälvis Euroopa puupealinna tiitli, sest žüriile avaldasid muljet Niguliste kiriku juures kasvav 1680. aastal istutatud pärn, parimad arboristid ning kohustus mahasaetud puude asemele uued istutada. 

Pilt: Dmitri Povilaitis

Üle 300-aastane pärn tõi Tallinnale auväärse Euroopa puupealinna tiitli

Ivo Karlep

Tallinn pälvis Euroopa puupealinna tiitli, sest žüriile avaldasid muljet Niguliste kiriku juures kasvav 1680. aastal istutatud pärn, parimad arboristid ning kohustus mahasaetud puude asemele uued istutada. 

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu lootis, et tallinlased tunnevad uhkust välismaiste ekspertide suure tunnustuse üle.

"Seda, et meie pealinn on rohelusrohke ja me panustame palju rohealade hooldusele, teame me niigi, kuid on märkimisväärne, et seda tunnustavad ka oma ala spetsialistid tervest Euroopast. Nii kasvab ka veendumus, et meil on olemas kõik eeldused saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks pealinnaks," ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

Puupealinna tiitli andis Tallinnale Euroopa puuhoolduse nõukogu. "See arvestas oma otsuse tegemisel, et Tallinnas  väärtustatakse puude rolli linnakeskkonnas ja meie ajaloos," rääkis Sarapuu. "Tallinn paneb rõhku, et inimesed teaksid, kui tähtsad on puud linna kopsudena. Lisaks kasutavad meie väljaõppinud arboristid Tallinna puude eest hoolitsemisel ja nende kujundamisel  tänapäevaseid  hooldusvõtteid, seda on ka mujal märgatud."

Tallinna vanim puu

Eraldi tõstsid Euroopa arboristid esile vana pärna Niguliste kiriku juures, mille on 1680. Aastal istutanud tolleaegne pastor. Tema nime järgi kutsutakse tänapäeval seda puud Kelchi pärnaks. Tegu on tegelikult Tallinna vanima puuga, mida võib ühtlasi pidada ka meie puuajaloo kõige väärikamaks esindajaks.

"Selle puu peal on silmaga näha ka terve meie puuhoolduse ajalugu," rääkis linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. "See puu on plombeeritud ja eelmise aasta lõpul teostati taas kord uut tüüpi hoolduslõikus, mida kasutatakse eriti väärikate ja vanade puude puhul, et mitte teha sirget lõiget, nagu tegi üks mees oma koduakna merevaate jaoks Kakumäel."

Juuni keskel toimub Tallinnas Euroopa Puuhooldusnõukogu üldkoosolek. Selleks ajaks loodetakse kaitsealune Kelchi pärn ümbritseda kauni sepispiirdega, mis jätaks vana ja väärika puu ümber 14-meetrise läbimõõduga kaisteala.  

Padi aitab kasvada

Tallinn on üheksas linn, kes Puupealinna tiitli saab. "Minu veendumuse kohaselt saime tiitli ka seepärast, et linnas kehtivad määrused, mis puid kaitsevad ja kohustavad maha saetavate puude asemele uusi  istutama," kommenteeris sündmust Kupper.

"Kui puud pole näiteks ehitusplatsil käigus võimalik säilitada, siis tuleb nn kolmanda ja neljanda klassi puude maha võtmisel istutada lähedusse uued puud. Kui puud samale platsile ei mahu, siis tuleb istutada need avalikule alale. Tallinna puhul on oluline veel see, et avalikes kohtades üldse puid istutatakse ja antakse neile erilise istutuspadja abil võimalus ka kasvada suureks. Me teame, et lihtsalt asfaldi sees puu ikka väga hästi kasvada ei taha, seepärast luuaksegi puude juurestiku ümber soodne kasvupinnas. Väga suur asi on seegi, et puude istutamise kohta on olemas projekte ja detailplaneeringuid ning nüüd on alustatud puude väärtusklassi väljaselgitamist. Kui puu on esimeses väärtusklassis, siis peab teda detailplaneeringutes alati säilitama. Kergekäeliselt ei võeta maha aga ühtegi puud."

Puude väärtusklass määratakse enne detailplaneeringute või projektide koostamist, et nt hoone asukoha, teede trasside valikul säilitada võimalikult palju väärtuslikke puid.

Tasemel hooldajad

Tallinna puudehooldajad arvestavad, et puu juured ja võra peavad olema tasakaalus. "Kui me teeme sellise vea, et ühelt poolt lõikame mingeid oksi väga palju ära, siis läheb puuvõra tasakaalust välja," selgitas Kupper. "Puu esimesed 20 aastat on hooldamiseks väga olulised. Tavaliselt mõeldakse nii, et istutame puu maha ja kui ta suureks kasvab, siis hooldame. See on väga vale seisukoht, sest puud võivad hooldamata minna tasakaalust välja. Õigel ajal tegemata jäänud hoolduslõikust ei saa tihti enam parandada nii, et puu tervislik seisund sellest ei kannataks," selgitas Kipper.

Näiteks võivad kasvada topeltladvad, mis hiljem vajuvad laiali ning siis on juba hilja midagi parandada ja seepärast tuleb juba esimese 20 aasta jooksul pöörata suurt tähelepanu puu võra kujunemisele. "Puid tuleb tuleb ikka pidevalt hooldada, lõigata korrastada," rõhutas Kupper ja nentis, et meil lähevad asjad sellega iga aastaga paremaks.

"Tallinn on ikkagi vana linn," ütles maastikuarhitekt. "Meil on palju vanu ja väärtuslikke puid. 52 puud on linnas looduskaitse all. Me väärtustame ja nüüd ka inventeerime oma puid. See kõik ongi andnud põhjuse Tallinnale puupealinna tiitel anda. Sel aastal, kui me seda tiitlit kanname, püüame me veelgi rohkem tähelepanu tõmmata kõigele puudega seonduvale."

Jutusta oma puu lugu

Puupealinna aasta tegemistest peaks Kristiina Kipperi arvates esile tõstma puudest jutustavate huvitavate lugude kogumist. "Me jõudsime isekeskis arutades väga sarnase mõtteni nagu puupealinna tiitli kandmise ajal Turu linnas, kus paluti inimestel saata oma armastatud puudest lugusid. Me tahame esmalt panna kaante vahele hea vanade puude spetsialisti Heldur Sanderi tähelepanekud vanadest puudest. Ta on mitmel korral üle vaadanud kõik Tallinna silmapaistvad vanad puud," rääkis Kupper.

"Aga paljudel meil on ju ka oma lemmikpuu, mille näiteks lapsed on lastekaitsepäeval istutanud ja kirjutanud puude auks isegi luuletused," selgitas Kupper, kelle meelest peaks kõiki neid lugusid jäädvustama. "Oleme mõelnud ka sellele, et puupealinna kodulehel peaks olema see võimalus, et inimesed ise annavad teada, nendele olulistest puudest. Kutsume üles inimesi oma armsate puude pilte ja lugusid teistega jagama!"

Laadimine...Laadimine...