ÜLIKOOLI LEKTOR: Mõni ülemus eeldabki, et alluv peab palgatõusuks temaga magama

"On teada juhtumeid, kus seksuaalne ahistamine on justkui osa kas siis tööle võtmisest või edutamisest, kannatanu peaks nagu taluma ahistamist selle nimel, et saada palgatõusu," ütleb Tartu Ülikooli sotsioloog Kadri Soo kelle sõnul aitab riigikogus vastu võetud uus ahistamisvastane seadus muuta ühiskonna suhtumist naistesse.

Pilt: Scanpix

ÜLIKOOLI LEKTOR: Mõni ülemus eeldabki, et alluv peab palgatõusuks temaga magama

Triin Oja

"On teada juhtumeid, kus seksuaalne ahistamine on justkui osa kas siis tööle võtmisest või edutamisest, kannatanu peaks nagu taluma ahistamist selle nimel, et saada palgatõusu," ütleb Tartu Ülikooli sotsioloog Kadri Soo kelle sõnul aitab riigikogus vastu võetud uus ahistamisvastane seadus muuta ühiskonna suhtumist naistesse.

"Seksuaalne ahistamine ei ole komplimendi tegemine, see ei ole enda lõbustamine, see ei ole nali, see on täiesti sobimatu käitumine," rõhutab riigikogu liige Liisa Oviir, kelle sõnul hakkavadki sellest seadusest pihta reaalsed muutused. "Minevikus oli ju ka lapsele peksa andmine normaalne kasvatusvahend, aga nüüd on suur osa ühiskonnast aru saanud, et vägivallal ei ole õigustust ja endast nõrgemaid ei lööda. Samas leidub ikka veel inimesi, kellele on vaja seda puust ette ja punaseks karistusseadustikku."

Karistusseadustiku muutmisega (385 SE) kuulutati seksuaalne ahistamine eraldi väärteoks, samuti kriminaliseeriti ahistav jälitamine, sundabielu ja seksi ost inimkaubanduse ohvrilt. "Sellega antakse ühiskonnale otsene signaal, et kehaline ahistamine ei ole tolereeritav ja reaalne kaitsevõimalus," ütleb Oviir.

Mis on ahistamine?

Eestis on enam kui iga teine naine (53%) mingil eluperioodil kannatanud seksuaalse ahistamise all. Sotsioloog Kadri Soo sõnul võib see väljenduda mitmel viisil.

"Seksuaalne ahistamine võib olla verbaalne – ülemus või kolleeg teeb kellegi kohta pidevalt solvavaid seksuaalse sisuga märkusi ja kommentaare," räägib Soo. "Saadab kirju või teeb mingeid žeste tema juuresolekul, mis tekitavad ebameeldiva tunde. Selline käitumine on tavaliselt korduv ja pidev. Ahistamine võib olla ka katsumine, mittesoovitud patsutamine, millele toimepanija ise ei reageeri, aga ei võta selle lõpetamiseks ka midagi ette."

Soo sõnul ei saada meil tihti aru, et seksuaalne ahistamine on ühiskonnas tõsine probleem. "Fakt on see, et teo toimepanija võibki mõelda, et see ongi nali, ta ei oska või ei taha aru saada, et tema käitumine haavab või solvab teist inimest. Sageli on selline suhtumine seotud seksistlike hoiakutega, stereotüüpsete soorollidega ja arusaamadega, et naised on seksuaalobjektid ja nende suhtes võibki niiviisi toimida."

Ülemus nõudis palgatõusu eest seksi

Samas ei ole seksuaalne ahistamine Soo hinnangul sugugi alati vaid teadmatusest põhjustatud: "Selline käitumine võib olla ka teadlik, ahistaja tahtlikult alandab ja solvab kedagi."

Soo viitab 2009. aastal tehtud uuringule, mille koostamisel ta osales ja mis käsitles nii pere- kui ka töövägivalda. "Seal tuli välja ka keerukamaid olukordi ja keerulisemaid seksuaalse ahistamise juhtumeid, kus seksuaalne ahistamine on justkui osa kas siis tööle võtmisest, edutamisest või tööalaste hüvede andmisest," räägib lektor. "Kannatanu peab justkui taluma ahistamist selle nimel, et ta saab kas palgatõusu või mingit boonust. Näiteks jutustasid kannatanud, et reeglina on ahistamine verbaalne, kuid võivad olla ka katsumised ja käperdamised. Ühe juhtumi puhul eeldas ülemus koguni, et alluv nõustub olema temaga vahekorras."

Soo sõnul on seksuaalne ahistamine tegelikult ka manipuleerimise vorm. "Ahistamise puhul on mõnikord politseil raske juhtumit tõendada, võib olla sõna sõna vastu. Kui pole tunnistajaid või sõnumeid, mis üksteisele saadetud, on tõendamine väga raske. Kõrvaltvaatajana võib aru saada küll, et ahistamine toimus, aga kohtule on vaja tõendeid."

Lohutamine ahistamiseks ei muutu

Kriitikud on proovinud jätta mulje, et eelnõu keelab igasuguse füüsilise kontakti, kas või kurvastava kaasinimese lohutamise. Oviiri sõnul ei pea see siiski paika. "Õlgade ümbert kinni võtmine võib olla eri olukordades väga erineva tunnetusega," nendib ta. "Kui teine inimene seda soovib, siis ei lähe ta seepeale kaebama. Eelnõu keelekasutuse kohaselt on seksuaalne ahistamine see, mis tekitab kas hirmutava või alandava õhkkonna. Näiteks tavasituatsioonis, kui kellelgi suri vanem ja sa lähed teda lohutama, ei saa ju tavaliselt öelda, nagu oleks see seksuaalne tegu või tekitaks hirmutava või alandava õhkkonna."

Väidetud on ka, et eelnõu muudab tagasihoidlikel eesti meestel endale partneri leidmise keeruliseks, kuna igal sammul peab kartma ahistamissüüdistust. Soo meelest on see hirm alusetu. "Ma arvan, et see on lihtsalt otsitud vabandus," mainib ta. "Tegelikult on ju nii, et kui üks või teine pool otsib endale partnerit, siis täiskasvanud inimestena saame aru, et teine pool peab olema sellega nõus. Tuleb inimesega rääkida ja tema käest küsida, kas ta soovib või mitte. Näiteks eeldab mees, et kui ta teeb naisele peol dringi välja, peaks naine justkui vaikimisi nõustuma sellega, et pärast ollakse vahekorras. Need on kõik sellised eelarvamuslikud suhtumised."

Mitte ainult vägistamine

Soo sõnul on uue eelnõu vastuvõtmisega tehtud samm õiges suunas. "Mõned inimesed mõtlevad, et "mida ma siis tegin, kui käisin ja katsusin, ma ju ei vägistanud teda". Aga seaduseelnõu annab sõnumi, et tegelikult see ei ole aktsepteeritav. Enamasti ei jõuagi seksuaalse ahistamise juhtumid politseini. Ning päris mitmed sellised tegevused ei kvalifitseeru paragrahvi alla, nii et inimesel pole politseilt abi loota. Mõnel juhul võib abi saada tööandja poole, töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördudes."

Oviiri meelest paneb mõtlema tõsiasi, et praegu pole meil kohtus ühtegi ahistamisjuhtumit, kuigi kõik uuringud näitavad, et kokkupuude selliste olukordadega on olnud paljudel inimestel. Seega oli seadust väga vaja.

 

Riigikogu keelas ka seksi ostu inimkaubanduse ohvritelt

Mees, kes läheb seksi ostma, peab alati arvestama riskiga, et prostituut võib olla inimkaubanduse ohver.

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega heaks valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (385 SE), mis on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega. Põhimuudatustena kriminaliseeritakse:

• ahistav jälitamine. "Kui keegi muutub kellelegi teisele kinnisideeks. Üksikult võttes ei ole need väga tõsised teod, aga kui keegi teeb seda pidevalt, siis on see väga selgelt elu häiriv, hirmutav. Koosseis tuleb läbi jätkumise ja kordumise," ütleb Oviir.

• tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine. "Minu teada pole meil tahtevastase abielu juhtumeid olnud," lausub Oviir. "Natuke teistsuguse kultuuritaustaga inimeste seas on see tavapärane, aga neid pole praegu siia väga palju sattunud. Nüüd on maailmas jälle üks suurem rahvasterändamine lahti ja seetõttu on vaja öelda, et Eestis ei ole selline käitumine aktsepteeritav."

• inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. "See muutus oli vajalik Istanbuli ehk naistevastase vägivalla konventsiooni ülevõtmiseks," selgitab Oviir, kelle sõnul peavad Eesti mehed prostituudi teenuseid kasutades arvestama riskiga ja teadvustama endale, et tegemist võib alati olla inimkaubanduse ohvriga.

• Samuti laiendatakse alaealiste vastu toime pandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Eelnõuga määrati seksuaalse ahistamise eest karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on karistuseks rahatrahv kuni 2000 eurot.

Laadimine...Laadimine...