UNO SILBERG: Uue majanduskriisi ennetamiseks peaks riik järjekindlalt turgude laiendamisega vaeva nägema

"Ei saa üle ega ümber sellest, et Eesti suurim lähiturg oli ja on läbi aegade olnud Venemaa, ütles majandusteadlane Uno Silberg. "Kes seda eitab, teeb suure vea." Eelmisel aastal langes Eesti eksport Venemaale 35%, mistõttu kaupade eksport kokku langes 11% ehk viie aasta tagusele tasemele.

Pilt: Scanpix

UNO SILBERG: Uue majanduskriisi ennetamiseks peaks riik järjekindlalt turgude laiendamisega vaeva nägema (1)

Kai Maran

"Ei saa üle ega ümber sellest, et Eesti suurim lähiturg oli ja on läbi aegade olnud Venemaa, ütles majandusteadlane Uno Silberg. "Kes seda eitab, teeb suure vea." Eelmisel aastal langes Eesti eksport Venemaale 35%, mistõttu kaupade eksport kokku langes 11% ehk viie aasta tagusele tasemele.

"Tasub meenutada Kondratjevi majandustsüklite teooriat, mille järgi igale majandustõusule järgneb paratamatult mõõnaperiood," rääkis majandusteadlane Uno Silberg, kelle sõnul tuleks riigil just praegu astuda otsustavaid samme uue majanduskriisi ennetamisel.

"Praegune majanduse põhiprobleem on, et Eesti vajab uusi turge ja nende otsimisega peaks riik järjekindlalt tegelema," sõnas Silberg. "Ei saa üle ega ümber sellest, et Eesti suurim lähiturg oli ja on läbi aegade olnud Venemaa. Kes seda eitab, teeb suure vea."

Loome lisaväärtust

Silbergi sõnul tuleks kasutada praegust seisakuaega ja kujundada ümber senine turgudele sisenemise taktika ja strateegia.

"Meie põhiline potentsiaal on ikkagi toit ja toidusaadused ning mets ja metsasaadused, millele tuleb anda lisandväärtus," sõnas Silberg. "Miks mitte lisaks meie maapõuerikkused uue pilguga uuesti üle vaadata. See kehtib ka kaugemate, näiteks Aasia turgude puhul."

Silbergi sõnul tasub Eestil eeskuju võtta näiteks Soomest, kes aastakümneid nii Venemaaga kui ka teiste riikidega nii idas kui läänes edukalt kaubelnud.

"Mitte ainult transiiti ei tule näha eduka Venemaaga suhtlemise näitena," sõnas Silberg. "Meie ekspordieelised on metsa- ja toidukaubad, mida tuleks eksportida tooraine asemel Eestis toodetud lisandväärtusega kaubana."

Eksport langes 5 aastat tagasi

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11 protsenti, kuid kaupade import kasvas 2 protsenti.

"Eesti eksportijad suutsid oma väljavedu paljudesse Euroopa riikidesse küll suurendada, kuid see ei kompenseerinud kaugeltki Venemaa-suunalist langust," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Äripäevale eelmise aasta 35%-list ekspordilangust Venemaale.

Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 825 miljoni euro väärtuses ning imporditi Eestisse 983 miljoni euro eest. Viimati oli kaupade eksport väiksem viis aastat tagasi 2011. aasta jaanuaris, teatas statistikaamet.

Jaanuaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid 20 protsendiga Rootsi, 16 protsendiga Soome ja 10 protsendiga Läti. Eksport vähenes enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi ja USA-sse, vastavalt 29 miljoni ja 17 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas jaanuaris ekspordist 69%. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga vähenes Eesti päritoluga kaupade eksport 12%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Rootsi (87%) ja Soome (78%) ning väikseim Venemaale (16%) eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mehaanilisi masinaid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Jaanuaris vähenes enim elektriseadmete, sealhulgas andmesideseadmete, ja mineraalsete toodete, sealhulgas mootorikütuste, väljavedu.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...