UUE LAHENDUSE OOTEL: Tallinn väärib ummikuvaba peatänavat

"Kui kavandatavast peatänavast ei saa läbi ühistranspordi ega autoga, siis istutakse mitte sealses kaunis kohvikus, vaid kusagil ummikus omaenda autos," võttis peatänava praeguse projekti fiasko lühidalt kokku Tallinna peamine liikluskorraldaja Talvo Rüütelmaa. 

Pilt: Scanpix

UUE LAHENDUSE OOTEL: Tallinn väärib ummikuvaba peatänavat

Virkko Lepassalu

"Kui kavandatavast peatänavast ei saa läbi ühistranspordi ega autoga, siis istutakse mitte sealses kaunis kohvikus, vaid kusagil ummikus omaenda autos," võttis peatänava praeguse projekti fiasko lühidalt kokku Tallinna peamine liikluskorraldaja Talvo Rüütelmaa. 

Tallinna liikluskorraldajad ütlevad, et peatänava kohta tuleb tõenäoliselt tellida uus projekt. "Kui ühistransport läbi ei mahu, siis me astume sammu sinnapoole, et soodustame hoopis autostumist," ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo praeguse projekti kohta, mis kannab romantilist nime "Kevad linnas".


Leping projekteerijatega kirjutati alla 2017. a lõpus. Üüratu arv koosolekuid projekteerijatega pole suutnud neid panna ühistranspordisõbralikumalt mõtlema, ütlevad liikluskorraldajad. Projekteerijate esindaja, arhitekt Indrek Peil väidab, et linn sai just sellise projekti, nagu lähteülesandega tellis. Mõni küünik arhitektuuriringkondadest aga märgib, et praeguse visiooni kohaselt peaks uus peatänav ehk saba hakkama raputama koera ehk kogu linna.


Praegu paiknevad Narva


Maantee alguses, kuhu pidanuks rajatama jalakäijatesõbralik ja autoliiklust tõrjuv uus peatänav, ühed ilmselt kõige koormatumad ühistranspordipeatused terves Tallinnas. Lisaks peaks kunagise postimaja juurest, Narva mnt–Hobujaama ristmikult hakkama läbi sõitma ka tulevikus sadamasse viivad trammid. K-Projekti hiljuti korraldatud analüüsi järgi suudaks aga peatänav praeguse projektivisiooni järgi edaspidi läbi lasta vaid 25% liiklusest. Trammid-bussid pandaks sappa seisma.


Nõnda nagu projekti autorid arhitektuuribüroost Kavakava Tallinna peatänavat näevad, jaotuks see kaheks eri iseloomuga lõiguks: Pärnu mnt Vabaduse väljakust Viru väljakuni, ja sealt edasi mööda Narva mnt kuni Jõe tänavani. Tallinna transpordikorraldajate silmadesse ilmub sügav mure seoses just Narva mnt lõiguga. Sinna näevad projekteerijad ette puiestee rajamist, et korvata vähest rohelust. Lisanduksid laiad jalgratta- ja kõnniteed ning keskele üks rida kummaski suunas bussile ja trammile.


"Nad on oma idees kinni, et arhitektuuriliselt näeb see ilus välja," räägib liikluskorralduse juht Talvo Rüütelmaa. "Kui lihtsalt öelda, siis arhitekt visualiseerib ilusa maja. Aga kui hakatakse tugevusarvutusi tegema, siis selgub, et see maja kukub tegelikult kokku. Ühistranspordi seisukohalt olekski see kokku kukkunud. Läbilaskvus oleks vähenenud 75%. Me tegime ettepaneku, et ehk muudaksime konstruktsioone, et see kõik toimiks. Aga seepeale ütlesid nemad, et  "vabandust, maja fassaad muutuks nii palju, et see poleks enam see".


Rüütelmaa märkis ka, et ruumi ei leiduks isegi veokitele: "Inimestel oleks seal kahtlemata tore tänaval kohvi juua, aga enne tuleks see kohv kuidagi kohale toimetada."


Linna liiklus jääks seisma


Juba aasta tagasi sai linnajuhtidele, sealhulgas toonasele linnapeale Taavi Aasale selgeks, et Kavakava jt autorarhitektide pakutud projekti järgi ei saa peatänavat ehitada. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk tõdes toona, et see pole tühiasi, kui ühistransport surutakse praeguse kahe raja asemel ühele, ja see lahendus ei tööta.


Linna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul pole iganädalased kohtumised projekteerijatega ja tunde kestnud koosolekud aga ühistranspordi seisukohalt tänaseni lahendusi toonud.


Tänavu juulis nentis linnapea Mihhail Kõlvart pressikonverentsil, et linn pole siiski peatänavast loobunud. Kuid enne seda tuleb rajada sadama trammiühendus, Rävala pst pikendus Pärnu maanteele ja Estonia tunnel. Seejärel, kui teedevõrk on valmis, tuleb liiklusolukord kavandataval peatänaval uuesti läbi analüüsida. Praegune projekt on aga lihtsalt "tore idee kaardi peal".


"Tegelikult me küsisime projekteerijatelt, et teie vaatate ainult ühte lõiku, aga kuidas me leevendaksime selle ühe lõigu ümberkorraldusi pisut laiemal alal," rääkis Harjo. "Arhitektid väitsid aga, et kõik, mis jääb nende projekteerimisalast, peatänavast väljapoole, on linna mure. Kõige kriitilisemad kohad on Pronksi ja Hobujaama peatused."


Saamaks aru, kas tegemist pole ehk enda liigse norimisega, tellitigi transpordiameti eestvõtmisel tänavu veebruaris K-Projektist lisauuring peatänava liiklusmõjust laiemalt. Analüüs leidis – palju näinud transpordikorraldajategi mõningaseks jahmatuseks –, et kui Tallinna peatänava eskiisprojekt ellu viia, suudaks see teenindada veerandi praegusest liiklusest. K-Projekti soovitatud paranduste kaudu tõuseks see protsent aga 50-ni.


Autod maa alla, jalakäijad maa peale


Peatänava eesmärk ju oligi autod kesklinnast välja suruda. Asjaolu, et ühtlasi keeratakse hapnik kinni ka arvestataval osal ühistranspordist, ei kuulunud aga mitte kuidagi linna plaanidesse. Kogu aeg on ju töötatud selle nimel, et tuua rohkem inimesi autodest ühistransporti. Igal juhul on nii K-Projekt, arhitektid kui ka liikluskorraldajad ühte meelt, et praeguse projekti "tuunimisega" ei jõutaks kuhugi.


"Kui me vaatasime peatänavast natukene kaugemale, siis see, mis sinna ümber hakkas kogunema, meenutas kollapsit," nentis Rüütelmaa. "Bussid ja trammid oleksid järjekorras oodanud, millal saavad sõita peatänavale. Kuidas see inimene sinna pääseb, kui ühistransport ei pääse? Kui kavandatavast peatänavast ei saa läbi ei ühistranspordi ega autoga, siis istutakse mitte sealses kaunis kohvikus, vaid kusagil ummikus oma enda autos."


Harjo tõdes, et enne peatänava ehitust tuleks rajada Estonia pst tunnel. "Tunneli idee seisneb selles, et tavaliiklus suunatakse Kaubamaja ristmiku kohal maa alt läbi," lausus ta. "Tänavale jääksid jalakäijad, kergliiklejad ja ühistransport. Selle kaudu teeksime linnaruumi atraktiivsemaks ja ohutumaks."


Linnapea Mihhail Kõlvart on öelnud, et kuna võidutöö autorid ei ole nõus oma projekti muutma, tuleb peatänava kavandamiseks kuulutada välja uus konkurss

 

PEIL: Peatänav projekteeriti lähteülesande järgi – nõnda nagu linn soovis


Peatänava projekti ühe autori, arhitekt Indrek Peili selgitustest koorus välja põhimõtteline vastuolu.


Kui peatänavat projekteerinud arhitektid eeldasid, et linnaliiklus kohandatakse ümber vastavalt peatänava ülesandele ja kehtivale üldplaneeringule, siis tegelikult eeldati vastupidist: peatänava kohandumist praegusele linnaliiklusele.


"Väide, justnagu oleksime keeldunud koostööst transpordiametiga, on vale, sest me tegime sõna otseses mõttes korda 98 märkust sajast," nentis Peil. Märkustes pole suure projekti puhul midagi eriskummalist. Peili sõnul peitub kurja juur, miks transpordiamet pole peatänava lahendusega rahul, aga hoopis selles, et hakati kahtlusi külvama varem kõigi linnaametite heakskiidu saanud lähteülesande suhtes. "Me pidime tegema lähteülesande järgi, nagu riigihange ette nägi," nentis Peil. "Kõige hämmastavam, et ühistranspordipeatuste muutmine trammi ja bussi ühispeatuseks on meie ametliku lähteülesande keskne idee, millele on ka meie projekteerimislepingus viidatud. Vaatamata sellele kritiseeriti kogu 14 kuulise perioodi jooksul, mil eskiislahendus oli peatatud, seda kui meie poolt välja pakutud mitte toimivat lahendust. Selles mõttes jah võib öelda, et projekteerija jäeti lähteülesandega üksi. Nõnda tekkis ühtlasi üks praegune vaidluskoht – ühine peatus bussidele ja trammidele tee keskel, mida transpordiamet näeks pigem eraldi."


"Neid probleemseid kohti, millele osutas K-projekt oma analüüsis, teadsime tegelikult juba varem," lisas arhitekt. "Meil oli aga vaja – lähtuvalt ülesandest – linnaruumi tulevasel peatänaval ümber jagada."


Eskiisile Helsingist tellitud Viru platsi liiklusuuringud näitasid Peili sõnul, et selle järgi ühistransport ja liiklus toimiksid. Ka kinnitab arhitekti arvates hiljutine K-Projekti uuring, et vastavalt lähteülesandele välja pakutud lahendus oleks töökõlblik.


"Kui kunagi projekt uuesti käivitatakse, siis ei tohiks mingil juhul praegusest ülesandest sammu tagasi astuda," ütles Peil. "Praegune lähenemine on kõigiti kaasaegne, võib-olla natuke ajast ees. New Yorki tuli uus transpordiameti juht Janette Sadik-Khan – linnapea Michael Bloombergi ajal – ja ta suutis teha kuue aastaga 60 uut väljakut jalakäijatele ja linna läbivad rattateed. Ta kirjutas sellest hiljem raamatu "Street Fight"."

Laadimine...Laadimine...