Uued mänguväljakud aitavad erivajadustega lastel sõpru leida

"Kui teised lapsed mänguväljakul näevad, et sellised inimesed on üldse olemas, saavad meie lapsed ka teistega rohkem suhelda," rääkis erivajadusega lapse ema Irina.

Pilt: SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus

Uued mänguväljakud aitavad erivajadustega lastel sõpru leida

Juuli Nemvalts

"Kui teised lapsed mänguväljakul näevad, et sellised inimesed on üldse olemas, saavad meie lapsed ka teistega rohkem suhelda," rääkis erivajadusega lapse ema Irina.

Irinal on liikumispuudega laps ja naise sõnul igatseb ta kõige rohkem seda, et erivajadusega lapsed saaksid rohkem koos mängida teiste lastega. "Tahaksin, et erivajadusega lapsed  suhtleksid rohkem teiste lastega – ja see on kõige suurem probleem," lausus naine. "Ühiskond ikka ei võta meid vastu, aga kui mänguväljakul teised lapsed näevad, et sellised inimesed on üldse olemas, saavad meie lapsed ka teistega rohkem suhelda."

Irina sõnul oleks mänguväljakutele vaja rohkem füsioteraapilisi harjutusi pakkuvaid asju, näiteks lastele, kellel on spastilised ehk kõrge lihastoonusega jalad. "Lastele, kes on ratastoolis, on vaja ka mõelda, et vanem üldse pääseks ratastoolis lapsega mänguväljakule. Sageli piirab väljakut aed, mille väravat on vanemal ebamugav juba avadagi," rääkis naine.

Tavalised mängumajad kitsad

Liikumispuudega lastele on hea, kui mänguväljak on kaetud vetruva materjaliga, nii ei saa seal kukkunud laps viga. "Mõned lapsed, nagu ka minu oma, on kohmakad ja kukuvad tihti," nentis Irina. "Pehme kattega mänguväljakul on kindlasti toredam olla. Olen välismaal käies näinud, et mänguväljakutel on võimalik laste oskuste arendamiseks suuri pusletükke kokku panna või eri detailidega muid ruumilisi ülesandeid sooritada. Meil kahjuks mänguväljakutel sellised võimalused enamjaolt puuduvad. Mõni laps ei ole nii sotsiaalne, et teiste lastega mängiks, siis on hea, kui ta saab omaette mingit tegevust teha. Halb on veel see, et tavaliste mänguväljakute mängumajakesed on liiga kitsad ja väikesed, nii ei saa vanem last majast kätte."  

Jelena kasvatab oma 13-aastast erivajadusega last ja on ühtlasi tugiisikuks 8-aastasele aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lapsele. Naise sõnul tunneb ta enim puudust väikelapseeast välja kasvanud laste mänguväljakutest. Pirita uuselamupiirkonnas elav Jelena tõdes, et arendaja pole sinnakanti mänguväljakuid ehitanud, aasta tagasi linnaosa rajatud mänguväljakust ei piisa enam ammu. Ka on paar trenažööri juba katki ja väljakut katab liiv.

Linnal on kavas luua järgmisest aastast linnaosadesse järk-järgult mänguväljakuid, mis sobivad ka erivajadustega lastele ja nende peredele. Järgmise aasta linnaeelarves on mänguväljakute ehituseks ja remondiks ette nähtud ligi 1,6 miljonit eurot.

Kogu perega välja

Nii rajatakse ja uuendatakse tulval aastal mängu- ja spordiväljakuid ning kohandatakse peremänguväljakuid  erivajadustega laste vajadustele. "Erivajadusega lastele on ohutum kummikattega mänguväljak, samuti oleks vaja just neile mõeldud mänguvahendeid, et lastel oleks huvitavam," lausus Jelena. "Näiteks minu lapsele meeldis kiikuda, aga need peavad olema hästi ohutud kiiged, mis käivad eest kinni, et laps välja ei kukuks. Nad ei oska tihtipeale kiikuda nii nagu tavalapsed. Ja siis on ju lapsi, kes ainult lamavad – nemad ei saaks iialgi tavakiigel  kiikuda."

MTÜ Eriline Maailm juhataja Julia Stolberova sõnul on erivajadustega lastele mänguväljakute loomine kauaoodatud algatus. "Peame väga oluliseks, et iga lapse kodu lähedal oleks mänguväljak, kus ta saab perega olla, teiste lastega mängida ja suhelda," ütles ta. "Ühtlasi aitab see arendada laste  suhtlemisoskusi ja suurendada vastupidavust. Selliste mänguväljakute loomine, kus kõik lapsed vaatamata oma eripärale saavad koos mängida, on järjekordne etapp ühtlustunde arendamisel meie ühiskonnas. Ma usun, et see on oluline samm eelarvamustevaba ning salliva ühiskonna ja keskkonna loomisel."

Mänguväljaku saab ka Tammsaare park

Järgmisel aastal uuendatakse neli mänguväljakut Nõmmel ja Haaberstis ning kaks peremänguväljakut Lasnamäel.

Projekti eestvedaja, abilinnapea Betina Beškina märkis, et nüüdisaegsed mänguväljakud parandavad nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja arengut. "Moodsate mänguväljakute juurde peaks iseenesest mõistetavalt kuuluma vähemalt mõned elemendid erivajadustega lastele," nentis Beškina. "Mängides saab laps ennast füüsiliselt ja psüühiliselt arendada, kogedes midagi uut ja pannes ennast proovile. Ühtlasi arendab see lapse sotsiaalseid oskusi, mis on tema tuleviku seisukohalt väga oluline."

Järgmisel aastal saavad uueks neli mänguväljakut Nõmmel ja Haaberstis ning kaks peremänguväljakut Lasnamäel. Igale väljakule tuleb vähemalt üks-kaks elementi, mida saavad kasutada ka erivajadusega inimesed. Kaks uut mänguväljakut kerkib Piritale, Lasnamäel hakkab uus peremänguväljak asuma Ümera  21b ja väikelaste mänguväljak Punane 17 haljasalal. Mustamäel ehitatakse mänguväljak Akadeemia tee 30 juurde, kesklinnas uuendatakse Lastekodu 32 mänguväljak ja üks mänguväljak rajatakse ka Tammsaare parki.

Põhjalikult uueneb ka Stroomi ranna peremänguväljak. Kavandatud linnakusse pääseb ka ratastooliga, seal saab kasutada eri tegeluspaneele ja koos mängida. Kogu ala on kaetud kummikattega. Lisaks mänguelementidele on seal trenažöörid. 

Sobival mänguväljakul saab liikuda ratastooliga

Oluline on, et erivajadustega lapsed saaksid mängida tavalastega koos.

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsiooni keskuse juhataja Kadri Englas ütles, et erivajadustega lastele sobivad atraktsioonid peavad olema lihtsasti ligipääsetavad.

"See tähendab, et peale- ja mahasõidud mänguväljakule ja sealsetele atraktsioonidele oleksid kalletega, mitte astmetega, ning atraktsioonide ümber ja sees peab jaguma ruumi abivahendiga manööverdamiseks," rääkis ta. "Liikumispuudega lastele on  iseäranis sobivad kõik sellised mänguelemendid, mida saab kasutada liikumise abivahendiga. See eeldab rohkelt ruumi ja läbimõeldud ligipääse – mitte ainult peale- ja mahasõite, vaid ka võimalusi sõita mängudele lähedale, nende kõrvale või alla. Oluline on ka see, et liikumispuudega laps saaks teha samu asju, mida tavalapsed, et mängimine saaks toimuda koos. See on maailma avardav ja õpetlik kõigile asjaosalistele."

Englase sõnul tuleb mänguväljakuid ehitades arvestada, et mängud või tegevused oleksid mitmekesised ning pakuksid võimalusi ka katsuda ja kuulata. Samuti tuleb jälgida, et erivajadusega lapsel oleks, kust kinni hoida, ja et mänguväljakul oleks kohti, kus saab mängida ilma abivahendist välja tulemata. Heaks näiteks on jalgadel liivakast või mängukonsoolid.

"Väga oluline on läbi mõelda, milline on mänguväljaku ala looduslik kaldepind: mida tasasem on aluspõhi, seda lihtsam on sellel liikuda. Lisaks praktilistele aspektidele peab kindlasti mõtlema sellele, et lastel oleks lõbus ja huvitav," rääkis Englas. "Midagi uut arendades on kindlasti nutikas õppida teiste kogemustest. Tasub käia külas, arutelda ja proovida."

Laadimine...Laadimine...