Uued tahvlid meenutavad linnapildist kadunud müüriväravaid

Suur Rannavärav oli hansalinn Tallinnale eluliselt tähtis, sest siit kulges peamine kaubaliiklus sadama ja turuplatsi vahel.

Pilt: Arhiiv

Uued tahvlid meenutavad linnapildist kadunud müüriväravaid

Suur Rannavärav oli hansalinn Tallinnale eluliselt tähtis, sest siit kulges peamine kaubaliiklus sadama ja turuplatsi vahel.

Täna kell 12 avab linnapea kohusetäitja Taavi Aas linnamüüri Suure Rannavärava infotahvli, pannes sellega pidulikult punkti keskaegse all-linna kõigi kaheksa värava infotahvlitega tähistamisele.

"Tallinna linnaväravad olid muljetavaldavad ehitised, infotahvlitel kasutatavate kolmemõõtmeliste rekonstruktsioonijooniste ja ajalooliste piltidega tahame seda näidata," ütles linna muinsuskaitsejuht Boris Dubovik.

All-linna väravatest üks vanemaid oli oletatavasti Karjavärav, sest siit kulges kaubatee sisemaale juba enne linna asutamist 13. sajandil.
Suur Rannavärav oli hansalinnale eluliselt tähtis, sest siit kulges peamine kaubaliiklus sadama ja turuplatsi vahel. Järgnevalt ehitati eesvärav, millest on säilinud vaid läänepoolne külgtorn. 1518-1529 rajati all-linna kindlustusvööndi kirdenurgale sadama vahetusse lähedusse Tallinnas ennenägematu, 25-meetrise läbimõõduga suurtükitorn, mis on saanud rahvasuus nime Paks Margareeta.

Väike Rannavärav paiknes kunagisele mererannale laskuval nõlval. Arvatakse, et linna asutamise ajal, 13. sajandil, asus Tallinna sadam just selle värava esisel rannikulõigul. Hiljem jäi siinne meri madalaks ja sadam viidi Suure Rannavärava esisele maanukale. Väravarajatise viimased liiklust takistavad jäänused lammutati 1887.

Harju ehk Sepavärav sai oma saksakeelse nime väravast turuplatsile viiva seppade tänava, praeguse Harju tänava järgi. Väravast lähtusid teed Eesti lõuna- ja läänepoolsetesse maakondadesse. Harju väravast sai alguse ka kolmest linnaväravate juures paiknevast veskist moodustuv ja mere suunas laskuv vesiveskite kaskaad, mida toitis Ülemiste järvest lähtuv 4 km pikkune veejuhe.

Viru ehk Savivärav ja seda all-linna turuplatsiga ühendanud tänav said oma saksakeelse nime läheduses paiknenud saviaukude järgi. Siit, Tallinna ühe peamise kaubatänava otsas paiknenud väravast lähtusid Tartusse ja Narva suunduvad teed. Tänaseks on säilinud vaid kaks eesvärava nurgatorni, keskaegse värava põhiplaan on markeeritud sillutisel.

Nunne tänavas asunud Saunaväravat hakati hiljem kutsuma Nunnaväravaks kõrval paiknenud tsistertslaste Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Selles suunas paiknesid keskajal peamiselt suured karja- ja heinamaad, kuid nähtavasti oli ka linnakodanike aiamaid koos suvemajadega.

Praegu Pika jala värava nime kandev tee rajati algselt otseühenduse võimaldamiseks Toompealt sadamasse.

Laadimine...Laadimine...