Uued turnimispuudega mänguväljakud ahvatlevad liikuma terveid peresid

"Turnides õpib laps oma keha valitsema ning see arendab jõudu, koordinatsiooni ja edasiliikumisoskust," selgitas Tartu ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull.

Pilt: Albert Truuväärt

Uued turnimispuudega mänguväljakud ahvatlevad liikuma terveid peresid

Urmas Kaldmaa

"Turnides õpib laps oma keha valitsema ning see arendab jõudu, koordinatsiooni ja edasiliikumisoskust," selgitas Tartu ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull.

Mõne mänguväljaku puhul käib alles dokumentide koostamine, teisal aga oodatakse juba kuiva ilma, et töömehed saaksid kopa maasse lüüa. Mai lõpus või juuni alguses peaks algama Haaberstis Tanuma tänava mänguväljaku rajamine. Sinna on ette nähtud mängulinnak, kiik, vedrukiiged, kaalukiiged jt atraktsioonid. "See mänguväljak on üsna väike ja mõeldud ümbruskonnas elavatele väikestele lastele," ütles linna keskkonnaameti heakorra sektori peaspetsialist Anete Tammeveski. Mänguväljak läheb maksma ligi 50 000 eurot.


Kui eelmisel aastal olid suurema tähelepanu all Lasnamäe linnaosa mänguväljakud, siis tänavu on järg jõudnud Mustamäe linnaosa kätte. Kavas on teha korda Siili 8-9, Sütiste tee 7b, Sütiste tee 4a ja Vilde tee 130a asuvad laste mänguväljakud. Kõik need on ka praegu mingil kujul olemas, kuid aeg on seal oma töö teinud. Tänavu on kavas vanad ja katkised atraktsioonid välja vahetada uute vastu. Nõue on sealjuures aga see, et lapsed saaksid edaspidi  mängida samu mänge mis ennegi.


Mänguväljakutest kasu


Siili tänaval võeti atraktsioonid mõni aasta tagasi maha, sest need olid põhjalikult amortiseerunud. Nüüd paigaldatakse sinna mängulinnak, kiiged, liivakast jne. Sütiste tee 7b mänguväljakul, mis asub Lepistiku pargis, korrastatakse aed ja väravad, paigaldatakse üks uus kiik, ronimisseade, liivakast ja vedrukiiged. Aadressile Sütiste tee 4a tuleb korralik väikelaste mänguväljak. Rajatakse uus liivakast, paigaldatakse liurenniga mängulinnak, mängurong, kiik, karussell ja vedrukiik.


Vilde tee 130a pannakse üles korralik ronimisvõrk ja trossrada. Väikelastele paigaldatakse kiiged, mänguautod ja mängulauad. "Loome lastele rohkem tegevusi, sest praegu on seal olukord suhteliselt kesine," ütles Tammeveski ja lisas, et need mänguväljakud saavad augusti alguseks kindlasti korda.


Tartu ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull ütles, et mängimiseks loodud alad panevad lapsi ja peresid kindlasti rohkem liikuma. "Meie uuringud näitavad, et turnimine lastele väga meeldib," kinnitas ta. "Turnides õpib laps oma keha valitsema ning see arendab jõudu, koordinatsiooni ja edasiliikumisoskust. Turnimisvõrgud asendavad osaliselt puu otsas ronimist, mis on lapse loomuliku arengu oluline osa ja aitab õppida riske tunnetama."


Kull selgitas, et mänguväljakute põnevad värvid ja atraktsioonid kutsuvad liikuma, aga olulisem on see, et mänguväljakud ei oleks ainult ühe funktsiooniga. "Lastele peab jääma võimalus ka ise mängu luua," mainis ta. "On väga oluline, et laps saab mängides ise mõelda, tegutseda, peitu pugeda ja millegi ümber joosta. Loov mäng täidab umbes sama ülesannet nagu kunagi hoovisport, kus lapsed said samuti endale valida sobiva koormuse ja sobiva tegevuse. Kui mäng on väga täpselt määratletud, on see paratamatult ühe tegevuse põhine."
Kull lisas, et mänguväljakute rajamisel on väga oluline silmas pidada, et seal saaksid mängida eri vanuses lapsed ja harjutada ka lastevanemad. "Hästi tore oleks, kui ka lapsevanemad saaksid seal väikesi liikumisi teha. Koos vanematega liikumine on liikumisharjumuste loomise alus. Kui saab teha asju koos, on see ka koos veedetud aeg ja toredam nii lapsele kui lapsevanemale."


Rajamiseks üle miljoni euro


Tallinn ongi rajanud hulgaliselt tervele perele mõeldud mänguväljakuid, sh Politseiparki ja supelrandadesse. Stroomi rannas on peremänguväljak küll olemas, kuid see rajati kümmekond aastat tagasi ning sealsed atraktsioonid on praeguseks juba halvas seisus. Kes Stroomi ranna peremänguväljakul on käinud, teavad, et kõige ligitõmbavamaks atraktsiooniks on seal suur mängulaev. See tahetakse nüüd asendada mõne muu sama ägeda atraktsiooniga. Väikelastele tahetakse teha õdus mänguala ja vahetada välja oma aja ära elanud trenažöörid. "Kavandame sinna ka erivajadustega lastele mängulinnakut," ütles  Tammeveski. "Kui selleks tänavu raha ei jätku, teeme töö ära järgmisel aastal."


Stroomi ranna peremänguväljaku põhiosa tahetakse aga kindlasti tänavu valmis saada, selleks on ette nähtud ligi 200 000 eurot.
Praegu tegeldakse ehitusele eelneva "paberimajandusega", et luua Nõmmele Vabaduse parki uus peremänguväljak. Seegi loodetakse valmis saada tänavu ja maksma läheb mänguväljaku rajamine ligi 300 000 eurot.


Mustamäe Männi pargi peremänguväljaku ja pargi ideekonkursi võitja peaks olema selgunud selle lehenumbri ilmumise ajaks. "Männi parki hakatakse korda tegema etappide kaupa, kuid mänguväljakul tahame tööd lõpetada tänavu," mainis  Tammeveski. Männi pargi mänguväljak läheb maksma ligikaudu 450 000 eurot.


Kokku on tänavuses linnaeelarves laste mänguväljakute rajamiseks ja hoolduseks ette nähtud 1,235 miljonit eurot.

Oluline on ka, et lapsed läheks jala kooli


"Olgu selleks puu taha jooksmine, puu otsa ronimine, põõsa taha peitmine, kükitamine või kullimängudes kiirenduste tegemine – ükski treening ei suuda pakkuda nii palju erinevaid liikumistegevusi kui argine liikumine ja mäng," selgitas Merike Kull.


Kull rõhutas, et piisav liikumine on laste arenguks väga oluline. "Kõik meie lapsed peaksid saama liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 60 minutit päevas," lausus ta. "See käib siiski pigem viieaastaste ja vanemate laste kohta, nooremad  peaksid liikuma isegi kuni kolm tundi päevas. Soovitav on mängida, joosta, treenida ja liikuda võimalikult erineval viisil."


Niisiis pole tähtis vaid mingit kindlat trenni teha, vaid ka end argitoimetuste juures ja lastel mängides palju liigutada. "Treeningud on väga head ja olulised spetsiifilise liikumisvilumuse kujunemisel, kuid argiliikumisega õpitud oskused ja suutlikkus on kogu liikumise alus," nentis Kull. "Tavaliste vahemaade jalgsi läbimine või jala koolis käimine iga ilmaga ja kõigil aastaaegadel on seetõttu laste liikumisharjumuste loomisel oluline. Loomuliku liikumise tähtsus seisneb lisaks ka selles, et laps õpib siis vastavalt ilmale õigesti riietuma."

Laadimine...Laadimine...