UURING: 70 protsendis sisekontrolliga omavalitsustest avastati pettuseid

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputööst selgub, et 70 protsendis sisekontrolli poolt auditeeritud omavalitsustes leiti pettuseid ning pooled omavalitsused siseauditit üldse läbi ei viigi. "Ei saa öelda, et regioonides pettustega ei võideldaks, aga kuna ühtset riigiülest reglementi pole ja igaüks saab ise valida, mida ja kuidas teha, siis on ka peale haldusreformi paljud omavalitsused küllalt läbipaistmatud," kommenteeris lõputöö autor Maili Hiiemäe.

Pilt: Scanpix

UURING: 70 protsendis sisekontrolliga omavalitsustest avastati pettuseid (8)

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputööst selgub, et 70 protsendis sisekontrolli poolt auditeeritud omavalitsustes leiti pettuseid ning pooled omavalitsused siseauditit üldse läbi ei viigi. "Ei saa öelda, et regioonides pettustega ei võideldaks, aga kuna ühtset riigiülest reglementi pole ja igaüks saab ise valida, mida ja kuidas teha, siis on ka peale haldusreformi paljud omavalitsused küllalt läbipaistmatud," kommenteeris lõputöö autor Maili Hiiemäe.

Maili Hiiemäe värskelt kaitstud lõputöös analüüsiti siseauditi rolli pettuste avastamisel ning kohalike omavalitsuste enda suhtumist selle vajalikkusesse. 

Töö autori sõnul on viimastel aastatel avalikkuse ette jõudnud korruptsioonijuhtumite põhjal selge, et omavalitsuste tegevus vajab senisest tõhusamat kontrolli. "Siseaudit on esmane sõltumatu ja objektiivne kontroll, mis aitaks omavalitsustel pettusi ja korruptsiooni ennetada ning tuvastada," rääkis Hiiemäe.

Uuringust tuli välja, et 70 protsendil sisekontrolli rakendavates omavalitsustes leiti kõrvalekaldeid ja põhiliselt oli tegemist finantsaruande pettuste ning varade seadusvastase kõrvaldamisega.

Uuringu läbiviija sõnul näitavad ka need auditid vaid poolt tõde, sest sisekontrollist jäetakse tihti puutumata omavalitsusega seotud äriühingud, kus liigub raha ning seetõttu on soodumus pettusteks suurem.

"Teine probleem on, et kui siseauditit ka tehakse, siis peamiselt selleks, et veenduda, et tehingud vastavad õigusaktidele, kuid tegelikult niivõrd riskide ja valitsemisprotsesside hindamise ja juhtimisega ei tegeleta," lisas Hiiemäe.

Pooled uuringus osalenud omavalitsused ei tegelenud üldse sisekontrolliga. Selgus, et selliste omavalitsuste esindajad ei ole kursis, milline on siseauditeerimise olemus ning sellest saadav lisandväärtus.

"Ei saa öelda, et regioonides pettustega ei võideldaks, aga kuna ühtset riigiülest reglementi pole ja igaüks saab ise valida, mida ja kuidas teha, siis on ka peale haldusreformi paljud omavalitsused küllalt läbipaistmatud," kommenteeris Hiiemäe.

Kuidas vähendada omavalitsustes pettuseid

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputöös toodi välja soovitused, mida teha pettuste vähendamiseks. 

  • Väiksemates omavalitsustes, kus rahalised ressursid on piiratud, võiks mõelda võimalusele nö. laenata ühte siseaudiitorit või üksust teiste linnade/valdade vahel.
  • Alternatiivina võiks siseauditi teenust korrapäraselt kord-paar aastas sisse osta.
  • Riik peaks toetama sisekontrolli süsteemi loomist ja sertifitseeritud siseaudiitorite palkamist. Näiteks kehtestama soodustingimused siseauditi sertifikaadi taotlejatele või omavalitsustele, kes oleks nõus antud ametikoha omavalitsuses looma.
  • Riik saaks sisekontrolli kohustuslikuks muuta, mida on Riigikontroll ka oma auditites korduvalt välja toonud. Kui riik ise looks korraliku sisekontrolli reglemendi ja kõik võimalused, et omavalitsused võtaksid siseauditi vabatahtlikult kasutusele, siis ei ole otsest vajadust siseauditi kohustuslikuks muutmiseks.
  • Siseaudiitor peaks alluma vähemalt omavalitsuse volikogule, et olla objektiivne ja sõltumatu ning andma hinnanguid ka omavalitsuse juhi tööle. Ideaalis võiks siseaudiitor alluda Rahandusministeeriumile, omavalitsusliidule või mõnele muule sõltumatule kõrgemale avaliku sektori organile.

Lõputöö uuring viidi läbi 2017. aasta novembrist 2018. aasta veebruarini ning töö juhendaja oli Ettevõtluskõrgkooli Mainor dotsent Tauno Õunapuu. Uuring viidi läbi peale haldusreformi 19 Eesti omavalitsustes ja vastanutele anti võimalus jääda anonüümseks.

 

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...