Uuring: 99 protsenti Eesti elanikest on koroonaviiruse teemadega hästi kursis

Uuring: 99 protsenti Eesti elanikest on koroonaviiruse teemadega hästi kursis (0)

Toimetaja: Sandra Lepik

03. aprill 2020

79 protsenti inimestest järgib enda hinnangul kõiki antud suuniseid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mis on kaheksa protsenti kõrgem kui nädal varem.

Inimeste hulk, kes jälgivad koroonaviiruse leviku piiramisega seotud suuniseid, on märgatavalt kasvanud, vahendas BNS Turu-uuringute AS-i uuringut. Eestlastest rohkemgi on hakanud pingutama venekeelsed elanikud. Väljas liikuvate inimeste hulk on järjest vähenemas, kuid 14 protsenti inimestest usub endiselt, et tema käitumine olukorda ei mõjuta.

79 protsenti inimestest järgib enda hinnangul kõiki antud suuniseid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mis on kaheksa protsenti kõrgem kui nädal varem. 41 protsenti on enda väitel hakanud veelgi rohkem pingutama, kusjuures venekeelsete elanike seas on see protsent kõrgem ehk 46 protsenti.

Kõik elanikud on koroonaviiruse teemageda kursis

Uuringu põhjal võib öelda, et peaaegu kõik elanikud on koroonaviirusega seotud teemadega kursis: 99 protsenti Eesti elanikest ütleb, et on hästi või pigem hästi kursis, venekeelsete seas 97 protsenti.

67 protsenti eestimaalastest püsib enda sõnul kodus ning lisaks seitse protsenti karantiinis, väljas liikuvate inimeste osakaal on vähenenud ja on võrreldes eelmise nädalaga vähenenud 31-protsendilt 25-le. Inimesed, kes käivad väljas, nimetavad peamiseks põhjuseks tööd 63 protsenti ja värske õhu hingamist 50 protsenti.

14 protsenti Eesti elanikest ei usu, et tema käitumine oluliselt mõjutab olukorda. Seitse protsenti vastajatest on üles tunnistanud, et hakkab kodus istumisest väsima, kõige kõrgem osakaal on 15–24-aastaste noorte seas.

Kahe nädalaga on suhtumine stabiliseerunud

Turu-uuringute AS-i sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et võrreldes kahe eelmise nädalaga on näha inimeste suhtumise stabiliseerumist – info vajalikest meetmetest on arusaadav kõikidele Eesti elanikele ja alates 12. märtsist riigis kehtima hakanud eriolukorras kasutusele võetud meetmetega on kõik leppinud. Usk riigi toimimisse kriisiolukorras on kõrge.

43 protsenti eestimaalastest on rahul praeguste meetmetega, 51 protsenti pooldaks nende karmistamist. Võrreldes eelmise küsitluskorraga on kasvanud rahulolu olemasolevate meetmetega ehk kaheksa protsenti ja vähenenud karmistamise pooldajate osakaal ehk seitse protsenti. Meetmete leevendamist soovib vaid viis protsenti vastanutest. Kõige rohkem toetavad meetmete karmistamist Valga-, Võru- ja Järvamaa elanikud, kus toetus on vastavalt 71 protsenti, 66 protsenti ja 71 protsenti, kõige vähem aga Läänemaa egk 26 protsenti elanikest, kus 73 protsenti on rahul hetkel kehtivate meetmetega.

Rohkem kui pooltel on sissetulek vähenenud

23 protsenti eestimaalastest kasutab olulise allikana riigiasutuste kodulehti, sealhulgas lehekülge kriis.ee, kusjuures teistest rahvustest elanike seas on see märgatavalt kõrgem kui eestlastel, vastavalt 28 ja 21 protsenti. Kõige aktiivsemalt kasutavad riigiasutuste kodulehti noored vanuses 15–24-aastat ehk 43 protsenti, kes on samuti aktiivseim infotelefoni 1247 kasutajarühm.

60 protsenti vastajatest on täheldanud, et koroonnaviirusega seotud olukord on vähendanud nende ja nende perekondade sissetulekut ning see on nädalaga kasvanud viie protsendipunkti võrra. Mure on suurem venekeelsete inimeste seas, kus mure majandusliku olukorra pärast on kasvanud nädalaga 64-protsendilt 72-le. Kõige rohkem muretsevad klienditeeninduse valdkonnas tegutsejad ja oskustöölised.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2031 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Uuringu tellis riigikantselei.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.